Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu II kvartalis ligi 12 000 vaba ametikohta, mis oli viimase üheksa aasta suurim näitaja, teatas statistikaamet.

Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga, mil vabade ametikohtade arv ulatus 9500-ni, suurenes 2017. aasta II kvartalis vabade ametikohtade arv 26 protsenti.

Ametikohtade koguarvust (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohad. Ametikohtade koguarv oli II kvartalis üle 561 000.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli II kvartalis 2,1 protsenti, mis oli 0,4 protsendipunkti suurem kui aasta varem.

Vabu ametikohti enim Harjumaal

Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli II kvartalis majutuses ja toitlustuses (4,3%) ning haldus- ja abitegevustes (3%). Kõige madalam vabade ametikohtade määr oli kinnisvaraalases tegevuses (0,7%) ja mäetööstus (0,8%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal (67%), sh Tallinnas (51%), millele järgneb Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.

LÕUNAEESTLANE

Kuigi tööealiste inimeste arv jätkuvalt väheneb, oli tööjõus osalevate inimese määr teises kvartalis tõusnud viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele, teatas statistikaamet.

Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7 protsenti, tööhõive määr 66,9 protsenti ja tööjõus osalemise määr 72 protsenti.

Tööjõus osalemise määr (hõivatute ja töötute summa) kasvas II kvartalis peamiselt töötute lisandumise tõttu, mille üheks põhjuseks saab pidada seni passiivsete inimeste aktiveerumist.

Töövõimereformi tulemusel on viimasel paaril aastal vähenenud haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemalejäämine. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga oli II kvartalis haiguse või vigastuse tõttu passiivseid 5700 võrra vähem.

Viimase kümne aasta jooksul on järjest vähenenud ka tööturult õpingute tõttu eemal olijate arv, mille põhjuseks on kasvav soov õpingute ajal töötada või töötamise kõrvalt õppida.

Viimase 20 aasta kõrgeimas tööjõus osalemise määras on oma osa ka vanemaealiste (50–74-aastased) mitteaktiivsuse jätkuval vähenemisel. Vanemaealiste tööjõus osalemise määr oli 60,7 ja töötuse määr 5,1 protsenti.

Töötus kasvas

Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga, mil töötute arv oli suhteliselt väike, lisandus II kvartalis 10 600 töötut. Aastataguse ajaga võrreldes on muutus väiksem – töötute arv suurenes 3700 inimese võrra, jõudes 49 000ni.

Kõige kõrgem tööhõive määr oli ootuspäraselt 25–49-aastaste meeste seas (88%). See on üks protsendipunkt vähem kui 2016. aasta II kvartalis. Samas vanuses naiste tööhõive määra tõus jäi alla ühe protsendipunkti ja oli 2017. aasta II kvartalis 77,3%.

LÕUNAEESTLANE

Võrumaa üheks suurimaks tööandjaks olev Võru Tarbijate ühistu (VTÜ) sõlmis esmaspäeval koostööleppe töötukassaga, kellega koostöös loodetakse leida rohtu üha rohkem painavale tööjõupuudusele.

„Koostööleping on faktiline kinnitus sellele, mida me praktikas juba ammu koostöös töötukassaga teeme,” rääkis VTÜ juhataja Mari Koort Lõunaeestlasele. „Erinevad teenused, mida töötukassa pakub tööandjatele, kõik on leidnud Võru Tarbijate ühistus rakendamist.”

„Tarbijate ühistu on Võrumaa töötukassale väga heaks koostööpartnertiks,” kinnitas töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge. „Tegemist on ettevõttega, kes kasutab erinevaid teenuseid, olgu see siis noortele suunatud „Minu esimene töökoht”, palgatoetus, erinevad töövahendusprojektid.”

Kaubanduses tööjõupuudus

Vakantsete kohtade täitmine kaubanduses muutub üha keerulisemaks. Ligi 300-le inimesele tööd andev VTÜ otsib praegu töötukassa vahendusel viit töötajat ning kõige suuremad raskused on viimasel ajal kokkade leidmisega.

„Pigem keeruline, aga me oleme välja töötanud väljaõppe ja sisekoolituste süsteemi, millega ka need, kellel oskused ja teadmised jaekaubandusest puuduvad, saavad väljaõppe,” tõdes Mari Koort.

