Antsla ja Urvaste valla ühinemisel loodava Antsla valla volikokku kandideerib kokku 97 inimest, kes jagunevad nelja valimisnimekirja vahel.

Valitavas Antsla vallavolikogus on kohti 17 ehk konkurents on 5,7 kandidaati ühele rahvaesindaja kohale.

Neljast valimisnimekirjas kolm on valimisliidud, mis on välja pannud ka pikemad nimekirjad.

Suurima nimekirjaga on väljas Aire Reiljani juhitav valimisliit „Antsla-Urvaste”, kuhu kuulub 33 saadikukandidaati. Vaid üks kandidaat on vähem valimisliidu „Me elame siin” nimekirjas, mida juhib Airi Hallik-Konnula.

Valimisliit „Ühisjõud” on valimistele tulnud 22 kandidaadiga, kelle eesotsas on Üllar Ahi ning Keskerakond on esindatud 10-liikmelise nimekirjaga, mille esinumbriks on riigikogu liige Kerstin-Oudekki Loone.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimine toimub 15. oktoobril.

Kandidaadid Antsla vallavolikogu valimistel

Eesti Keskerakond

nr 101 KERSTIN-OUDEKKI LOONE

nr 102 SVETLANA KAASIK

nr 103 VILJAR KAVANT

nr 104 MARGUS TAMMSALU

nr 105 MERLE KUKK

nr 106 KALLE SAAREMETS

nr 107 ELERI DRÄBTSINSKI

nr 108 TÕNIS TUUSIS

nr 109 ALBIINA VARNIK

nr 110 MERIT TUUSIS

Valimisliit ME ELAME SIIN

nr 111 AIRI HALLIK-KONNULA

nr 112 ALLAR AALDE

nr 113 ANNA-LIISA MANDLI

nr 114 EGELY PRUULI

nr 115 EVELYN TÕNISTE

nr 116 HELEN LAIDMA

nr 117 HELEN VETTIK

nr 118 HELINA KUUSK

nr 119 JAANUS TAMMET

nr 120 KADI SÖÖT

nr 121 KAIA PRUULI

nr 122 KAIDO JUKS

nr 123 KAILI PREISMANN

nr 124 KAIRO KREEVALD

nr 125 KALEV JOAB

nr 126 KALLE NURK

nr 127 KARILLE BERGMANN

nr 128 KERSTI AARMAA

nr 129 KRISTINA KREEVALD

nr 130 KÄTLIN AIDLA

nr 131 LIANA ALLAS

nr 132 LY RAUDSEPP

nr 133 MARGUS KONNULA

nr 134 MARJE TANILAS

nr 135 RANDO TREIMUTH

nr 136 RISTO TÕNISTE

nr 137 TAAVI KANNIMÄE

nr 138 URVE KASKA

nr 139 VALLO PÄRN

nr 140 VEIKO HAUGAS

nr 141 VIRVE ÜPRUS

nr 142 ÜLAR MOREL

Valimisliit ANTSLA-URVASTE

nr 143 AIRE REILJAN

nr 144 AIVO VÄRTON

nr 145 ANGELA MÕTS

nr 146 ANNE UPPIN

nr 147 ASTA ABILINE

nr 148 AVO KIRSBAUM

nr 149 ELLEN VAROV

nr 150 JAANUS RATTUS

nr 151 JANIKA TÕNTSEL

nr 152 KADRI HILLAK

nr 153 KAIRE UIBOLEHT

nr 154 KARMEN LIBA

nr 155 KURMET MÜÜRSEPP

nr 156 KÄTHLIN KANGRO

nr 157 LAURI LAATS

nr 158 LEA JÕEVERE

nr 159 LEHAR LIIBERT

nr 160 LEHAR NEVE

nr 161 LEMBIT VAIKNEMETS

nr 162 MAIVI PILL

nr 163 MARJE KANGRO

nr 164 MERIKE PRÄTZ

nr 165 PEETER KIRSCHBAUM

nr 166 RAIVO VALLNER

nr 167 RITA SÄRE

nr 168 ROLAND GEIER

nr 169 ROLF KIITSAK

nr 170 SIGNE HELLAMAA

nr 171 SVEN SISKA

nr 172 TIIT NEEVE

nr 173 TRIIN UIBO

nr 174 VALDUR ROOTS

nr 175 ÜLLAR SALUMETS

Valimisliit Ühisjõud

nr 176 ÜLLAR AHI

nr 177 VJATŠESLAV ANDRITSKI

nr 178 ENELY JAANI

nr 179 JAREK JÕELA

nr 180 VILJO JÕELA

nr 181 AARNE KAUR

nr 182 LAURI KEEROV

nr 183 MARGUS KLAAR

nr 184 TALVO KONT

nr 185 HEINAR KOOL

nr 186 KAIRIT LADVIG

nr 187 ARVET MÕTS

nr 188 PIRET OJAVEER

nr 189 JANEK PAEGLIS

nr 190 RIHO ROON

nr 191 RAIN RUUSA

nr 192 GUNNAR SARAPUU

nr 193 KRISTJAN SIBUL

nr 194 EVI ZIRK

nr 195 ANITA TRETJAK-ORAV

nr 196 TIIT TÕNTS

nr 197 KALEV VESKUS

Võru linnavolikogusse kandideerib kaheksas nimekirjas kokku 169 inimest.

Erinevalt paljudest teistest omavalitsustest jäi Võru linn haldusreformist kõrvale, mistõttu pole Võru elanike jaoks tänavustel kohalikel valimistel suuri muutusi – volikogusse valitakse endiselt 21 liiget.

Suurimate nimekirjadega on sel korral võrulastelt hääli kogumas Andres Kõivu juhitav Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Anti Haugase veetav Reformierakond, mis kumbki on välja pannud 30-liikmelise kandidaatide nimistu.

Kandidaatide rohkuse poolest järgnevad kaks praegust Võru võimuparteid: riigikogu liikme Anneli Oti juhitav Keskerakonna 25-liikmeline nimekiri ning linnapea Anti Allase sama suur sotsiaaldemokraatide nimistu.

Täisnimekirja sai kokku ka Tõnu Jõgi valimisliit „Võru”, kus on liikmeid 22.

Jüri Kaveri valimisliit „Võrokene” on konkurentsis 17 liikmega, järgnevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 13-liikmeline nimekiri eesotsas Rein Peedumäega ning Inno Tähismaa juhitav valimisliit „Võru Eesti”, millel liikmeid 7.

Konkurents ühele rahvaesindaja kohale on Võru linnas 8 inimest kohale.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimine toimub 15. oktoobril.

