Tartu valis oma esimeseks linnakirjanikuks Kristiina Ehini, kellele teisipäeval antakse pidulikult üle ka tiitliga kaasnev stipendium.

„Linnakirjaniku valimine elavdab Tartu kirjanduselu ja suurendab Tartu tuntust rahvusvahelise kirjanduslinnana,” ütles linnapea Urmas Klaas. „Tartu kui UNESCO kirjanduslinn väärtustab oma loomeinimesi ja mul on hea meel, et linnakirjanikuks sai särav ja armastatud looja Kristiina Ehin.”

Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitali koostöös välja antava stipendiumi saamiseks esitati kuus taotlust. Linnakirjaniku valis nende seast välja ekspertkomisjon.

Linnakirjaniku stipendiumi saamiseks tuli esitada oma nägemus Tartu linnakirjaniku rollist, mida taotleja peab olema stipendiumi saamisel valmis ka täitma, ning anda ülevaate senisest ning kavandatavast loomingulisest tegevusest. Lisaks oli nõutud, et kirjaniku elukohaks oleks Tartu linn ning ta looming hõlmaks ilukirjandust või publitsistikat.

2017. aastal on linnakirjaniku stipendiumi suurus 10 320 eurot, mis makstakse välja igakuiste osamaksetena 860 eurot kuus.

Kristiina Ehin on esimene linnakirjaniku tiitli kandja UNESCO loovlinnade võrgustikus, teatas linnavalitsus.

Lõunaeestlane

Foto: Vikipeedia

Tartu soovib omavalitsustele laekuva tulumaksu osakaalu suurendamist vähemalt majanduskriisi eelsele tasemele ja teeb ettepaneku kanda kohalike omavalitsuste tulubaasi 2 protsenti laekuvast käibemaksust.

„Valitsus ei ole siiani teinud sisulisi samme omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks, praegune osakaalu tõus 11,6 protsendile on seotud maamaksu laekumise vähenemise kompenseerimisega,” ütles Klaas.

Ta lisas, et tulubaasi suurendamine tõstab kohalike omavalitsuste finantsvõimekust ja võimaldab pakkuda elanikele kvaliteetseid teenuseid.

Samuti teeb Tartu linnavalitsus ettepaneku kanda kohalike omavalitsuste tulubaasi 2 protsenti laekuvast käibemaksust. Tartu puhul oleks see 2,6 miljonit eurot aastas.

„Kui kohalikele omavalitsustele laekuks osa käibemaksust, siis oleks neil otsesem huvi oma territooriumil ettevõtlust arendada ning selleks oleks olemas ka vahendid,” lisas Klaas.

Tartu linnavalitsus soovitab suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ja vähendada nende sõltuvust tasandus- ja toetusfondist ning selgemalt fikseerida omavalitsustele riiklikult pandud ülesannete kulude katmise põhimõtted, teatas linnavalitsus.

Lõunaeestlane

Valitsuse kinnitatud plaan ehitada Tallinn-Tartu maantee lähiaastail kuni Mäoni neljarealiseks, on vaid pool rehkendust, ütles Tartu linnapea Urmas Klaas pärast esmaspäevast kohtumist maanteeameti peadirektori Priit Saukiga.

„Kindlasti on nii Tartu kui kogu Lõuna-Eesti huvides, et Tallinn-Tartu maantee saaks kogu pikkuses neljarealiseks,” ütles Klaas.

Möödunud nädalal kinnitas valitsus muudetud teehoiukava, mille üheks suurimaks projektiks on Tallinn-Tartu maantee Kose ja Mäo vahelise lõigu neljarealiseks ehitamine aastaks 2022. Lisaks rajatakse 2+1 möödasõidurajad Põltsamaa lähistele.

„See on ainult pool rehkendust,” lausus Klaas. „Tallinn-Tartu maantee on sedavõrd oluline tee, mis mõjutab väga tugevalt Lõuna-Eesti arengut ja on õige ning vajalik ehitada see tervenisti neljarealiseks.”

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk sõnas kohtumisel Klaasiga, et rajatavad 2+1 möödasõidurajad ehitatakse perspektiiviga ühildada need tulevikus neljarealise maanteega.

Ohtlikud raskeveokid

Lisaks maantee-ehituse plaanidele räägiti Klaasi sõnul kohtumisel Saukiga ka raskeveokitega seonduvat.

„Väga oluline oleks raskeveokid maanteelt ära saada,” lausus Klaas. „Meil on olemas alakoormatud raudtee ja Koidula piirijaam, miks peab ohtlik transiit mööda maanteed sõitma?” Tema sõnul võiks üks lahendus, kuidas transiitkaup maanteelt raudteele suunata, olla teekasutusmaksu kehtestamine raskeveokitele.

Arved Breidaks

Olav Ehala uudisteosega „Tartu kellad” ning mitme klassiku heliteosega avatakse reede õhtul Tartu raekoja uus kellamäng.

Eesti suurimalt kellamängult kõlavad algusega kell 19 Pjotr Tšaikovski, Heino Elleri ja Georg Friedrich Händeli heliteosed ning esiettekandele tuleb Olav Ehala uudisteos „Tartu kellad”.

„Tartu saab kaunikõlalise ja mitmekesiste võimalustega kellamängu, mida ootame kuulama kõiki lähemalt ja kaugemalt. Usun, et kellamängust saab lisaks paljudele muudele põhjustele hea ajend Tartusse tulemiseks,” ütles linnapea Urmas Klaas.

Tartu raekoja tornist kõlas kellamäng esimest korda 15 aastat tagasi jõululaupäeval. Tänavu kevadel alustati Tartu kellamängu laiendamisega – maailma juhtivast kellatehasest, Hollandi Kuninglikust Valukojast telliti juurde 16 kella. Parima kõlalise kokkusobivuse saavutamiseks häälestati samas tehases ringi ka vanad Karlsruhe kellatehases valmistatud 18 saksa kella.

„Kuna häälestatud kelladest muusikainstrumendi nimetus – kariljon – algab 23st kellast, siis nüüdseks kuulub meie 34 kellaga digitaalselt juhitav instrument rahvusvaheliselt tunnustatud kariljonite hulka. Selle kõla on meie kelli vastu võtnud Taani kampanoloogiaprofessor P. R. Möller hinnanud väga meloodiliseks ning parimaks, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua,” rääkis kellamängu muusika- ja projektijuht Merle Kollom.

16 uue kella valmistamine, kohaletoomine ja paigaldamine läks maksma 55 000 eurot ning 18 vana kella häälestamine 15 000 eurot. Tartu kellamängu täiendamiseks korraldatud annetuskampaania tulemusena kogunes eraisikutelt ja ettevõtjatelt 39 718 eurot, teatas linnavalitsus.

Kellamängu esituses kõlavad reede õhtul Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants” balletist „Pähklipureja”, Elleri „Kodumaine viis”, Ehala uudisteos „Tartu kellad” ja „Avamäng” ning „Rõõm” Händeli orkestrisüidist „Kuninglik tulevärgimuusika”.

Lõunaeestlane