„Kõige suurem mure on ääremaadega – väikesed maapiirkonnad on oma poodidesse personali leidmisel väga suures hädas,” lisas Ene Kerge.

Põhjusi, miks inimesi töökohtadele ei jätku, on mitmeid, teiste seas toodi töötukassa ja ühistu inimeste vestluses esile ühistransport, millega maakonna kaugematest servadest ei pääse õigel ajal Võrru tööle ega ka hilja õhtul tagasi maale.

„Neid põhjusi on kindlasti erinevaid,” lausus Koort. „Transport on maainimestele, kes sooviksid linnas tööl käia üks takistav asjaolu. Teinekord puudub ka tahe tööd teha või leitakse soodsamaid võimalusi.”

Töötukassa alustas ettevõtjatega koostöölepete sõlmimist 2012. aastal eesmärgiga jõuda lepingulisse suhtesse kõigi põhivaldkondade suurte firmadega. VTÜga sõlmitud leping oli töötukassal järjekorras 32. Tunamullu sai VTÜ töötukassa aasta koostööpartneri tunnustuse.

Vaata videolugu Tarbijate ühistu ja töötukassa koostööst.

ARVED BREIDAKS

Valga linnapea Kalev Härk ja Läti Tööhõiveagentuuri direktori asetäitja Aiga Balode allkirjastasid kolmapäeval partnerluslepingu piiriülese tööhõive edendamiseks.

Projekti peamine eesmärk on tuua kokku tööandjad ja tööotsijad, sõltumata nende vahel olevast riigipiirist, teatas Valga linnavalitsus.

„Töötajate liikumisvabadus aitab inimestel leida töökoht, mis vastab nende oskustele ning ületada tööturu kitsaskohti,” lausus linnapea Kalev Härk.

Eesti-Läti projekti raames viiakse läbi uuring olukorra kaardistamiseks ja tegevuste planeerimiseks. Lisaks korraldatakse mitmeid üritusi nii tööotsijatele kui ka ettevõtjatele.

Projekti juhtpartneriks on Läti Tööhõiveagentuur ning partneriteks lisaks Valga linnavalitsusele Valka novads ja Eesti Töötukassa. Projekti kogumaksumuseks on 422 683 eurot.

LÕUNAEESTLANE

Aprilli lõpu seisuga oli Eestis töötuna registreeritud 31 005 inimest ehk 4,8 protsenti tööealisest tööjõust. Võrreldes märtsiga vähenes märtsis töötute arv 4,4 protsenti.

Kui aprillis registreeritud töötute arv vähenes, siis vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv töövõimereformi mõjul kasvas, moodustades töötute hulgast 26 protsenti.

„Aprillis oli meil vahendada läbi aegade suurim arv tööpakkumisi, samal ajal aga vähenes registreeritud töötute arv 1426 inimese võrra. See näitab, et ettevõtetel on järjest keerulisem leida sobivaid töötajaid,” lausus Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Kõrgeim oli aprillis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,8%) ja Valgamaal (8,4%) ning madalaim Harjumaal (3,4%).

Põlvamaal oli aprilli lõpu seisuga 912 registreeritud töötut, Valgamaal 1037 ja Võrumaal 1119 registreeritud töötut. Kõigis kolmes maakonnas töötute arv võrreldes märtsiga vähenes.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid aprilli lõpus lihttöölised (23%), oskustöötajad ja käsitöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

LÕUNAEESTLANE

Jaanuari lõpus oli Eestis töötuna registreeritud 30 890 inimest ehk 4,8 protsenti tööealisest tööjõust, teatas töötukassa.

Registreeritud töötute arv suurenes jaanuaris võrreldes eelneva kuuga ligi 9 protsenti, kuid võrreldes aastataguse ajaga oli töötute arv pea 3 protsenti väiksem.

Töötukassa prognoosib, et töövõimereformi mõjul on 2017. aastal registreeritud töötute arv keskmiselt ligi neljandiku võrra kõrgem, kui see oli eelmisel aastal.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,9%) ja Valgamaal (8,6%) ning madalaim Harjumaal (3,5%) ja Tartumaal (3,6%).

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jaanuari lõpus lihttöölised (22%), oskustöötajad ja käsitöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Lõunaeestlane