Kandidaadid Võru linnavolikogu valimistel

Valimisliit VÕRU EEST

nr 101 Inno Tähismaa

nr 102 Irja Tähismaa

nr 103 Carmen Reidla

nr 104 Jüri Pallo

nr 105 Andres Heliste

nr 106 Gennadi Tšegurov

nr 107 Jüri Luik

Valimisliit VÕRU

nr 108 Tõnu Jõgi

nr 109 Anti Paap

nr 110 Urmas Ott

nr 111 Kersti Vosman

nr 112 Kaia Rammul

nr 113 Asko Saarepuu

nr 114 Eve Musto

nr 115 Henn Tarro

nr 116 Endel Talv

nr 117 Toomas Meldre

nr 118 Triinu Õispuu

nr 119 Voldemar Tilgor

nr 120 Jaan Joonas

nr 121 Karolin Raudsepp

nr 122 Igor Vasserman

nr 123 Viktor Volts

nr 124 Siiri Konksi

nr 125 Külli Seene

nr 126 Marje Piigli

nr 127 Elvi Elviira Rõigas

nr 128 Agu Needo

nr 129 Raivo Ojaveer

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

nr 130 Andres Kõiv

nr 131 Mari Koort

nr 132 Tarmo Piirmann

nr 133 Eve Kivimägi

nr 134 Taago Taaber

nr 135 Tiina Saarniit

nr 136 Timo Tammik

nr 137 Marju Parv

nr 138 Toomas Piirmann

nr 139 Kati Kornel

nr 140 Hasso Ploomipuu

nr 141 Andra Tõlts

nr 142 Ain Pent

nr 143 Egle Pärnasalu

nr 144 Olari Zuts

nr 145 Ede Pähn

nr 146 Marko Eiche

nr 147 Kristiina Kulikova

nr 148 Raini Vaarask

nr 149 Madis Lepp

nr 150 Kaja Kenk

nr 151 Aivar Müür

nr 152 Kalev Laanpere

nr 153 Siim Nopri

nr 154 Erlis Paltsepp

nr 155 Hanno Kroon

nr 156 Meelis Meema

nr 157 Sten Paltsar

nr 158 Elgita Toom

nr 159 Gert Goršanov

Valimisliit VÕROKENE

nr 160 Jüri Kaver

nr 161 Ester Tamm

nr 162 Siim Plangi

nr 163 Eva Kuks

nr 164 Einar Visnapuu

nr 165 Lily Nieländer

nr 166 Pertti Prätz

nr 167 Mariana Kalk

nr 168 Mart Perli

nr 169 Taisi Kärg

nr 170 Marko Kaunis

nr 171 Eston Kurvits

nr 172 Hendrik Laur

nr 173 Ragnar Eerik

nr 174 Aivar Kaits

nr 175 Indrek Kauksi

nr 176 Tarmo Lauring

Eesti Keskerakond

nr 177 Anneli Ott

nr 178 Ülo Tulik

nr 179 Merike Gorškova

nr 180 Andres Visnapuu

nr 181 Helve Siidra

nr 182 Aare Kaur

nr 183 Alla Traagel

nr 184 Jüri Miks

nr 185 Geiu Mõttus

nr 186 Sairos Hõrak

nr 187 Valter-Jaan Ossis

nr 188 Helkiv Labbi

nr 189 Eevi Paat

nr 190 Olav Nassar

nr 191 Maret Laats

nr 192 Vampula Oper

nr 193 Lilja Babitševa

nr 194 Randu Raudvassar

nr 195 Maris Õispuu

nr 196 Kristo Kivioja

nr 197 Ilme Lett

nr 198 Roman Õispuu

nr 199 Raivo Rannala

nr 200 Marko Tiisler

nr 201 Kalev Ottis

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

nr 202 Anti Allas

nr 203 Ene Liivamägi

nr 204 Sixten Sild

nr 205 Margit Kõivomägi

nr 206 Toomas Sarapuu

nr 207 Halliki Karba

nr 208 Juri Gotmans

nr 209 Helga Ilves

nr 210 Aavo Hummal

nr 211 Hille Saarepuu

nr 212 Kasper Keps

nr 213 Inge Järvpõld

nr 214 Tarmu Ossip

nr 215 Aigi Musto

nr 216 Viktor Puolakainen

nr 217 Ere Kungla

nr 218 Andy Karjus

nr 219 Ester Peterson

nr 220 Martin Kikas

nr 221 Silja Suija

nr 222 Rando Raudsepp

nr 223 Erja Arop

nr 224 Henn Antson

nr 225 Kaja Kuslapuu

nr 226 Argo Mõttus

Eesti Reformierakond

nr 227 Anti Haugas

nr 228 Liina Kersna

nr 229 Johannes Kert

nr 230 Kersti Kõosaar

nr 231 Olev Lüütsepp

nr 232 Merle Koik

nr 233 Andu Värton

nr 234 Hanna-Liisa Ilves

nr 235 Arif Šingarov

nr 236 Fred Jürgen Taro

nr 237 Maiki Joakit

nr 238 Indrek Virk

nr 239 Mirjam Listak

nr 240 Alar Rosenberg

nr 241 Jaana Ainsalu

nr 242 Peeter Laurson

nr 243 Nele Pavlova

nr 244 Vladimir Teder

nr 245 Robert Uibu

nr 246 Fred Kamberg

nr 247 Elke Volkov

nr 248 Kristjan Sumerkin

nr 249 Martin Pikk

nr 250 Kaupo Tõugjas

nr 251 Kristo Koskinen

nr 252 Marju Lestsepp

nr 253 Vello Urgand

nr 254 Alvar Gross

nr 255 Rasmus Kolling

nr 256 Henni Nassar

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

nr 257 Rein Peedumäe

nr 258 Piret Sibul

nr 259 Arno Sild

nr 260 Aivo Ader

nr 261 Aadu Birnbaum

nr 262 Veevi Hõrak

nr 263 Martti Kirotaja

nr 264 Andres Mäevere

nr 265 Anu Palover

nr 266 Andres Raud

nr 267 Ülo Rinne

nr 268 Peeter Saar

nr 269 Urve Vaab

Ühinemisjärgsesse Põlva valla volikokku kandideerib kokku 195 inimest kuuest valimisnimekirjast; on ka üks üksikkandidaat, selgus valimiskomisjoni reedesest otsusest.

Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valla ühinemisel loodava Põlva valla volikogusse valitakse 27 liiget.

Suurima nimekirja on Põlva vallavolikogu valimisteks kokku saanud Keskerakond, mille 48-liikmelist nimistut juhib maaeluminister Tarmo Tamm. Keskerakond on loosi tahtel ka nimekirjade järjestuses esimene.

Järjekorras teine on 31-liikmeline valimisliit Tuleviku Põlvamaa eesotsas maavanem Igor Taroga. Järgneb 36-liikmeline Reformierakond eesotsas Kuldar Leisiga, 30-liikmeline valimisliit Põlvamaa Areng, eesotsas Leander Konks, 17-liikmeline Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eesotsas Indrek Käoga ning 32- liikmeline Sotsiaaldemokraatlik Erakond eesotsas Sirje Tobrelutsuga.

Põlva volikokku kandideerib ka üksikkandidaat Martin Laine.

Konkurents rahvaesindusse on Põlva vallas 7,2 kandidaati ühele kohale.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimine toimub 15. oktoobril.

