Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Riigikontrolli hinnangul on riik töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis vaid osaliselt, sest pole teada, kas osalise töövõimega inimesed ka tegelikult tööle saavad.

Kuigi riik on välja arendatud võimekuse hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid, sõltub töövõimereformi lõplik õnnestumine sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka.

Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on seatud plaanide elluviimisega riigikontrolli hinnangul toime tulnud ning alates 2016. aastast pakutavate teenuste (nt rehabilitatsioon, kaitstud töö) osutamine ja abivahendite saamine on laabunud.

Töötukassa on kõikides maakondades valmis töövõimet hindama, sest kõikjale on leitud vajalikud inimesed ning arste on koolitatud uut hindamismetoodikat kasutama.

Tööandjate huvi väike

Reformi läbiviimise üheks suuremaks probleemiks on tööandjate vähene valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata. Reformi elluviimisel tuleb silmas pidada, et isegi kui töövõimekaoga isik on saanud riigilt vajalikke teenuseid ning igakülgset abi, sõltub tema tööle saamine tööandja valmisolekust teda palgata.

Auditist selgus, et tööandjate valmisolek selleks on osaline: töövõimekaoga inimesi oli valmis tööle võtma 31 protsenti tööandjatest. Selleks ei näinud võimalust 44 protsenti ning ülejäänud tööandjad ei osanud seisukohta võtta.

Tööandjate esindajate sõnul on esimene takistus see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele. Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka pigem inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos (nt psüühikahäire) ning puudub tööharjumus.

Ka sotsiaalministeerium on möönnud, et üheks olulisemaks riskiks töövõimereformi õnnestumisel on tööandjate vähene valmisolek senisest suuremal määral võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi.

Oluline vähendada tööõnnetusi

Võtmetähendusega on riigikontrolli hinnangul töövõimekao ärahoidmine, s.h tööõnnetuste hulga vähendamine ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine.

Kuigi on oluline, et riik valmistab töövõime kaotanud isikuid ette tööle minekuks ning abistab neid töö leidmisel, on üldjuhul tegu juba tagajärjega. Riigikontrolli hinnangul saab töövõimereformi pidada edukaks siis, kui selle käigus luuakse süsteem, kus suudetakse töövõimekadu ennetada.

Samal ajal oli 2016. aasta viimase kümnendi tööõnnetusterohkeim – esialgsetel andmetel juhtus 4919 tööõnnetust, millest surmaga lõppes 24. Peamiseks põhjuseks on tööinspektsiooni hinnangul see, et tööandjad on vähesel määral huvitatud panustama töökeskkonnanõuete täitmisesse ja töökeskkonna edendamisse.

Eestis oli 2016. aasta alguse seisuga 97 459 töövõimetuspensionäri ning nende arv on aastatel 2005–2015 kasvanud 61 protsenti. 2015. aastaga lisandus 14 490 esimest korda püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikut.

Töövõimetuspensionide ja töötavate töövõimekaoga inimeste sotsiaalmaksusoodustuste maksmiseks kulub aastas enam kui 300 miljonit eurot.

Lõunaeestlane


Warning: Undefined array key "pages" in /data01/virt43547/domeenid/www.lounaeestlane.ee/htdocs/wp-content/plugins/facebook-messenger-customer-chat/facebook-messenger-customer-chat.php on line 181