Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus toetas erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi ettepanekut nimetada kaitseministriks Jüri Luik, rahandusministriks Toomas Tõniste ja keskkonnaministriks Siim Kiisler.

„Poliitika on meeskonnatöö ja aeg-ajalt on vaja teha muudatusi kandepinna laiendamiseks. Pean oluliseks, et erakonna juhtimise juures oleks laiem ring inimesi,” ütles Seeder.

„Ametisse asudes lubasin sisse viia muudatusi maksupaketis ja suures osas on ka kokkulepitud ja ellu viidud. Samuti lubasin erakonna juhtimise juures kandepinna laiendamist ja usun, et uute ministrite näol on see ka võimalik,” lisas Seeder.

Erakonna esimees plaanib hakata juhtima riigikogu IRL-i fraktsiooni, sest tema hinnangul saab ta sealt kõige paremini tegeleda erakonna juhtimise ja arendamisega.

Toomas Tõniste on olnud kahe riigikogu koosseisu liige ning täitnud majanduskomisjoni aseesimehe ülesandeid. Olnud Viimsi vallavolikogu esimees. Tõniste on ettevõtluses tegutsenud üle kahekümne aasta ja juhib mitmeid ettevõtteid. Toomas Tõniste on abielus, kolme lapse isa.

Jüri Luik on olnud riigikogu liige, portfellita minister, välisminister ja kaitseminister. Samuti suursaadik erinevate riikide ja organisatsioonide juures. Alates 2015. aasta augustist juhib ta Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust. Abielus, poja isa.

Siim-Valmar Kiisler valiti esimest korda riigikokku 2003. aastal. Olnud regionaalminister ja töötanud varem eraettevõtluses ning ka Tallinna kesklinnaosa vanemana. Hetkel on ta IRL-i aseesimees ja Tallinna piirkonna esimees. Abielus, viie lapse isa.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: RIINA SOLMAN

Kolme valitsuserakonna esindajad leppisid neljapäeval kokku valitsuskoalitsiooni maksupaketi muudatustes.

Koalitsioonipartnerid leppisid kokku, et loobuvad panditulumaksu ja pakendiaktsiisi kehtestamisest ning taastatakse abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise võimalused senises mahus.

„Meie ühine eesmärk on muuta Eesti ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks ning toetada jätkusuutlikku majanduskasvu. Lubasime valitsuslepet sõlmides, et see tuleb paindlik dokument, mida oleme alati valmis vajadusel täpsustama ja veelgi paremaks muutma,” teatasid Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seeder ühisavalduses.

Kolmest maksumuudatusest saamata jääva tulu loodab valitsus saada sotsiaalmaksu laekumise suurenemisest, riigi avaliku pinna efektiivsemast kasutamisest, maksuaugu vähendamisest Eestis teenitud kasumi efektiivsema maksustamise teel, riigi majanduskulude 3-protsendise kärpimise ja looduskaitsealuste maade ostmise mahu tõstmata jätmise teel.

LÕUNAEESTLANE

Valitsus kiitis heaks veoautode teekasutustasu reguleeriva liiklusseaduse muudatuseelnõu ja esitas selle riigikogule menetlemiseks.

Eelnõu näeb ette ajapõhise teekasutustasu kehtestamise avalikel teedel üle 3,5 tonnise täismassiga veoautole (N2 ja N3 kategooria), teatas valitsus.

Eelnõu kohaselt sõltub teekasutustasu määr veoauto ja selle haagise täismassi ja telgede arvu summast ning veoauto heitgaasiklassist. Kuna teekasutustasu määr sõltub ka veoauto heitgaasiklassist on teekasutustasu rakendamise kaasnevaks mõjuks nihkumine vähem saastavate veoautode suunas.

Veoautole täismassiga 3,5-12 tonni on päevaseks tasumääraks eelnõu kohaselt kavas kehtestada 9 eurot ning aastaseks tasumääraks kuni 500 eurot. Üle 12-tonnise täismassiga veoauto on päevaseks tasumääraks kavas kehtestada 10-12 eurot ning aastaseks tasumääraks 600-1300 eurot.