ARVED BREIDAKS

Kandidaadid Põlva vallavolikogu valimistel

Eesti Keskerakond

nr 101 TARMO TAMM

nr 102 ANNE NOOK

nr 103 GEORG PELISAAR

nr 104 JANIKA USIN

nr 105 HEIMAR LENK

nr 106 EVE NEEMSALU

nr 107 ANTS VÄÄRSI

nr 108 LIILIA RAIK

nr 109 ANDRE LAINE

nr 110 ESTER TUIKSOO

nr 111 ROMET OONE

nr 112 HELLE VIRT-LENK

nr 113 KOIT NOOK

nr 114 HANNA-GRETE RÜÜTLI

nr 115 TARVI-KARLOS JENS

nr 116 EVELI POST

nr 117 ERIK VALDMAA

nr 118 ANDU HANSON

nr 119 EVE SALUNDI

nr 120 TARMO KIROTAR

nr 121 ANU MÕTSAR

nr 122 ARVO SARAPUU

nr 123 ESTER LIBLIK

nr 124 REIN KÄSK

nr 125 IRJA SUVISILD

nr 126 TOIVO NARUSBEK

nr 127 ENELI MOORAST

nr 128 JÜRI SAAN

nr 129 KÜLLI OTS

nr 130 AIVO KAHAR

nr 131 ÜLLE SILLAMÄE

nr 132 KALLE KALDMÄE

nr 133 ANNE REINHOLD-SEENE

nr 134 AIVAR ARAKAS

nr 135 EVE JÕGEVA

nr 136 VIRKO TINT

nr 137 VAIKE LAUR

nr 138 ATS KAHAR

nr 139 KAJA PUUSTA

nr 140 HELMO MERTENS

nr 141 GREETE KÄSI

nr 142 TARVO ASUR

nr 143 TIIA JOHANSON

nr 144 RAINAR RAUDSEPP

nr 145 SIGRID AVALD

nr 146 VAMBOLA KOLBAKOV

nr 147 EINO KUIVALAINEN

nr 148 TOOMAS LILLO

Tuleviku Põlvamaa valimisliit

nr 149 IGOR TARO

nr 150 OLEV ELMIK

nr 151 AHTI HÜTT

nr 152 KOIT JOSTOV

nr 153 KATRIN JÕGEVA

nr 154 LEIDA KELLO

nr 155 KATI KONGO

nr 156 VALLE KUKLASE

nr 157 MAIT KUUSIK

nr 158 REY LAAS

nr 159 ANDRES LEHESTIK

nr 160 EGLE LIHTSA

nr 161 TIIU LINNAS

nr 162 RAUL LUSTI

nr 163 MARGO MITT

nr 164 JAANO MÄGI

nr 165 TEELE NIGOLA

nr 166 KAIRIT NUMA

nr 167 MAIK-KARL PEHK

nr 168 JAANUS PRÜKK

nr 169 RAINER RAHASEPP

nr 170 REIN RANDAM

nr 171 TIINA SAAGO

nr 172 KRISTA SILDOJA

nr 173 JANNO SIMSO

nr 174 ARNE TILK

nr 175 KALMER TINT

nr 176 TAAVI TOBRELUTS

nr 177 ÜLLAR VANA

nr 178 TUULI VÕSA

nr 179 KAIDO ÕUNAPUU

Eesti Reformierakond

nr 180 KULDAR LEIS

nr 181 MARTTI RÕIGAS

nr 182 LENNART LIBA

nr 183 ÜLO NEEDO

nr 184 UUNO SIITOJA

nr 185 LIIVI MARAN

nr 186 ALO SAVI

nr 187 AET OLLE

nr 188 MADIS PÜTT

nr 189 INGE KALLE

nr 190 JANNO RÜÜTLE

nr 191 KERLI KOOR

nr 192 MARKO AVIKSON

nr 193 KATRIN PEIL

nr 194 KAIDER LUTSAR

nr 195 AVELI ASBER

nr 196 NIKOLAI JÄRVEOJA

nr 197 MALL KÕPP

nr 198 RAIVO EENSAAR

nr 199 TIINA PIKK

nr 200 RASMUS KORK

nr 201 EVELI NAUMANIS

nr 202 AGO NEEMSALU

nr 203 JAAN KOORT

nr 204 THEA EENSAAR

nr 205 REIN KRUUS

nr 206 EVER KIHHO

nr 207 MATI LEET

nr 208 KUUNO REBANE

nr 209 MAI NIGUL

nr 210 JAANIS VÕSU

nr 211 KAUPO KASKLA

nr 212 TAAVI HERNITS

nr 213 ULLA-MAIA TIMMO

nr 214 ÜLO PLAKSO

nr 215 ANDRES VIJAR

Valimisliit Põlva Areng

nr 216 LEANDER KONKS

nr 217 MARKO LIBLIK

nr 218 AARE VEETSMANN

nr 219 PRIIT SOOSAAR

nr 220 RENO OLLE

nr 221 RAGNER LÕBU

nr 222 KAIDO ARULEPP

nr 223 INDREK MARIPUU

nr 224 RENE KINTSIRAUD

nr 225 ESTON VARUSK

nr 226 JAANUS SIBUL

nr 227 MANIVALD PAULSON

nr 228 IVAR KURG

nr 229 MEELIS HAINSOO

nr 230 ROOMET RATTUS

nr 231 AIMAR TEEVER

nr 232 AIVAR TIGASON

nr 233 MEELIS MADISSON

nr 234 TIINA LÄNKUR

nr 235 TAMUR TENSING

nr 236 PEETER ÄNILANE

nr 237 MARET SALONEN

nr 238 MEELIS LUSTE

nr 239 JAAN KONKS

nr 240 IIVE KÕIMA

nr 241 KADRI PLATO

nr 242 ANDRE SAMMALKIVI

nr 243 AHTI KÄÄRIK

nr 244 RAUL LUKK

nr 245 MONIKA TAMM

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

nr 246 INDREK KÄO

nr 247 AARE RULL

nr 248 AIMAR PARTS

nr 249 ANDRES KANGRO

nr 250 ARMIN HEINASTE

nr 251 GAIUS GIL

nr 252 IGOR RATTUS

nr 253 JANNO PAAS

nr 254 KALJU PAALMAN

nr 255 KRISTEL BLAUHUT

nr 256 MARTIN KÜLA

nr 257 RAIVO RISTIMÄE

nr 258 TIIU OJASAAR

nr 259 TOOMAS LEPPIK

nr 260 TUNNE PIIPER

nr 261 ÜLLE JENS

nr 262 ÜLO KIVISILD

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

nr 263 SIRJE TOBRELUTS

nr 264 INARA LUIGAS

nr 265 AHTI BLEIVE

nr 266 MARJU MARGA

nr 267 TIMO VARIK

nr 268 EVA TASSO

nr 269 ANTI RÜÜTLI

nr 270 JUTA OTSA

nr 271 INDREK SARAPUU

nr 272 AINIKA MÄGI

nr 273 OLEV VEBERSON

nr 274 KATRIN OHAKAS

nr 275 KAIDO KAHA

nr 276 AINA KETS

nr 277 PEETER TIGAS

nr 278 HELDI KANARIK

nr 279 ELAR EDESI

nr 280 KÜLLI VARDJA

nr 281 PEETER AAS

nr 282 ELE VAINO

nr 283 KAUPO LUTSAR

nr 284 KARINA KENK

nr 285 EUGEN KOLBAKOV

nr 286 EHA KAHA

nr 287 JÜRI VARIK

nr 288 HELDIN PUNGA

nr 289 KAINO VALS

nr 290 JANA SAAREP

nr 291 TAIMAR JAASKA

nr 292 REENA TIGAS

nr 293 KATRIN VIILU

nr 294 AARE KALLAS

Üksikkandidaadid

nr 295 MARTIN LAINE

Valimisliit „Võrokene” esitas teisipäeval Võru linna valimiskomisjonile volikogu kandidaatide nimekirja, kuhu kuulub 17 inimest.

„Kui riigieelarvest toetust saavad erakonnad kulutavad maksumaksjalt saadud raha suurte plakatite ülespanekule, siis meie nimekirjas kandideerivad lihtsad Võru inimesed, kes ka tegelikult muretsevad Võru linna käekäigu ja tuleviku pärast,” ütles valimisliidu „Võrokene” eestvedaja Jüri Kaver.

Valimisliidu „Võrokene” nimekirja kuulub tema sõnul 17 inimest, kes tegutsevad väga erinevatel elualadel.

