Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on 4. augustist kuu aega vaadata kuni 28-aastaste Eesti noorte kunstnike ühisnäitus pealkirjaga „Mina ka!”.

„Tegemist on kas Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetanutega, Eesti Kunstiakadeemia või siis just vastsuletud Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetanutega,” rääkis näituse kuraator Piret Kullerkupp Lõunaeestlasele.

„Siin on kõike – see, mis praegu maailmas toimub, see, mis Eestis toimub. Võib nii öelda, et näitus on nii värviline kui mustvalge – kõike on,” lisas ta.

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul kokku seatud näitusele on Piret Kullerkupp valinud 13 kunstnikult nii ajatut abstraktsionismi kui ka ajastukriitilist vaadet esindavaid töid. Galerii seintel on esindatud maal, fotomaal, video ja graafika.

„„Mina ka!” on ette antud teema ehk siis fookus ongi noortel kunstnikel,” selgitas Kullerkupp. „Noortest kunstnikest ei tohi väga kõvasti veel rääkida. Minu ülesanne, tahtmine ja soov oli teadvustada need kunstnikud, anda neile hüppelaud.”

Kuigi iga kunstnik ajab oma töödes n-ö oma rida, on kuraatori sõnul kujunevate kunstnike töödes näha ka ühiseid jooni.

„Jaa, ma usun, et neil on maailmavaade suhteliselt sarnane, sest kunstnikud mõtlevad ka värvides üsna ühte moodi ja kõik see kirjusus, paljusus, tuhanded võimalused – ma arvan, et see on ühine joon,” ütles Kullerkupp.

Näitusel osalevad Siiri Jüris, Paul Kormašov, Kristin Hansen, Alisa Vasina, Karl-Erik Talvet, Agnes Liping, Miina Peterson, Mirjam Hinn, Liis Ring, Regina-Mareta Soonsein, Ruudu Sandra, Yyhely Hälvin ja Margret Paide.

Näitus on avatud 10. septembrini.

Vaata pilte ja videolugu näitusesaalist.

ARVED BREIDAKS

Vana-Võromaa kultuurikojas avati kolmapäeval Pärnu kunstnike ühisnäitus pealkirjaga „Sanatoorium”, kus on vaadata viie suvepealinna kunstniku tööd.

„Pärnakad on Võrus ka mitme aasta tagant käinud visiidil koos näitusega, aga seekord on selline suurem näitus,” rääkis väljapaneku kuraator Alar Raudoja Lõunaeestlasele.

Näitusel on vaadata sellel kümnendil valminud maalid, skulptuurid ja fotod, mis Raudoja sõnul peaksid vaatajale mõjuma lõõgastavalt, sest just lõõgastust peab üks sanatoorium inimestele pakkuma.

„Meil oli natuke mõtlemist, et mida siia Lõuna-Eesti kanti tuua,” selgitas Raudoja. „Mõtlesime, et mis Pärnut kõige paremini iseloomustab? Ikka sanatoorium. Vanast nõukaajast alates ja veelgi varem on Pärnus sanatooriumid tegutsenud ja paneme näitusele nimeks „Sanatoorium”.”

Selline nimevalik tingis ka näituse iseloomu, mis pole väga tõsine ning pigem soovitakse tekitada ruumis sanatooriumimelu.

„Meil on [näitusel] hästi palju inimest, inimfiguuri,” ütles Raudoja. Sanatooriumis ravitakse inimesi ja me ka korraldame siin läbi piltide mingil määral sellist teraapilist seanssi, et Võrumaa kunstihaiged saaksid natukene ravi pärnakate poolt.”

Protseduure viivad läbi kunstnikud Pusa, Haide Rannakivi, Andrus Joonas, Alar Raudoja, Marko Toomast. Näitus on avatud 11. juunini.

Vaata pilte ja videolugu Vana-Võromaa kultuurikojast.

ARVED BREIDAKS

Vana-Võromaa kultuurikojas avati kolmapäeval hüperrealismi elava klassiku Ilmar Kruusamäe portreede näitus „Inimene”.

Tegemist on töödega, millest mööda vaadata on samahästi kui võimatu, sest inimest on nendel maalidel tõesti palju.

„Formaat võimendab kõike,” rääkis Kruusamäe Lõunaeestlasele. „Inimene on portree peal 7-10 korda suurem, kui tegelikult ja keegi nagu ei kujutagi ette, kuidas näeb välja kümnekordne portree. Kõik on hoopis teises mõõtkavas.”

„Ma maalin pooleteist meetri kauguselt ja, kes fotograafias teab, siis silmad peavad harjuma lainurgaga,” lisas kunstnik.

Lainurk-vaates maalitud taiestel vaatavad galerii seintel publikuga tõtt Eesti kultuuritegelaste portreed, mis oma elutruudusega on saanud omamoodi ajakapsliks näiteks Sven Kivisildnikule, Tõnis Mäele, Arvo Kukumäele ja teistele loomeinimestele.

Maalid sünnivad päevavalguses

Kruusamäe loodud portreed pole mitte üksnes hiiglaslikku mõõtu (kaaluvad umbes 15 kg), vaid ka nende maalimine võtab rohkelt aega, kuna kõik tööd sünnivad päevavalguses.

Et aga päikesevalgusega on meie laiuskraadil täpselt nii, nagu on, siis võib Kruusamäe sõnul mõne maali valmimine võtta ka aasta.

