Valitsus kiitis kolmapäeval heaks seadusmuudatused, millega pikendatakse isapuhkust, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.

„Nende muudatustega toome vanemahüvitise skeemi rohkem paindlikkust ja võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustame ka hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

„Eestis kehtiv vanemahüvitiste süsteem on kahtlemata üks heldemaid oma pikkuse ja hüvitise määra poolest, kuid see toob kaasa ka naiste pikki karjäärikatkestusi ega võimalda lapsevanematel oma töö- ja puhkeaega piisavalt kombineerida,” lisas minister.

Isadel on juba praegu võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemahüvitist, kuid sellele vaatamata on isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas olnud püsivalt väike. 2016. aastal sai vanemahüvitist 17 242 lapsevanemat, kellest kõigest 9,3 protsenti olid isad.

„Isa osalemine väikelapse kasvatamises tugevdab peresiseseid suhteid ning lisab kindlustunnet, et laste kasvatamine ei jää vaid ema õlule,“ ütles Iva. „30-päevane isade täiendav vanemahüvitis on isapuhkuse laiendus, et julgustada isasid lapse eest hoolitsema. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda või mitte – ta võib vanemahüvitist saada emaga samal ajal või ka üksi.“

Eelnõuga tehakse vanemahüvitise süsteemis järgmised muudatused:

· Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot (jõustumistähtaeg 1.03.2018);

· Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (jõustumistähtaeg 1.03.2018);

· Vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (jõustumistähtaeg 1.09.2019);

· Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustumistähtaeg 1.09.2019);

· Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi (jõustumistähtaeg 1.07.2020);

· Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (jõustumistähtaeg 1.07.2020);

Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi I etapi muudatustega. Järgmises etapis on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.

LÕUNAEESTLANE

Valitsus arutas neljapäeval vanemapuhkuste süsteemi uuendamist, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel.

„Muutunud on töö tegemise viisid ja ka perede soovid ning võimalused on väga erinevad,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „See eeldab vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemilt ajaga kaasas käimist – paindlikkust ning valikuvõimalusi.”

Peamise muudatusena on valitsusel plaanis liita rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus koos kõigi seniste hüvitistega üheks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks, mida saaks tulevikus kasutada kas ühes osas või osadena kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Isade osa peaks suurenema

Teise peamise uuendusega on ettepanek suurendada isade osalemist hoolduskoormuse jagamisel.

Selleks on kavas lisada praegusele vanemahüvitise perioodile üks kuu, mis oleks mõeldud kasutamiseks ainult isadele ega oleks üle antav teisele vanemale.

„Hoolduskoormusega kaasnevat vastutust kannavad praegu peamiselt naised, mis võib kaasa tuua nii karjääri takerdumise, diskrimineerimise kui ka sissetulekutes kaotamise. Teiste riikide kogemus näitab, et paindlikud võimalused töö- ja pereelu kombineerimisel motiveerivad isasid võtma rohkem aega pere ja laste jaoks,” rääkis Iva.

Eelnevalt töösuhtes olnud vanematele on seega tulevikus plaanis maksta vanemahüvitist kuni 605 päeva ehk järjestikku kasutades kuni lapse u 19-kuuseks saamiseni. Mittetöötavale vanemale oleks tasustatud vanemahüvitise periood 575 päeva.

2015. aastal sai vanemahüvitist kokku 14 505 inimest, kellest 8 protsenti olid isad.

Seaduseelnõu on kavas valmis saada sügiseks.

Lõunaeestlane