„Meie sõnum on lihtne,” jätkas Kaver, „soovime, et Võrus pääseks elu taas kännu tagant minema ning ühe retseptina pakume välja veekeskuse rajamise, mis elavdaks turismi ja parandaks meie inimeste valikuvõimalusi.”

„Usun, et see eesmärk on vastuvõetav kõigile, mistõttu oleme volikogus avatud koostööks kõigi sinna valitavate nimekirjadega,” lisas Kaver.

LÕUNAEESTLANE

Reformierakonna Põlva piirkonna esindajad andsid esmaspäeval Põlva valla valimiskomisjonile üle erakonna 37 inimesest koosneva kandidaatide nimekirja.

Reformierakonna nimekirjas kandideerivad ainult kohalikud ja kogemustega inimesed. Ühtegi väljastpoolt tulevat häälepüüdjat nimekirja kaasatud ei ole, sest kohalik poliitika peab jääma kohalikule tasemele, kinnitas erakonna Põlvamaa arendusjuht Kerli Koor.

Reformierakonna nimekirja Põlva vallas veavad Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis, Põlva abivallavanem Martti Rõigas, Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba, Mooste vallavanem Ülo Needo, Ahja vallavolikogu esimees Uuno Siitoja, arst ja Põlva Haigla nõukogu liige Liivi Maran, Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi, Põlva valla hooldekodu juhataja Aet Olle, Laheda vallavolikogu liige Madis Pütt ja Vastse-Kuuste vallavolikogu esimees Inge Kalle.

LÕUNAEESTLANE

Reformierakonna Kanepi piirkonna esinumbrid Andrus Seeme ja Kaido Kõiv esitasid reedel Kanepi valla valimiskomisjonile erakonna kandidaatide nimekirja, kuhu kuulub 38 inimest.

„Meil on asjatundlik meeskond ja terviklik nägemus uuest Kanepi vallast,” rääkis vallavanema kandidaat Andrus Seeme.

Tema sõnul kandideerivad Reformierakonna nimekirjas oma valdkonda hästi tundvad inimesed, kelle hulgas on nii vallajuhte, ettevõtjaid, õpetajaid, noori ja uusi tegijaid, kellel on pakkuda värskeid ideid Kanepi valla edukaks arenguks.

„Meie soov on tagada kvaliteetsed avalikud teenused, turvaline ja puhas elukeskkond ning toetada ettevõtlust. Samuti seisame selle eest, et meil oleks uues vallas tugevad külad ja kogukonnad,” lisas Seeme.

Reformierakonna Kanepi piirkonnaorganisatsiooni juhi ja volikogu esimehe kandidaadi Kaido Kõivu sõnul tegutsevad kandidaadid juba praegu ühtse meeskonnana, mis loob head eeldused Kõlleste, Valgjärve ja Kanepi ühinemiseks ja heaks koostööks tulevikus.

Lisaks kandideerivad Reformierakonna nimekirjas Kanepi volikokku Kanepi varasem vallavanem Urmas Hallap, Valgjärve vallavolikogu esimees Hegri Narusk ja Tiit Rammul.

LÕUNAEESTLANE

Reformierakonna Põlva piirkonna juhatus valis Põlva valla valimisnimekirja esinumbriks ettevõtja ja Põlva vallavolikogu praeguse esimehe Kuldar Leisi.

Tema meeskonda kuuluvad Põlva abivallavanem Martti Rõigas ja Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba.

„Pean tähtsaks, et kõik Põlva, Laheda, Mooste, Vastse-Kuuste ja Ahja inimesed tunneksid end loodavas suurvallas võitjatena ning uues omavalitsuses oleks tagatud kõigile võrdselt hea elukeskkond ja teenuste kättesaadavus,” sõnas Leis.

Ta lubab teha kõik oleneva, et Põlva vald oleks ka edaspidi maakonna arenguvedur ja ei takerduks mugavustsooni.

„Mitte keegi teine ei võta meie eest vastutust ja ei tee meie eest asju ära. Uus suur Põlva on täpselt nii tugev kui tugevad on meie Põlva valla inimesed,” ütles Leis.

Reformierakonna nimekirjas kandideerivad Põlva volikokku ainult kohalikud ja kogemustega inimesed. Ühtegi väljastpoolt tulevat häälepüüdjat nimekirja kaasatud ei ole.

LÕUNAEESTLANE

Oktoobris toimuvate kohalike volikogude valimise esimene nähtav avalöök anti sel kolmapäeval, kui valimiskomisjonid hakkasid vastu võtma valimisliitude registreerimistaotlusi.

Valimisliidud teevad Eesti poliitikas tänavu läbi uuestisünni. Kui edukalt nad suudavad esineda, on muidugi iseasi, kuid üle mitme valimisperioodi ei peeta valimisliitlasi enam poliitilise universumi kummaliseks äärealaks, vaid täiesti parketikõlbulikeks.

Mõelge ise: ühe parlamendierakonna esimees eelistab kandideerida kodukandis valimisliidu nimekirjas ning teine parlamendipartei jätab valimistele erakonnana sootuks tulemata, soovitades inimestel eelistada valimisliite.

Ükspuha, kas tegemist on ratsionaalse kaalutlusega, et valimisliiduga on võimalik rohkem hääli kokku ajada või on Saulusest tõesti saanud Paulus ja vanad erakonnahundid on valimisliitude osas meelt muutnud, kuid fakt on, et tuul on valimisliitudele tänavu väga soodsalt purjesse puhumas.

Valimisliitude ja parteide sõda

Valimisliitude ajalugu on Eesti poliitikas pikk ja kirev. Valimisliidud osalesid 1990ndatel riigikogu valimistel kõrvuti erakondadega, kuid 2002. aasta suveks olid erakonnad suutnud riigikogus läbi suruda seaduse, mis nägi ette valimisliitude täieliku keelustamise.

See jäi siiski toimumata, sest tollane õiguskantsler Allar Jõks viis kõigest mõni kuu enne kohalikke valimisi seadustatud valimisliitude keelustamise riigikohtusse, võitis seal ja säilitas kohalikele inimestele parteivälise poliitilise koondumise võimaluse.

Kuna erakondadel jäi lõplik võit valimisliitude üle seaduse haamriga saavutamata, asusid parteid sestpeale kohalikus poliitikas läbi viima intensiivset värbamistööd, et saada kohalikud poliitiliselt aktiivsed inimesed endi ridadesse.

Läbi 2000ndate aastate saatis erakondi selles osas edu ning parteinimekirjad muutusid ka väikestes valdades pigem tavaliseks. Riigieelarvelised erakonnad aitasid oma kohalikel esindustel läbi viia kampaaniaid ning andsid selleks lisaks oskusteabele ka raha.

Mida tugevamaks muutusid kohapeal erakonnad, seda vähem jätkus inimesi moodustama valimisliite, mille tõsiseltvõetavust parteid harvanähtavas üksmeeles õõnestasid. Demokraatia tulevik Eestis pidi seisnema tugevates parteides.

Seda hetkeni, mil tuli käibele väljend „kartellierakonnad”, mis iseloomustas riigikogu eelmist koosseisu, kus laiutasid neli erakonda ning paistis, et Eesti poliitika ajalugu on lõppenud ja edaspidi saab elu minna ainult igavamaks.