„Ühtegi maali ei ole nii maalitud, nagu siin näitusel näha – pirnide või lampide all. Nad tegelikult näevad välja hoopis teistsugused,” sõnas ta.

Sellegi poolest on näitus avatud 30. aprillini.

Vaata pildigaleriid ja jutuajamist Ilmar Kruusamäega järgnevast videoloost.

Arved Breidaks

Vana-Võromaa kultuurikojas teisipäevast vaadata olev fotonäitus „Tsiistrenuka inimesed” viib vaataja ajas tagasi sõjaeelsetesse kümnenditesse, äratades ellu mälestused Vastseliina kihelkonnas elanud inimestest ja nende maailmast.

„Enamus on siin 1920ndate aastate lõpp ja 1930ndad aastad, kõik pildid on enne sõda tehtud,” rääkis näituse kokku pannud Ago Ruus Lõunaeestlasele.

Näitusel on vaadata kahe tollase Vastseliina kihelkonna harrastusfotograafi, Alfred Hollo ja Elmar Niilo ülesvõtted inimestest ja ajast, mil fotograafile poseerimine oli sündmus omaette. Mõlemad mehed olid hobifotograafid – Hollo teenis kooliõpetajana ning Niilo oli talumees.

„Eks neid, hobifotograafe, peeti natukene külahulludeks,” sõnas Ruus. Küllap sel põhjusel oli Elmar Niilo valinud ka varjunime, millega oma fotosid signeerida – Vana Hull.

Digiajastu devalveerib pildikultuuri

Vanad perefotod võivad Ruusi sõnul olla pealtnäha küll ühe perekonna või suguvõsa isiklik maailm, kuid laiemalt on tegemist dokumentidega, mis võimaldavad vaadelda tollast riietust, soenguid, olmetingimusi.

„Tolleaegsed harrastusfotograafid lähtusid sellest, et see pilt on nii-öelda peatunud aeg, see hetk, mis me oleme püüdnud kinni ja mis jääb tulevastele põlvedele,” rääkis Ruus.

Praegune masspildistamine pole 70-80 aasta taguse pildikultuuriga kuidagi võrreldav, sest pildi kvaliteet on andnud tublisti järele kvantiteedile.

„Tollal tehti võte ja see oli tõesti pilt. Aga tänapäeval tehakse „klõps” ja kui sajast „klõpsust” üks on pilt, siis on hea,” rääkis Ruus. „See on devalveerunud, see pildikultuur.”

Lisaks vanadele Võrumaa fotodele on kultuurikojas üleval ka Mihkel Tilga unikaalsete fotode seeria, kus on kujutatud Tori kihelkonna maarahva elu 19. sajandi lõpus. See näitus kannab pealkirja „Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887”.

Vaata pildigaleriid ja videolugu näitusesaalist.

Arved Breidaks

Vana-Võromaa kultuurikojas avatakse tuleval teisipäeval fotonäitus „Vana aja pilte. 1887-1930”, kus on vaadata Tori ja Vastseliina kihelkonna eri ajastu päevapiltnike töid.

Võrus avatav väljapanek on austusavaldus kõigile Eestimaa pinnal kunagi tegutsenud päevapiltnikele – nii kutselistele kui ka amatööridele, kes kompasid oma aja kontekstis fotograafia võimalusi ja jäädvustasid väsimatult kaasaja eluolu, teatas kultuurikoda.

Tori külje alt Randivälja külast pärit Mihkel Tilga unikaalsete fotode seeria, millel on kujutatud Tori kihelkonna maarahva elu ja sealseid vaatamisväärsusi, kannab pealkirja „Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887”.

Sedavõrd varajasest ajast pole peale Mihkel Tilga jäädvustuste säilinud peaaegu ühtki fotot, mis kujutaks talurahvast nende endi tavapärases elukeskkonnas – pea eranditult käis talupoegade pildistamine sel ajal ateljeeseinte vahel, kuhu minekuks aeti maha töövammused ja pandi selga linnariided.

„Alles 1890. aastatel muutus selline lähenemine levinumaks ning üksikud fotograafid siirdusid maakohtadesse, et kiiresti hääbuvat talurahvakultuuri fotoplaadile püüda,” kirjutab ajaloolane Tõnis Liibek. Tema väitel tõuseb Mihkel Tilga fotolooming esile kõrge tehnilise ja kunstilise taseme poolest.

Käesolev väljapanek on 130 aastat tagasi pilte teinud fotograafi esimene personaalnäitus. Näituse koostajaks on Mait Laas ja Randivälja Külaselts Pärnumaalt.

Tsiistrenuka inimesed 80 aasta eest

Vastseliina kihelkonna fotograafide näitusel „Tsiistrenuka inimesed” esindatud päevapiltnike seas tõusevad esile kaks aktiivset harrastusfotograafi, kes tegutsesid 1930ndatel aastatel Tsiistres. Nendeks olid kohalik kooliõpetaja Alfred Hollo ja talupidaja Elmar Niilo (kasutas oma piltidel varjunime Vana Hull).

Kui kooliõpetaja Hollo oli kunstnikunatuurina otsiva loomuga pildistaja ja püüdis kombata igati fotograafia võimalusi, siis Niilo, keda huvitas lisaks pildistamisele ka paikkonna ajalugu, dokumenteeris võimalikult täpselt tollast külaelu. Sel väljapanekul ongi esmakordselt saanud kokku kahe Tsiistre harrastuspildimehe fotopärand.

Lõunaeestlane