Eestisse planeeritava puidurafineerimistehase eestvedajad soovivad avalikus kirjas, et tehase rajamise üle peetav arutelu oleks faktipõhine ja sisukas.

„Tahame terve uuringu- ja analüüsietapi jooksul pidada sisukaid ja argumenteeritud, faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle. Tehase saab Eestisse rajada vaid pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning ainult juhul, kui tehase keskkonnamõjud on aktsepteeritavad,” teatasid tehase rajamise vedajad Margus Kohava ja Aadu Polli.

„Pikalt Eesti metsanduses tegutsenud ettevõtjatena on meil valus vaadata, kuidas Eesti olulisimat rikkust – metsa – odavalt ja väärindamata välja veetakse, selle asemel, et puidust ise midagi väärtuslikku luua,” kirjutavad mehed.

„Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele.”

Valitsus algatas tehase riikliku eriplaneeringu protsessi sel neljapäeval. Kuni kahe ja poole aasta pikkuse uuringu- ja analüüsiprotsessi jooksul tehakse mõju-uuringud tooraine kättesaadavuse, transpordi ja erinevate keskkonnamõjude osas.

Eestisse puidurafineerimistehase rajamise uuringu- ja analüüsietapi järgmiseks sammuks on asukoha planeerimine käsikäes keskkonnamõju hindamisega.

LÕUNAEESTLANE

Eestisse rajada plaanitav puidu rafineerimise ehk tselluloositehas annaks soodsa tõuke kogu metsamajanduse arengule, arvatakse Lõuna-Eestis, kuhu miljard eurot maksev tehas võidakse ehitada.

„See võimaldaks meil astuda arenenud puiduriikide liigasse,” rääkis puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse juhataja Kalev Kaarna Lõunaeestlasele.

Eestis on Kaarna sõnul puidukeemia valdkonnas edusamme tehtud, kuid tehase rajamine avaks uued võimalused ning oleks täiesti uus tase.

Eesti tööstureid koondav osaühing Est-For Invest avalikustas läinud nädalal kava rajada aastaks 2022 Eestisse 700 000-tonnise tootmisvõimsusega, erinevaid biotooteid valmistav puidurafineerimistehas.

Millist mõju avaldaks uue tehase rajamine praegustele puidutöötlejatele on Lõunaeestlase küsitletud tehasejuhtide sõnul veel vara öelda, kuid pigem nähakse uue turuosalise lisandumises head kui halba.

Mõju puidusektorile oleks tuntav

„Tsellulloositehase rajamine on väga pikk protsess, pakutud viis aastat võib olla optimistlik, seetõttu on vara rääkida mõjust,” lausus ASi Toftan juhataja Martin Arula. „Selle aja jooksul jõuab maailma majandus veel kaks korda kriisis käia, mõni sõda lõppeda ja mõni uus alata. Kas ja kuidas tulevase tselluloositehase äriplaan välja veab, on selles kontekstis väga lahtine.”

Arula sõnul on Toftani äritegevuse jaoks oluline see, kuhu uus tehas ehitatakse ning milline saab olema selle varumisstrateegia.

UPM-Kymmene Otepää vineerivabriku juhataja Ando Jukk (pildil) hindab, et tselluloositehase käikuandmine avaldaks positiivset mõju tervele puiduvaldkonnale.

„Esiteks on oluline, et kõigil sortimentidel oleks kindlam turg. Kui metsaomanik tunneb ennast kindlamalt, siis jõuab materjal turule,” selgitas Jukk. „Teine teema on oskustööjõud – mida suurem on sektor, seda rohkem pikas perspektiivis saab see tähelepanu ja kindlus, et inimesed valivad metsatööstuse valdkonna, on kõrgem.”

Mõju puidu varumishindadele ennustab ka Kalev Kaarna: „Metsaomanikule annaks see paremaid hindu, sest tekib juurde üks nõudja, kes võtab ära selle puu, mis palgiks ei kõlba.”

„Mõju on positiivne – tekib pikaajaline konkurents puidujäätmetele ja muule väheväärtuslikule puidule,” lisas Arula „Lisaks hajuvad riskid, kuivõrd tselluloositootmine seisab energiasektorist (pelletid) pisut eemal.”

Palju riske

Samas rõhutab Arula, et tehase rajamiseni on veel pikk tee minna ning palju on riske, mis võivad realiseeruda ja asjade edenemist pidurdada.

„Keskkonnalubade saamine ja avalikkuse ja sealt ka siis riigi hoiakud suurtööstuse suhtes tervikuna,” loetles ta võimalikke takistusi. „Ning siis võimalikud muudatused maailmas – tarbimise ja kaubavahetuse muutused, aga ka energiahindade muutused.”

Ando Jukk toob tehase rajamisel suurima takistusena välja selle tulevase asukoha. „Kas saadakse kõik vajalikud load ja kas keegi ei hakka takistama? See ei pea olema riik vaid pigem mõni huvirühm,” lausus ta.

Vaata intervjuud Kalev Kaarnaga järgnevast videost.

Arved Breidaks