Väimelas allkirjastati neljapäeval Eesti-Läti arendusprojekt, mille abil aidatakse Kagu-Eesti ja Vidzeme regiooni puidu- ja mööblifirmadel disainida ja turundada oma tooteid murdmaks välja eksporditurgudele.

„Meie eesmärgiks on koos projekti kaasatud ettevõtetega leida kaks uut turgu, kuhu aidata ettevõtetel jõuda,” rääkis projekti Eesti-poolseks partneriks oleva kompetentsikeskuse Tsenter juhataja Kalev Kaarna Lõunaeestlasele.

Selleks kaasatakse asjast huvitatud ettevõtete teenistusse disainieksperte, tehakse valmis firma turundusvideod ja tuuakse ettevõtetega tutvuma võimalikud edasimüüjaid.

„Ühtlasi viime ka ettevõtted välismessile, kus nad saavad täiendavaid kontakte turule sisenemiseks,” lisas Kaarna.

Otsitakse innovatsiooni

Lisaks ekspordivõimekuse suurendamiseks hõlmab projekt Kaarna sõnul ka Eesti esimese 48 tunni puiduvaldkonna hackathoni korraldamist.

„Me toome kokku noored erinevatest valdkondadest – disain, IT, puit, tislerid, mööblioskustega inimesed – et lahendada puiduvaldkonna ettevõtete probleeme, teha uusi prototüüpe, uusi asju,” selgitas Kaarna.

Programmi kogumaksumus on 325 000 eurot. Eesti poolelt andis koostööleppele allkirja Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.

Vaata videolugu koostöölepingu allkirjastamiselt.

Arved Breidaks

Aprillis käivitub Eesti ja Läti puidusektori ettevõtete koostööprojekt, mis keskendub disaini rakendamisele ja ekspordivõimekuse kasvatamisele.

„Kagu-Eesti nutika spetsialiseerumise valdkond on puit,” rääkis projekti juhtiva puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter juhataja Kalev Kaarna. „Ammu ei vasta tõele pikalt levima jäänud veendumus, et puidutöötlemine on midagi väga traditsioonilist, igal juhul ressursimahukat ja loodav lisandväärtuski on madal.”

Erinevalt paljudest teistest majandusvaldkondadest on puidu- ja mööblitootmine Kaarna kinnitusel kasvav valdkond ja üha suureneva lisandväärtusega.

„Nutikatel lahendustel on selles vallas meeletu potentsiaal. Käesoleva projekti eesmärk on astuda puidu ja mööbli tootmise ning töötlemise suur samm edasi: näidata sektori arengupotentsiaali, aidata väiksemaid kohalikke ettevõtteid eksportturgudele ja kasvatada juba eksportivate ettevõtete mahtusid.”

Eesti-Läti ühisprojektis osalevad peamiselt Võru maakonna ja Vidzeme regiooni puidu- ja mööbliettevõtted. Projekt kestab 2019. aasta lõpuni ning viiakse ellu Eesti-Läti programmi toel kogueelarvega 325 000 eurot.

Lõunaeestlane

Tuntud ettevõtja, kirjanik ja metseen Armin Kõomägi avas teisipäeval kompetentsikeskuses Tsenter oma kunstikogu põhjal kokku pandud näituse ning rääkis ettevõtte arendamise kunstist.

Ettevõtjana tuntud kui Säästumarketi kaupluseketi ja logistikafirma Smarten üks rajajaid, kuid viimastel aastatel pigem kirjanikuna silma paistnud Armin Kõomägi on ettevõtlusega seotud läbi kogu taasiseseisvusperioodi.

„Kui ma alustasin, siis põhiline impulss oli teha midagi iseseisvalt,” rääkis Kõomägi Lõunaeestlasele. „Mitte minna kuhugi organisatsiooni tööle, kus ülemus maksab sulle palka, vaid olla oma otsustes rohkem vaba. Võib-olla ka rohkem riskida.”

Isiklik suurem vabadus, millega käib kaasas ka suurem vastutus, on märksõna, millega Kõomägi ettevõtlust kui elustiili ja eneseväljundit koolipingist väljuvatele noortele kiidab.

„Sa oled iseenda peremees. Kui sa õnnestud, siis sa võid võita lisaks rahale ka palju isiklikku vabadust ja aega,” sõnas ta. „Teatud edu puhul ettevõtja ei pea töötama 12 tundi päevas või 8 tundi päevas. See on see, mis ettevõtluse puhul mind näiteks ahvatles.”

Vaata jutuajamist Armin Kõomäega järgnevast videost.

Arved Breidaks

Väikefirmad võiksid julgemalt kasutada vabakutseliste spetsialistide globaalse kogukonna teenuseid, kes teevad tihtilugu töö ära odavamalt kui Eesti vastava ala teenusepakkujad.

Ettevõtja Jakob Saks rääkis kompetentsikeskuse Tsenter viimasel teemahommikul, kuidas interneti vahendusel erinevaid turundusteenuseid välismaalt hankida ning milliseid võimalusi vabakutseliste kogukond pakub.

„Põhiprobleem on selles, et Eestis on vähe turundajaid,” rääkis Saks Lõunaeestlasele. „Konkurents on üsna hõre.”

Turunduses valitseva tööjõupuuduse tulemuseks on teenuste kõrged hinnad, mis võivad väikeettevõtjale üle jõu käia.

Mitmekordsed hinnavahed

Sestap soovitab Saks heita teenusepakkuja valikul pilk peale ka vabakutselisi koondavatele veebilehtedele (nt upwork.com) kus miljonid inimesed oma teenuseid pakuvad ning teevad seda soodsamalt kui samal alal tegutsevad Eesti firmad.

Näiteks kui Eestis maksab veebilehe loomine umbes 2000-3000 eurot, on sama töö hinnavahemik upwork.com keskkonnas Saksa andmeil 375-750 eurot.

„Freelancerite [vabakutseliste] puhul on hea see, et kuna neil ei ole suuri organisatsioone, kontoreid, infrastruktuuri taga, siis on nad palju mõistlikuma hinnatasemega kui näiteks agentuurid,” ütles Saks.

Tsentri teemahommikud on tasuta seminaride sari, kus pakutakse praktilisi lahendusi ettevõttes tekkivatele kitsaskohtadele ning avardatakse ettevõtjate silmaringi.

Vaata jutuajamist Jakob Saksaga järgnevast videost.

Arved Breidaks