Haldusreform andis valimisliitudele võimaluse

Vabaerakonna ja EKRE sissemurdmine riigikogu praegusesse koosseisu lõpetas poliitikas paigalseisu ning Vabaerakonnast sai ühtlasi ka valimisliitude eestkõneleja. Nagu teada, ei osale Vabaerakond parteina eelseisvatel kohalikel valimistel, vaid selle liikmed osalevad valimisliitudes.

Ent lisaks tüdinemisele parteide Tallinna-poolsetest ettekirjutustest, kuidas kohapeal peavad inimesed istuma ja astuma, soodustas valimisliitude tagasitulekut ka haldusreform. Seda vähemalt esialgu.

Valdade sundliitmise ja riigikogu liikmetele kohalikus volikogus istumise seadustamisega lootsid erakonnad võtta kohalikus elus juhtohjad lõplikult enda kätte. Usutakse, et suurtes omavalitsustes suudavad erakondade nimekirjad koos riigikogulastest peibutuspartide panusega valimisliidud lõplikult ajalukku suruda.

Ent vähemalt sel korral seda ei juhtu. Tallinna poliitika suurtes vastuoludes ei osatud küllap ette näha, et kohalikud parteiliikmed, selle asemel, et minna partei nimekirjaga konkureerima uues suurvallas võidule, loovad hoopiski parteiülesed supervalimisliidud, kus kõrvuti kandideerivad kahe-kolme vastandliku erakonna liikmed.

Sellise valimisliidu registreeris reedel Setomaa valla valimiskomisjon. Valimisliidus „Ühine Setomaa” kandideerivad kõrvuti nii sotsid, reformierakondlased kui ka irl-lased, koondades inimesi mitte parteipileti värvi, vaid sarnase arusaama järgi, kuidas uut valda tuleb üles ehitada.

Sarnaseid supernimekirju, kus endised vallavanemad ja teised häälemagnetid on koondunud erakonnast sõltumatult ühte valimisliitu, saame näha teisteski omavalitsustes.

Mistõttu võib kokkuvõtvalt öelda, et kohalikel meestel ja naistel on aru peas ning erakondadel, kui nad tahavad kohalikus poliitikas edaspidi suunanäitajad olla, seisab ees tõsine töö enese taaskehtestamise nimel.

ARVED BREIDAKS

Kolmapäeval alanud valimisliitude ja kandidaatide ülesseadmisel kohalikeks valimisteks esitasid Võru linnas ja Rõuge vallas oma avalduse kaks valimisliitu.

Kuna valimisliitude registreerimiseks on kohalikel valimiskomisjonidel aega kolm päeva, ei registreeritud esimesel päeval Lõunaeestlasele teadaolevalt ühtki valimisliitu.

Küll aga esitas Võru linna valimiskomisjonile registreerimiseks avalduse kaks valimisliitu, neist üks kannab nime „Võru” ning teine „Võru eest”.

Kaks valimisliitu esitasid end registreerimiseks ka Rõuge vallas.

Samuti on esimene valimisliit esitatud registreerimiseks Räpina vallas ning Setomaa vallas.

Valimisliitude registreerimiseks esitamine lõpeb 31. augustil, kandidaate saab esitada kuni 5. septembrini.

Kandideerimisõigus on hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on 1. augusti seisuga omavalitsuses, kus ta soovib kandideerida.

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 5. oktoobril, valimispäev on 15. oktoobril.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Algas kandidaatide ja valimisliitude registreerimine

Kohalikes omavalitsustes algas kolmapäeval kandidaatide ja valimisliitude ülesandmine oktoobris toimuvateks kohalikeks valimisteks.

Kandidaate saab registreerimiseks esitada 21 päeva jooksul, seega kuni 5. septembri kella 18-ni.

Valimisliitude registreerimiseks esitamine lõpeb viis päeva varem, 31. augustil. Valimisliite ja kandidaate registreerivad valla ja linna valimiskomisjonid, teatas riigi valimisteenistus.

„Kõigis 79-s Eesti omavalitsuses oodatakse tänasest registreerimiseks esitamise avaldusi. Seega saame öelda, et valimistoimingud on alanud,” ütles riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel.

Kandideerimisõigus on hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on 1. augusti seisuga omavalitsuses, kus ta soovib kandideerida.

Üks vald mitu ringkonda

Seekordsetel kohalikel valimistel on Eestis üheksa omavalitsust, kus on loodud mitu ringkonda.

„Meie käest on palju küsitud, mida kandideerimisavalduse esitamisel silmas pidada, kui vallas või linnas on näiteks kaks ringkonda,” jätkas Vinkel. „Kandideerida saab vaid ühes ringkonnas, kuid see ei pea olema tingimata ringkond, kus on registri alusel kandidaadi alaline elukoht.”

Samuti tuleb meeles pidada, et valimisliit peab sõlmima seltsingulepingu, mis reguleerib liikmete omavahelisi suhteid. „Seltsingulepingus midagi uut ei ole, see oli vajalik juba ka eelmiste, 2013. aasta valimiste eel,” selgitas Vinkel.

Valijate nimekirjad koostab siseministeerium 15. septembriks. Pärast seda elukoha aadressi andmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta. Hääleõiguslik isik saab valida üksnes oma elukohajärgses valimisringkonnas üles seatud kandidaatide vahel.

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 5. oktoobril, valimispäev on 15. oktoobril.

LÕUNAEESTLANE

Haridusasutused peavad säilitama kohalike valimiste kampaania ajal poliitilise neutraalsuse, kinnitasid haridus- ja teadusministeerium, õiguskantsler ja noorteühenduste liit kolmapäeval tehtud ühisavalduses.

Tänavu saavad esmakordselt valimistest osa võtta ka 16- ja 17-aastased noored, mis paneb nii üldhariduskoolidele kui ka kutseõppeasutustele suurema vastutuse aktiivselt kaitsta kooli poliitilist neutraalsust.

Kooli ei sobi näiteks üleskutsete tegemine kellegi poolt hääletada. Samuti ka mistahes formaadis valimisreklaamid, sealhulgas üleskutsed kooli kanalites ja reklaamtoodete jagamine. Valimiskampaania ajal pole ka õppetöö raames mõistlik korraldada poliitikute tunnikülastusi.

Samas on igati asjakohased arutelud sõpradega või tunnis poliitilise süsteemi, maailmavaadete ja muu sellise üle. Samuti on koolidel võimalik korraldada ka valimiste eel poliitikute tutvustusüritusi, kuid need peavad olema aktiivselt tasakaalustatud ja kõigile vabatahtlikud.

„Maailmavaadete ning poliitika üle arutlemine on koolis igati teretulnud, kui see on kooskõlas õppekava ning neutraalsuse põhimõttega. Samas peab aktiivse valimiskampaania ajal hoolega silmas pidama, et teadlikult või kogemata ei jõuaks poliitiline reklaam kooli kanalitesse, tundidesse ja muudesse tegevustesse,” ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas, et valimisea langetamine annab noortele võimaluse osaleda kohaliku elu ja arengu suunamisel.

„On oluline, et noored mõistaksid, milline võimalus neile avaneb, adudes samal ajal ka otsustamises osalemisega kaasnevat vastutust,” ütles õiguskantsler Ülle Madise. „Et noored tuleksid valima ja teeksid läbimõeldud valiku, peab neil olema piisavalt teavet valimiste kohta ja usku, et nende häälest midagi sõltub.”

Noored valimistevalvurid koolis

Valimiste raames toimub ka Eesti noorteühenduste liidu veetud projekt „Noored valimisvalvurid”, mis annab kogu riigis 16-19-aastastele noortele võimaluse kujundada läbipaistvat valimisprotsessi ning näha valimiste telgitaguseid.

