Eesti on tuberkuloosi levikult endiselt ohumaa
Vaatamata sellele, et tuberkuloosi haigestumine on Eestis kiiresti langenud, on Eesti jätkuvalt Euroopa kõrgema haigestumusega riikide seas, selgub rahvusvahelises raportist.
Perioodil 2006–2015 on tuberkuloosi haigestumine Eestis langenud 8,2 protsenti aastas. Euroopa regiooni riikide seas on Eesti selle näitajaga neljandal kohal Aserbaidžaani, Makedoonia ja Türkmenistani järel.
Eestis oli 2015. aastal 100 000 inimese kohta 16,5 tuberkuloosijuhtu, Euroopas Liidus keskmiselt 11,7. Sellega oleme Euroopa regioonis jätkuvalt 18 kõige kõrgema haigestumusega riigi seas.
Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul registreeriti esialgsetel andmetel Eestis eelmisel aastal 190 tuberkuloosijuhtu.
„Neist 166 olid esmakordsed haigestumised, 21 retsidiivid ehk uus haigestumine neil, kes olid varem tuberkuloosi põdenud ja sellest paranenud ning kolm olid muud korduvravi juhud,” rääkis Viiklepp. Aasta varem ehk 2015 oli uusi haigusjuhte 217.
Mullu Eestis tuberkuloosi haigestunutest kolmveerand olid mehed. Haigestujate keskmine vanus oli 52,4 aastat, noorim haigestuja oli 4-aastane ja vanim 96-aastane. Tuberkuloosi esines võrdselt nii töötavate inimeste, töötute, kui vanadus- või töövõimetuspensionäride seas.
Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena inimeselt inimesele leviv nakkushaigus ning kahjuks levivad õhu teel ja üle riigipiiride ka ravimresistentsed haigusvormid. 30 protsenti Euroopa Liidu riikides registreeritud tuberkuloosi haigestunud inimestest olid sündinud väljaspool Euroopa Liitu, sh nii Ida-Euroopas, Aafrikas kui Aasias.
24. märtsil tähistatakse kogu maailmas tuberkuloosipäeva. Sel päeval 1882. aastal teatas Saksa mikrobioloog ja epidemioloog Robert Koch avalikkusele tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosise avastamisest.
Lõunaeestlane