Lisaks aastasele ja päevasele tasumäärale on võimalik teekasutustasu õigus osta nädalaks, kuuks ja kvartaliks.

Riikliku järelevalvet teekasutustasu tasumise üle hakkavad tegema politsei- ja piirivalveamet ning maksu- ja tolliamet.

Eelnõu kohaselt rakendatakse veoautode teekasutustasu alates 1. jaanuarist 2018.

Lõunaeestlane

Jüri Ratase valitsus tähistas reedel esimese saja elupäeva möödumist, mille puhul suutsid vaid vähesed vastu panna kiusatusele esimesi kokkuvõtteid teha.

Anda valitsusele esimese saja päeva järel mingisugust hinnangut on sama asjakohane, kui hinnata lasteaialapse võimekust saada aru Newtoni seadustest. Mitte et see päriselt võimatu oleks, kuid üldjuhul seda lasteaias ega ka algklassides ei tehta. Valitsusele on sada esimest päeva pigem adra seadmise aeg, mille põhjalt on põhjapanevaid järeldusi kangesti raske teha.

Seega, kui üldse midagi esimese saja päeva pealt hinnata, siis esmamuljet, mille tekkimisel annab ratsionaalsus tihtipeale teed emotsioonidele.

Mul õnnestus selle saja päeva jooksul intervjueerida kõiki Keskerakonna ministreid, kellest neli viiendikku on ministriametis sootuks esmakordselt. Neist Ratas ja Korb olid kaamera ees rohkem kui korra. Mis näitab, et värsked valitsuse liikmed on oma tööd tõsiselt võtnud ja vähemalt korra Kagu-Eestisse nina pistnud.

Eks ole ka põhjust olnud, sest maal möllab haldusreform ning nii Ratasel kui ka Korbil on tulnud käia lahendamas nii setudele valla loomise küsimust kui ka kuulamas, milliseid argumente esitavad vallajuhid, kellel ei õnnestunud aastavahetuseks 5000 elanikku kokku saada, kuid kes oma vallast kah loobuda ei soovi.

Mailis Repsil õnnestus käia Põlva riigigümnaasiumi avamisel ning Kadri Simson tegi mõne nädala eest koos keskfraktsiooniga Võrru n-ö tutvumisvisiidi. Tarmo Tamm, kes küll päris sadat päeva pole ametis olnud, lausa elab Põlvas, mistõttu temal pole vaja siin väga millegagi tutvuda.

Esmamuljest palju kaalukam teema on see, kui kindlalt Ratas ja kompanii Keskerakonda siiski kontrollib. Varjamatu savisaarlane Heimar Lenk pidas jaanuaris Võru pastoraati kogunenud nn põliskeskerakondlastele maha sütitava kõne ning andis mõista, et Edgar Savisaar võib tagasi tulla. Sarnaseid signaale tuleb Savisaare leerist jätkuvalt.

Lisaks suutis Lenk lõppeval nädalal peavoolumeediasse sikutada sundüürnikele kompensatsiooni maksmise teema, mis on Keskerakonna juhtladviku rumalasti kahvlisse pannud.

Opositsioonis olles on partei nõudnud sundüürnikele omandireformiga tehtud kahjude hüvitamist, kuid nüüd võimul olles ei taheta võimalikust kahe miljardi euro suurusest kogunõudest midagi teada. Raha ju niigi vähe.

Kuigi sundüürnike teema käsitlemiseks otsustati luua komisjon, mis peaks aitama seda teemat laualt ära pühkida, võib ennustada, et Lengil, ja mitte ainult temal, on valimiste lähenedes vajadus seda juttu taas ja taas üles võtta.

See õõnestab Ratase jalgealust erakonna juhina, mis omakorda nõrgestab teda ka peaministrina. Sest kui tegeleda kogu aeg mingisuguse „jamaga”, jääb päris asjade jaoks aega vähe üle.

Ning mida suuremaks kasvavad kõiksugused jamad, seda rohkem hakatakse erakonnas vaatama Hundisilma poole, et kuidas sealne peremees kavatseb sügisele vastu minna.

Arved Breidaks