Noorteühenduste liidu juhatuse esimees Ivo Visak ütles, et noorte valimisvalvurite projektis osaledes on noored võtnud endale ülesande kaitsta kooli poliitilist neutraalsust ning jälgida, et seal ei toimuks valimisrikkumisi.

LÕUNAEESTLANE

Isamaa ja Res Publica Liidu Võru osakond kinnitas Võru linnapeakandidaadiks maavanem Andres Kõivu.

„Teen endast oleneva, et hakata sügisel Võru linnapeaks,” kinnitas Kõiv.

Võrumaa suurimaks väljakutseks on tema sõnul valimiste järel uute omavalitsuste töö ja koostöö käivitamine Võru linna rolli suurendamine maakonnakeskusena. „Kaugelt vaadates oleme me kõik üks Võrumaa, aeg on hakata selliselt ka käituma,” lausus Kõiv.

Võru linna juhtimises peab ta suurimaks väljakutseks korra loomist linna ja selle allasutuste juhtimises. „Viimase nelja aastaga on tööpõld selles osas oluliselt suurenenud, mis annab järgmisele linnavalitsusele selge lähtepositsiooni.”

Tordisöömise aeg saab läbi

Kõivu sõnul saab Võrus praegune tortide ja lillede jagamise aeg läbi, sest linn on rahaasjad käest lasknud.

„Võru hakkab teenindama laene, mis on heldelt võetud, Võru hakkab looma linna asutustes korda, mis on käest lastud, Võru saab koalitsiooni, mis teeb selget ja läbipaistvat poliitikat,” kinnitas Kõiv.

Seda tuleb tema sõnul vältimatult teha, sest praeguse juhtimisstiili jätkamiseks pole Võrul lihtsalt enam raha ning linnakodanikud on hakanud sellest ka aru saama.

Kõiv pakub linna rahamure leevenduseks linnavalitsuse ja linna ettevõtete kulutuste vähendamist, poliitilise meelehea ja lojaalsuse ostmise lõpetamist ning linnakodanikelt kogutud maksudega vastutustundlikku ümberkäimist.

„Elu on näidanud, et arukas, planeeritud ja läbipaistev valitsemine on odavam,” lisas ta.

LÕUNAEESTLANE

Keskerakonna Võrumaa osakond nimetas eelolevatel kohalikel valimistel Võru linnapeakandidaadiks Ülo Tuliku ning linnavolikogu esimehekandidaadiks riigikogulase Anneli Oti.

„Järgmise valimistsükli üheks põhiteemaks kujuneb linna ja seda ümbritsevate valdade ühinemine ja mina olen valmis selle teemaga edasi minema. Lõpptulemus peab olema võimalikult kiire ühinemine,” rääkis linnapeakandidaat Tulik.

Anneli Ott nimetas Keskerakonna jaoks olulisteks teemadeks munitsipaalehituse programmi, et pakkuda noortele spetsialistele konkurentsivõimelist elamispinda. Rohkem tuleb Oti hinnangul pingutada ka selle nimel, et piirkonnas tegeletaks ettevõtlusega ja et kohalikud inimesed saaksid teha tööd oma kodukohas.

LÕUNAEESTLANE

Põlva maavanem Igor Taro (IRL) teatas neljapäeval kandideerimisest Põlva vallavolikokku eeloleval sügisel.

„Mitmed inimesed on minuga sel teemal pikalt vestelnud ning jõudsin seisukohale, et sügisest vähemalt poolt maakonda ühendav Põlva vald vajab tõesti tulevikus laiemat vaadet ja maakonda ühendavat juhtimist,” teatas Taro.

„Tulin maavanemaks keerulisel ajal, kui haldusreform oli algusjärgus, sooviga saavutada maakonnale parim tulemus. Nüüd on tarvis kindlustada, et valdade ühinemine toimuks inimeste jaoks valutult ja suurem maakonnakeskuse omavalitsus saavutaks arengu jaoks vajaliku uue hoo,” lisas ta.

Igor Taro on Põlva maavanem alates mullu juulist ning IRL-i Põlva piirkonna liige 2015. aastast.

LÕUNAEESTLANE

SDE Valga ja Tõlliste osakonnad valisid tulevase Valga vallavolikogu esimehe kandidaadiks Rein Randveri ja Valga vallavanema kandidaadiks Kalev Härki.

„Usun, et oleme suutnud aastate jooksul tõestada – usaldades meile, sotsiaaldemokraatidele, omavalitsuse juhtimise, siis meie oma lubadused ka täidame,” ütles Kalev Härk, tuues näiteks kolemajade lammutamise Valgas.

Rein Randver rõhutas, et uues 27-liikmelises volikogus tuleb keskenduda oma valla inimeste kaasamisele ning võrdsete võimaluste loomisele kõigile vallaelanikele, sest iga inimene on väärtus.

„Igal pool Valga vallas peavad olema tagatud tingimused inimväärseks eluks – nii maapiirkondades kui ka linnas,” kinnitas Randver.

Valga linnavolikogu valis Kalev Härki linnapeaks 2011. aasta märtsis ja selles ametis töötab ta praeguseni. Enne seda oli ta Valga maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ning aastatel 2007-2010 täitis Härk Valga maavanema kohuseid.

Rein Randver on praegu Tõlliste vallavolikogu esimees. Varasemalt on ta olnud Riigikogu X ja XII koosseisu liige, aastatel 1992–2003 töötas Valga maavalitsuses abimaavanema ja maavanemana ning 2006–2007 oli keskkonnaminister.

LÕUNAEESTLANE

Tugeva Eesti kolm sammast on julgeolek, majandus ja inimene, teatas Reformierakonna esimees Hanno Pevkur.

„Tugev Eesti on kaitstud, jõukas ja kõigi Eesti. Vaid tugevas Eestis on kaitstud eesti keel, kultuur ja pere. Lihtne ja läbipaistev maksu- ja ettevõtluskeskkond innustab ettevõtlikkusele, kutsub investeerima ja töökohti looma, kasvatades nii igaühe jõukust ja heaolu,” lisas Pevkur.

LÕUNAEESTLANE

Reformierakonna Võru piirkonnaorganisatsioon valis kolmapäeval oma uueks esimeheks Maaülikooli rektori Mait Klaasseni, kellest saab oravapartei Võru linnapeakandidaat sügisestel valimistel.

„Peame Võrule nii linna kui ka maakonnana andma tagasi endise vägevuse,” lausus Klaassen. „Võru vajab hädasti uut poliitilist kultuuri, mis taastaks usalduse ja kaasaks erinevad huvigrupid Võru arengu juhtimisse.”

Selleks on Klaasseni sõnul vaja Võru muuta sõbralikuks linnaks ettevõtjatele, pedagoogidele, arstidele, kõigile linna ja maakonna elanikele.

„Loodan, et sügisest jäävad minevikku tarbetud hõõrumised volikogus ja kõik osapooled üheskoos pühenduvad Võru arendamisele kaasaegseks ja innovaatiliseks linnaks,” lisas Klaassen.

Võru piirkonna juhatusse valiti Klaasseni kõrval Liina Kersna, Kersti Kõosaar, Merle Koik, Olev Lüütsepp, Anti Haugas ja Andu Värton.

