Kõlleste ja Valgjärve noored korraldasid 5.-6. juulil Valgjärvel Põlvamaa noortekeskuste suvekooli, kus osales 120 noort tosinast Põlvamaa noortekeskusest.

Esindatud olid Kõlleste, Valgjärve, Kanepi, Laheda, Põlva, Ahja, Mooste, Veriora, Orava, Räpina, Värska ja Mikitamäe noored. Külalistena olid suvekoolis Narva noored.

Üritus algas tervituskõnedega, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja Anu Luiga andis ülevaate kahe päeva tegevustest. Noori olid tervitama tulnud Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv ja Kõlleste vallavanem Andrus Seeme, kes kiitsid noori koostöö eest ning soovisid noortele tegusaid ja lõbusaid suvepäevi.

Suvekooli alustasime olümpiamängudega, mille käigus said noored ennast proovile panna erinevatel lõbusatel aladel. Katsetati osavust ja tasakaalu padjasõjaga plangul, tehti rallit aiakäruga, odaviset joogikõrtega ja kettaheidet kübaraga.

Põnevaks osutus sumokostüümides maadlus. Järgnes viikingite mäng, kus võistkonnad pidid kaitsma oma kindlust ja kätte saama vaenlase lipu.

Peale energiaampsu algasid õpitoad – beatbox, discgolf ja tähelepanumängud. Beatboxi õpituba juhendas Fred Rõigas, kes pani noored suuga muusikat tegema. Samal ajal said noored lennutada kettaid Valgjärve discgolfi pargis ning mängida tähelepanumänge.

Õhtune kava algas beatboxi õpitubades õpitu ühisesitusega. Esitati kolm laulu, noortele see meeldis. Jätkus karaoke- ja videodiskoõhtu. Kell kümme, kui hakkas juba pimedaks minema oli aeg maha pidada laserilahing. See oli noortele eriti põnev ning laserrelvadega mängiti kuni kella poole kaheni.

Kuna öö kiskus päris jahedaks istusime õhtu lõppedes ümber lõkke. Öö veetsime telkides. Öörahu valvasid Kaitseliidu mehed.

Teise päeva hommik algas võimlemisega. Peale hommikusööki suundusid noored erinevatesse tegevustubadesse. Tegevusi jagus igale maitsele. Noortel oli võimalus osa saada jumpingu treeningust, keraamika töötoas sai endale uhke kausi valmistada, julgemad käisid sky-jumpi batuutidel hüppamas, osavamad proovisid rodeo härjal püsida.

Oma võimeid pandi proovile mobiilses põgenemistoas Exitmobiil, kus pidi aja peale vabanema käeraudadest, otsides vihjeid ja kasutades oma mõistust. Eesti Noorsootöö Keskuse ja OÜ Merkuur koostöös valminud moodsa tehnika ja tarvilike tööriistadega varustatud ning ringi liikuvas laboris tutvustati noortele puidutööstuse ametit. Noored said töötas valmistada endale seinakella.

Peale lõunasööki autasustasime olümpiamängude võitjaid ja pidasime meeles kõiki noortekeskusi, kinkides neile ühisfoto koos suvekooli logoga, mille noored ise kujundasid. Ja oligi aeg kojusõiduks.

Suvekool sai toimuda tänu meie suurtele toetajatele, Kõlleste ja Valgjärve Vallavalitsustele. Täname ka Gunnar Paalmani toetuse eest.

KERLI KOOR,
Kõlleste valla kultuuri- ja noorsootöötaja

FOTOD: RAIVO ANTSOV

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon otsustas esmaspäeval alustada ekspertarvamuse koostamist puhuks, kui neli Põlvamaa valda tuleb järgmisel aastal elanike vähese arvu tõttu sundliita.

Praeguse seisuga on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald otsustanud moodustada uue omavalitsuse, mille elanike arv jääb alla seadusega pandud 5000 elaniku piiri. Kolmes vallas elas aasta alguses kokku 4869 inimest.

Samuti on lahtine Orava valla saatus, kes peab liitumiskõnelusi Vastseliina vallaga, et moodustada pealt 2700 elanikuga omavalitsus.

„Põhimõtteliselt öeldi eilsel [esmaspäevasel] istungil välja, et hakkame siis mõtlema selles võtmes, et keda kellega sundliita,” ütles komisjoni kuuluv Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele.

Neljal vallal on võimalik sundliitmisest pääseda, liitudes vabatahtlikult näiteks Põlva vallaga või Orava puhul Räpina vallaga. Kanepi, Kõlleste ning Valgjärve vallal on samuti võimalus leida umbes 130 puuduolevat inimest, et täita 5000 elaniku nõue.

„Maavanemana olen Põlvamaa inimeste poolel ning soovin, et omavalitsused kasutaksid maksimaalselt ära riigi poolt pakutavaid hüved vabatahtliku ühinemise korral,” sõnas Taro. „Kriteeriumidele vastav ühinemine kindlustaks lisaks rahalistele toetustele ka ühiselt sõlmitud kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas.”

Lõuna-Eesti piirkondlik haldusreformi komisjon on üks kolmest riigihalduse ministri käskkirjaga moodustatud komisjonist, kelle ülesandeks on esitada soovitusi kohalikele volikogudele ja vabariigi valitsusele haldusreformi läbiviimiseks. Komisjoni kuuluvad maavanemad, ministeeriumi ametnikud ning ühinemiseksperdid.

Arved Breidaks