1. augustist kuni kuu lõpuni on kalastuskaardi alusel lubatud Eestis püüda jõevähki.

„Tänase seisuga on vähipüügilube ostetud 93 veekogule, ent vähiveekogusid on Eestis kokku ca 200, seega võimalusi püügiks jagub, ütles keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Vähirikkal Saaremaal on kõik load välja müüdud. Lisaks on rohkesti lube ostetud Harju-, Järva-, Valga- ja Pärnumaa veekogudele.

Jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 cm, millest väiksemad isendid tuleb kohe vette tagasi lasta.

Vääna, Pärnu ja Mustjõe üksikutes lõikudes on tuvastatud ohtliku võõrliigi signaalvähi esinemine, kes mõjub laastavalt meie loodusliku jõevähi populatsioonile. Selleks, et tõkestada ohtliku signaalvähi levikut teistesse veekogudesse, on tema leiukohtades vähipüük keelatud.

Jõevähiga võrreldes on signaalvähi sõrad lühemad, laiemad, paksemad ja altpoolt punased. Kõige lihtsam on signaalvähki ära tunda helesinise või valge piirkonna järgi sõrgade hargnemiskohal oleva liigese ümber (alumisel pildil).

Pärast vähipüüki tuleb mõrrad või natad päikese käes kuivatada, et hävitada sellega võimalikud vähke ohustavad haigustekitajad.

LÕUNAEESTLANE

FOTOD: AIMAR RAKKO

Esmaspäeva hommikul kell 9 algab vähipüügitaotluste vastuvõtt pilet.ee veebikeskkonnas ja keskkonnaameti kontorites.

Jõevähki on lubatud püüda 1.-31. augustini. Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna piires luba püügiks ühe kuni viie vähipüügivahendiga (vähinatt või vähimõrd) kuni 3 ööpäevaks, Saare- ja Hiiumaal 1 ööpäevaks. Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab 3 eurot.

Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole tänavu enamikes maakondades vähipüügivahendite ööpäevade hulgale piirarvu kehtestatud, mistõttu nüüd saab püügilube osta rohkem huvilisi. Erandina on seda vähivarude kaitse eesmärgil tehtud kolmes maakonnas – Hiiumaal (kõik veekogud), Saaremaal (kõik veekogud ja eraldi Karujärv) ning Tartumaal (Pangodi järv).

„Jõevähk on kõrgelt hinnatud delikatess meie toidulaual. Samas on vähk tundlik liik keskkonnatingimuste ja haiguste suhtes ning seetõttu on tema arvukus võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud,” rääkis keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Et vähivarud looduses säiliksid, on püügiajale seatud piirang ning keelatud on alammõõduliste (kuni 11 cm pikkuste) jõevähkide püük. „Kõik sellest mõõdust väiksemad isendid tuleb pärast püüki koheselt vette tagasi lasta,” ütles Rakko.

Kaitsmaks jõevähi vähenevat looduslikku populatsiooni on vähipüük 2017. a keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, Mustjões, Vääna jões, Lutsu jões, Värska lahes, Pärnu jõe Pärnu linnaga piirneval alal ning Pärnu linnaga piirnevates veekogudes ja veekogude osades, kaasa arvatud Pärnu vallikraavis.

2016. aastal müüdi Eestis 997 kalastuskaarti 135 erinevale veekogule. Kokku püüti nende alusel 19 646 mõõdulist jõevähki.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: AIMAR RAKKO