LÕUNAEESTLANE

Vabaerakonna korraldatud konverentsil „Valimisliitudega valimistele” arutasid kodanikuaktivistid ja valimisliitlased kohaliku demokraatia sõlmküsimusi ja valimisliitude ellujäämist suurparteide surve tingimustes.

Tartus kogunenud valimisliitude esindajad teatasid konverentsi deklaratsioonis, et eesseisvad kohalikud valimised ei tohi muutuda veel üheks kohaliku võimu kaaperdamise katseks erakondade poolt.

„Näeme ohtu, et võitlus reitingute pärast vallandab enneolematult agressiivse kampaania, kus maavanemate, riigikogu liikmete ja ministrite kandideerimine toob kaasa avaliku raha kasutamise ja konkurentsi kahjustamise,” seisab avalduses.

„Haldusreformi mõjul muutuvad omavalitsusüksused oluliselt suuremaks, põline kohamälu hägustub, kohalike volikogude liikmete arv väheneb ning võim kontsentreerub. Riigikogu liikmete kandideerimine kahe tooli seaduse alusel tekitab veel suurema võimu tsentraliseerimise ning võõrandumise kohalikest kogukondadest. Kõiki neid vigu saab mõistlikus koostöös vältida.”

LÕUNAEESTLANE

Haldusreformi järel jääb Põlvamaal kohalikke otsustajaid tublisti vähemaks, sest kui praegu tõstab maakonna 13 vallas kätt kokku 153 rahvaasemikku, siis uutes valdades jääb neid tõenäoliselt järele 82.

Põlvamaa suurim, 23-liikmeline volikogu on praegu Põlva vallal ning suurimaks jääb Põlva volikogu ka pärast liitumisi. Moodustatavale 14 000 elanikuga Põlva vallale valitakse sügisel 27-liikmeline volikogu, kes hakkab otsustama Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste asjade üle.

Praegu on viie ühineva valla volikogudes kokku 63 liiget, kuid uues, ühises volikogus tuleb sama piirkonna asjade üle otsustama saadikuid 36 võrra vähem.

Volinike arvu vähenemine saab Põlva valla puhul olema 57 protsenti, mis on ka maakonna kõige järsem esindatuse kahanemine. Statistiliselt valitakse Põlva vallas üks saadik keskmiselt rohkem kui 500 vallaelaniku kohta.

Kanepi volikogus 19 liiget

Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ühinemisel loodava ligi 5000 elanikuga Kanepi valla elu hakkab korraldama 19-liikmeline rahvaesindus.

Kuigi valitsus ei ole selle omavalitsuse moodustamiseks oma eriluba andnud, on alla 5000 elanikuga Kanepi valla moodustamine pigem tõenäoline. Erandi tegemist toetab ka riigihalduse minister Mihhail Korb.

Praegu on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla volikogudes kokku 31 liiget, kuid uude volikogusse valitakse tosin volikogulast vähem ehk rahvaesindajaid jääb kolme vallaga võrreldes 38 protsenti vähemaks. Keskmiselt tuleb uues Kanepi vallas üks rahvasaadik rohkem kui 260 elaniku kohta.

Räpina valib volikokku 21 esindajat

Räpina, Veriora ja Meeksi valla liitumisel hakkab uues, 6600 elanikuga Räpina vallas otsuseid langetama 21-liikmeline volikogu. Praegu on kolme liituva valla volikogus kokku 35 liiget, mis teeb rahvaesindajate arvu vähenemiseks 40 protsenti. Räpina vallas tuleb keskmiselt üks rahvasaadik pealt 300 vallaelaniku kohta.

See, kui palju Põlvamaale volikogusid ja nende liikmeid täpselt alles jääb, sõltub Setomaa valla tegemistest ja sellest, millise maakonna koosseisu see vald kuuluma hakkab. Valitsus näeb Setomaa valda Võru maakonna koosseisus, kuid samas on selline valik tekitanud kohalikes küsimusi ning vastuseisu.

Maakondlikust kuuluvusest sõltumata saab Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla liitumisel loodav 3500 elanikuga Setomaa vald tõenäoliselt 15-liikmelise volikogu.

Kuna praegu on kolme valla esinduskogude suuruseks kokku 33 liiget, siis väheneb rahvaesindajate arv pealt 45 protsendi ning keskmiselt tuleb setode vallas üks rahvasaadik 230 elaniku kohta.

Demokraatia ei kannata

Kuigi rahvaesindajaid jääb haldusreformi järel vähemaks, ei sea see Põlva maavanem Igor Taro hinnangul kohalikku demokraatiat ohtu, vaid pigem tõstab otsuste kvaliteeti.

„Ma arvan küll, et demokraatia ei kannata kuidagi, sest hääleõigus säilib ju kõigil olenemata sellest, missuguses vallas või maakonnas ta edasi elab,” selgitas Taro Lõunaeestlasele.

Maavanema sõnul on Põlvamaa volikogudesse pääsenud praegu ka kümnekonna häälega saadikuid. „Minu lootus on, et kui volikogudesse pääsemise latt tõuseb kõrgemale, siis on seal ka arutelud ja otsused asjalikumad,” rääkis Taro. „Ka praegu ei suuda või ei soovi osad volikogu liikmed ennast kõigi teemadega kurssi viia. Edaspidi saavad otsustamise juurde enam motiveeritud inimesed.”

Kogukonnad saavad aktiivsustõuke

Uutes volikogudes aset leidev esindatuse vähenemine mobiliseerib Taro hinnangul kohalikke kogukondi rohkem selle nimel tööd tegema, et oma kandi inimene saaks volikokku valitud. „Nii on vähemalt Räpina ja Põlva valdade liitumisjärgsed volikogud näidanud,” kinnitas ta.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 15. oktoobril. Inimesed, kes soovivad kandideerida volikokku, peavad esimese tähtajana silmas pidama, et nad oleksid hiljemalt 1. augusti seisuga registreeritud selle omavalitsuse elanikuks, mille esinduskokku on plaan pürgida.

Arved Breidaks

Võrus Edgar Savisaare toetajaid koondava valimisliidu aktiiv loobus plaanist võtta oma ühendusele nimeks „Põliskeskerakondlased”, asendades selle nimega „Võru eest”.

„Et mitte kedagi esile tõsta või maha materdada, ja me kõik seisame ikkagi valimistel Võru eest, siis edaspidi ongi valimisliit ühise nimetajaga „Võru eest”,” rääkis valimisliidu kokkupanemist vedav ettevõtja Jüri Luik Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on uue nimekombinatsiooni valimisel silmas peetud ka teisi Eesti omavalitsusi, kus savisaarlased soovivad oma nimekirjaga välja tulla. „On siis Valga eest, on siis Sillamäe eest, Narva eest,” lisas Luik.

Ta kinnitas, et põliskeskerakondlaste nimest loobumine ei tulnud Keskerakonna survel. „Keskerakonna kontor ei kamanda meid. Idee tuli teistega arutamise baasil, et mitte keskenduda ühele nimetusele, vaid ikkagi leida selline nimi, mis ühendab. See sobis nagu kõigile,” lausus Luik.

Usutakse Savisaare tulekut

Viimastel päevadel on taas kõvemaks paisunud spekulatsioonid, kas ja kellega koos Edgar Savisaar sügisestel kohalikel valimistel osaleb.

Keskerakonna endine liider valiti esmaspäeval Tallinnas Lasnamäe piirkonna juhatusse, kuid väidetavalt ei tea keegi, kas Edgar Savisaar kandideerib ning kui ta seda peaks tegema, siis kas ta teeb seda Keskerakonna nimekirjas või asutab oma valimisliidu.

