Eesti majutusettevõtetes peatus tänavu juulis 498 000 sise- ja välisturisti, keda oli 2 protsenti enam kui eelmise aasta samal kuul, teatas statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 312 000 välisturisti ja 186 000 siseturisti. Välisturiste peatus majutusettevõtetes vähem kui eelmise aasta juulis, siseturiste oli 8 protsenti enam.

Välisturistide arvu mõjutas enam Soome turistide arvu 9-protsendine vähenemine. 4 protsenti vähem välisturiste saabus ka Saksamaalt. Samas Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes 13 ja Läti turiste 7 protsenti enam. Suurenes ka Aasia riikidest, Rootsist, Hispaaniast ja Suurbritanniast saabunud turistide arv.

60 protsenti majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 12 ja 7 protsenti majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest.

37 protsenti majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Harju maakonnas peatus 19 protsenti, Pärnu maakonnas 15, Ida-Viru maakonnas 10 ning Tartu ja Saare maakonnas kummaski 9 protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Juulis pakkus külastajatele teenust 1364 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 24 000 tuba ja 57 000 voodikohta. Täidetud oli 61 protsenti tubadest ja 53 protsenti voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 38 eurot, mis oli nelja euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul.

LÕUNAEESTLANE

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta juunis 372 000 sise- ja välisturisti, keda oli 8 protsenti enam kui eelmise aasta samal kuul, teatas statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 238 000 välis- ja 135 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes vastavalt 6 ja 10 protsenti.

Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus 52 protsenti naaberriikidest – 92 000 Soomest, 16 000 Venemaalt ja 14 000 Lätist.

Võrreldes 2016. aasta juuniga vähenes naaberriikidest saabunud turistide arv kokku 2 protsenti. Kui Soome turiste peatus majutusettevõtetes 5 protsenti vähem, siis Venemaa ja Läti turiste vastavalt 9 ja 6 protsenti rohkem kui aasta varem samal kuul.

65 protsenti majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 11 ja 7 protsenti välisturistidest.

Juunis pakkus külastajatele teenust 1340 majutusettevõtet. Eelmise aasta juuniga võrreldes lisandus 49 majutusettevõtet ligi 1000 toa ja 2500 voodikohaga. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 39 eurot, mis oli nelja euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul.

LÕUNAEESTLANE

Eesti välispiiri ületanud inimeste arv tõusis esimesel poolaastal rohkem kui kümnendiku võrra 3,3 miljoni inimeseni. Kasvu taga on turistide arvu suurenemine Venemaalt ja mujalt.

„Ühelt poolt on taas tõusma hakanud Venemaalt saabunud turistide arv, samas lisandus kevadel uus liinilend Suurbritanniasse ning paranenud on ka liinilendude ja ristluslaevade üldine täituvus,” ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Enam kui pooled piiriületajatest saabuvad EL välistest riikidest, peamiselt Venemaalt, ning pea kolmandik on EL kodanikud.

Poole aasta jooksul ületas välispiiri 497 157 sõidukit, mida on samuti enam kui eelneval aastal.

Kasvas ka tagasi saadetute arv

„Poole aasta jooksul suunasime piirilt tagasi 541 välismaalast, kel puudus viisa, elamisluba, muud dokumendid või piisavad elatusvahendid Eestis viibimiseks,” tõdes Neider-Veerme. Enim sisenemiskeelde väljastati Venemaa Föderatsiooni kodanikele, seda enam kui 300 juhul.

Mullu samal ajal suunati piirilt tagasi 381 välismaalast.

Lisaks tabati poole aastaga piirikontrolli käigus 95 tagaotsitavat, mida on samas suurusjärgus kui mullu samal ajal.

LÕUNAEESTLANE

Majutusettevõtetes peatus 2016. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti ehk 7 protsenti enam kui 2015. aastal, teatas statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

2016. aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,3 miljonit siseturisti ja 2 miljonit välisturisti. 2015. aastaga võrreldes suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv – kumbki 7 protsenti.

46 protsenti majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, kümnendik Venemaalt ja 7 protsenti Lätist. Kogu aasta jooksul suurenes Aasia riikidest saabunud turistide arv.

Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 73 protsenti tuli Eestisse puhkama, 21protsenti oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Eesti elanikest oli puhkusereisil 62 ja tööreisil 23 protsenti.

2016. aasta detsembris pakkus külastajatele teenust 908 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 42 ja 34 protsenti. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot, mis jäi 2015. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.

Lõunaeestlane

Põlvamaa tutvustamiseks messidel ja infopunktides jagatav trükis ning turismikaart läbisid uuenduskuuri, saades sealjuures ka lätikeelse tõlke.

„Lõpuks on Põlvamaa mainetrükis olemas ka lätikeelsena. See on oluline, kuna lätlaste huvi Lõuna-Eesti piirkonna vastu on väga suur,” ütles Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Kristi Kahu.

Põlvamaa tutvustamiseks jagatava trükise eelmine versioon valmis kuus aastat tagasi ning vajas Kahu kinnitusel ajakohastamist. Lisaks eesti, inglise, vene ja soome keelele on need trükitud nüüd ka lätikeelsena.

Trükist täiendab eesti- ja ingliskeelne turismikaart, mis pakub Põlvamaa kohta täpsemat teavet ning ligi 50 ettevõtte kontakte koos üldinfoga pakutavatest teenustest: majutus, toitlustus, aktiivne puhkus, muuseumid, teemapargid, käsitöö.

„Messidel on need trükised kuum kaup ja kindlasti on nende jagamisel positiivsed tulemused Põlvamaa turismisektorile,” ütles Kahu. „Saame järgi proovida juba veebruarikuus toimuvatel Balttour (Riias) ja TourEst turismimessidel, kus ka Põlvamaa väljas on.”

Põlvamaal on turismikaardid kättesaadavad suuremates külastuskohtades ja turismiinfopunktides.

Lõunaeestlane

Eesti majutusettevõtetes peatus septembris 257 000 sise- ja välisturisti, keda oli 9 protsenti enam kui eelmise aasta samal kuul, teatas statistikaamet.

Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 21 000 võrra. Välis- ja siseturiste oli vastavalt 7 ja 13 protsenti rohkem. Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust.

Soomest saabus 39 protsenti välisturistidest, Saksamaalt ja Venemaalt kummastki 8 ja Lätist 7 protsenti. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 66 protsenti tuli Eestisse puhkama, 28 protsenti oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.

Välisturistid eelistasid enim Tallinna (72 protsenti majutatud välisturistidest), Pärnu linna (8 protsenti), Tartu linna (6 protsenti) ja Ida-Viru maakonna (3 protsenti) majutusettevõtteid.

Septembris peatus majutusettevõtetes 88 000 siseturisti ehk 10 000 turisti enam kui eelmise aasta septembris. Puhkusereisil oli 59 protsenti ja tööreisil 30 protsenti siseturistidest.

Septembris pakkus külastajatele teenust 1128 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 21 000 tuba ja 48 000 voodikohta. Täidetud oli 45 protsenti tubadest ja 33 protsenti voodikohtadest.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 43 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot, Ida-Viru maakonnas 30 eurot ja Pärnu maakonnas 29 eurot.

Lõunaeestlane