„Pange te tähele minu sõnu, et 48. tunnil mängub Edgar kõik üle,” ennustas Luik.

Kindlust seda väita annab tema sõnul Keskerakonna poliitikute kahepalgeline mäng. „Kui vaadata, kuidas riigikogulased omavahelistes vestlustes käituvad ja milliseid mitteametlikke kokkuleppeid sõlmivad, siis noh… Ets ei ole veel maha kantud.”

Vaata Jüri Luige kommentaari järgnevast videost.

Arved Breidaks

Tartu linnavolikogus esindatud kaks valimisliitu otsustasid pühapäeval, et lähevad sügisestele valimistele ühise nimekirjaga „Tartu heaks”, mille esinumbriks on volikogu liige Jüri-Ott Salm.

Valimisliitu „Tartu heaks” saavad kuuluma praegu linnavolikogus esindatud valimisliitude „Vabakund” ja „Isamaaline Tartu Kodanik” liikmed, samuti on algatusgrupiga ühinenud Vabaerakonna ja Eestimaa Rohelised erakonna liikmeid.

„Kindlasti pöörame oma programmis suuremat tähelepanu murekohtadele, mida linnakodanikud pidasid viimases küsitlustes suuremateks probleemideks, nt töökohad, korruptsioon ja laste ning noortesõbralik linn,” ütles Jüri-Ott Salm.

Kui eelmiste kohalike valimiste eel ei usutud tema sõnul, et ükski valimisliit ületab Tartus valimiskünnise, siis tegelikult jõudis volikogusse koguni kaks valimisliitu.

„Me oleme näinud valimisliidu võitu ühes Eesti suuremas linnas – Pärnus,” lisas Salm. „Meie eesmärk ei ole väiksem.”

Lõunaeestlane

SDE esimees Jevgeni Ossinovski hindas oma erakonna positsiooni enne sügisel toimuvaid kohalikke valimisi tugevaks, kuna võimul ollakse mitmes maakonnakeskuses.

Ossinovski sõnul ei ole sotsiaaldemokraadid kunagi läinud kohalikele valimistele vastu nii tugeva vundamendiga kui tänavu, vahendas erakonna pressiesindaja.

Sotsid on võimul Võrus ja Valgas, Põltsamaal ja Paides, Kärdlas ja Kuressaares, abilinnapea tasemel ollakse esindatud Tartus, Jõgeval ja Rakveres ning sotsist vallavanem on ametis kümnetes valdades.

Tallinnas on sotsiaaldemokraatide eesmärk murda Keskerakonna ainuvõim pealinnas. „Aga me ei tee seda rahvusliku vastanduse kaudu nagu Reformierakond ja Kristen Michal, vaid pakkudes positiivseid lahendusi Tallinna muutmiseks,” ütles Ossinovski pühapäeval toimunud erakonna volikogu koosolekul.

Lõunaeestlane

Reformierakonna Kagu-Eesti liidrid tegid esmaspäeva õhtul Otepääl toimunud seminaril otsa lahti valimiskampaaniaga, sihtides valimisvõitu mitmes piirkonna linnas ja vallas.

Erakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul jääb kõigis maakondades omavalitsusi vähemaks, mis tähendab, et kohaliku elu eestvedajad peavad tegema senisest suuremat koostööd.

„Soov on viia Reformierakond valimistele oma nimekirjaga kõikides omavalitsustes ja teha läbi aegade parim tulemus kohalikel valimistel,” ütles Pevkur.

Valgamaa reformierakondlaste juhi Maido Ruusmanni sõnul sihitakse valimisvõitu kogu maakonnas. „Reformierakonna eesmärk Valgamaal on valimisvõidu ja -vastutuse võtmine kõigis kolmes loodavas maakonna omavalitsuses,” kinnitas ta.

Lõunaeestlane

 

Reformierakonna Kanepi, Kõlleste ja Välgjärve organisatsioonid otsustasid moodustada ühise piirkonnaorganisatsiooni, et kandideerida ühises nimekirjas kolme valla ühinemisel tekkiva valla volikogusse.

Uue Kanepi piirkonna esimeheks valiti Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv.

„Siiani on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valdade koostöö hästi toiminud ning plaanime kindlasti sügisel toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel välja panna ühise tugeva nimekirja, et saavutada parim tulemus,” lausus Kõiv.

Üldkoosolekul valiti Kanepi piirkonnaorganisatsiooni juhatusse Andrus Seeme, Riina Marran, Mikk Järv ja Janis Kukk.

Kanepi piirkonnaorganisatsiooni kuulub 102 erakonna liiget.

Lõunaeestlane

Võrus kogunesid neljapäeva õhtul vanasse pastoraadi majja Edgar Savisaart toetavad keskerakondlased, kes saatsid oma iidolile tervistuskirja ning andsid teada valimisliidu „Põliskeskerakondlased” moodustamisest.

„Oleme kokku kutsunud siia ajaloolisse Võru pastoraadi saali Edgar Savisaare toetajad, Keskerakonna liikmed Võru linnast, Võrumaalt, aga ka kõik inimesed, kes toetavad Edgar Savisaart,” rääkis ettevõtmise initsiaator Jüri Pallo Lõunaeestlasele.

Ühtlasi sooviti Pallo sõnul teha ametlikult teatavaks plaan asutada valimisliit „Põliskeskerakondlased”, mis osaleb eelseisvail kohalikel valimistel Võru linnas.

Valimisliit „Põliskeskerakondlased” koondab enda ridadesse need, kes pole rahul Keskerakonnas mullu toimunud võimuvahetusega ning teisi, kes soovivad Võru linnavolikogusse parteiväliselt kandideerida.

„Need on inimesed, kes kahjuks jäid kõrvale möödunud aasta 5. novembri Keskerakonna kongressist Paides,” selgitas Pallo. „Meid eristab [teistest keskerakondlastest] ainult see, et me oleme Edgar Savisaare toetajad.”

Luik: nagu rahvapartei

Valimisliidu üks ellukutsujaid, ettevõtja Jüri Luik rääkis Lõunaeestlasele, et praeguseks on nimekirjas umbes veerandsada inimest ja olemas on ka linnapeakandidaat. Esialgu hoitakse kandidaatide nimekiri saladuses, kuna osad inimesed kardavad varase avalikustamisega kaasneda võivat kiusamist.

„Niipalju võin ma öelda, et IRL ei ole esindatud veel,” lausus Luik. „Aga muidu on kõikide parteide inimesed selles nimekirjas. Nii et omamoodi rahvapartei.”

Ainsa riigikogu liikmena jõudis Võru koosviibimisele Heimar Lenk, kes pidas veerandtunnise ülistuskõne Edgar Savisaare imetegudest ning tõdes, et lisaks Võrule võivad keskerakondlased alternatiivse nimekirjaga valimistele tulla ka Tallinnas.

„Võru näide on praegu ainulaadne. Minule oli see üllatus, mida härra Luik ja Pallo siin tegid,” lausus Lenk Lõunaeestlase küsimusele vastates.

Lenk ei välistanud, et lisaks Võrule võivad alternatiivsed keskerakondlaste nimekirjad ka teistes Eesti omavalitsustes Keskerakonna nimekirja vastu kandideerida.

„See võib tulla. Täna on siin seeme idanema pandud,” lausus Lenk. „Oleneb sellest, kui aktiivsed on kohalikud inimesed.”

Vaata pilte ja videot poliitikaõhtult.

Arved Breidaks