Võrumaa üheks suurimaks tööandjaks olev Võru Tarbijate ühistu (VTÜ) sõlmis esmaspäeval koostööleppe töötukassaga, kellega koostöös loodetakse leida rohtu üha rohkem painavale tööjõupuudusele.

„Koostööleping on faktiline kinnitus sellele, mida me praktikas juba ammu koostöös töötukassaga teeme,” rääkis VTÜ juhataja Mari Koort Lõunaeestlasele. „Erinevad teenused, mida töötukassa pakub tööandjatele, kõik on leidnud Võru Tarbijate ühistus rakendamist.”

„Tarbijate ühistu on Võrumaa töötukassale väga heaks koostööpartnertiks,” kinnitas töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge. „Tegemist on ettevõttega, kes kasutab erinevaid teenuseid, olgu see siis noortele suunatud „Minu esimene töökoht”, palgatoetus, erinevad töövahendusprojektid.”

Kaubanduses tööjõupuudus

Vakantsete kohtade täitmine kaubanduses muutub üha keerulisemaks. Ligi 300-le inimesele tööd andev VTÜ otsib praegu töötukassa vahendusel viit töötajat ning kõige suuremad raskused on viimasel ajal kokkade leidmisega.

„Pigem keeruline, aga me oleme välja töötanud väljaõppe ja sisekoolituste süsteemi, millega ka need, kellel oskused ja teadmised jaekaubandusest puuduvad, saavad väljaõppe,” tõdes Mari Koort.

„Kõige suurem mure on ääremaadega – väikesed maapiirkonnad on oma poodidesse personali leidmisel väga suures hädas,” lisas Ene Kerge.

Põhjusi, miks inimesi töökohtadele ei jätku, on mitmeid, teiste seas toodi töötukassa ja ühistu inimeste vestluses esile ühistransport, millega maakonna kaugematest servadest ei pääse õigel ajal Võrru tööle ega ka hilja õhtul tagasi maale.

„Neid põhjusi on kindlasti erinevaid,” lausus Koort. „Transport on maainimestele, kes sooviksid linnas tööl käia üks takistav asjaolu. Teinekord puudub ka tahe tööd teha või leitakse soodsamaid võimalusi.”

Töötukassa alustas ettevõtjatega koostöölepete sõlmimist 2012. aastal eesmärgiga jõuda lepingulisse suhtesse kõigi põhivaldkondade suurte firmadega. VTÜga sõlmitud leping oli töötukassal järjekorras 32. Tunamullu sai VTÜ töötukassa aasta koostööpartneri tunnustuse.

Vaata videolugu Tarbijate ühistu ja töötukassa koostööst.

ARVED BREIDAKS

Aprilli lõpu seisuga oli Eestis töötuna registreeritud 31 005 inimest ehk 4,8 protsenti tööealisest tööjõust. Võrreldes märtsiga vähenes märtsis töötute arv 4,4 protsenti.

Kui aprillis registreeritud töötute arv vähenes, siis vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv töövõimereformi mõjul kasvas, moodustades töötute hulgast 26 protsenti.

„Aprillis oli meil vahendada läbi aegade suurim arv tööpakkumisi, samal ajal aga vähenes registreeritud töötute arv 1426 inimese võrra. See näitab, et ettevõtetel on järjest keerulisem leida sobivaid töötajaid,” lausus Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Kõrgeim oli aprillis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,8%) ja Valgamaal (8,4%) ning madalaim Harjumaal (3,4%).

Põlvamaal oli aprilli lõpu seisuga 912 registreeritud töötut, Valgamaal 1037 ja Võrumaal 1119 registreeritud töötut. Kõigis kolmes maakonnas töötute arv võrreldes märtsiga vähenes.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid aprilli lõpus lihttöölised (23%), oskustöötajad ja käsitöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

LÕUNAEESTLANE

Mais lisandub töötukassa teenuste hulka kutse-, kõrg- või rakenduskõrghariduse omandamise toetus tööl käivatele inimestele, et vähendada nende töötuks jäämise riski.

„Töötukassa jaoks on tegemist olulise muutusega – keskendume järgnevatel aastatel üha rohkem ka töötajate oskuste arendamisele, et inimesed vahetaksid pigem eriala ja tööd kui jääksid töötuks,” ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Tema sõnul on uued võimalused mõeldud töötajatele, kelle oskused vajavad tööelus jätkamiseks täiendamist: näiteks erialase hariduseta, vananenud oskuste, puuduliku eesti keele oskusega või tervise tõttu ameti vahetamist vajavatele inimestele.

Töötukassa toetab ametite õppimist, millel on kasvav tööjõuvajadus ja kus juba praegu on töökäte puudus.

Tänavu toetatakse näiteks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse, arvestusala, sotsiaaltöö, metalli- ja masinatööstuse, keemia– ja plastitööstuse, energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonna koolitusi.

Uute teenuste kogumahuks on 2017. aastal 3,6 miljonit eurot.

LÕUNAEESTLANE

Jaanuari lõpus oli Eestis töötuna registreeritud 30 890 inimest ehk 4,8 protsenti tööealisest tööjõust, teatas töötukassa.

Registreeritud töötute arv suurenes jaanuaris võrreldes eelneva kuuga ligi 9 protsenti, kuid võrreldes aastataguse ajaga oli töötute arv pea 3 protsenti väiksem.

Töötukassa prognoosib, et töövõimereformi mõjul on 2017. aastal registreeritud töötute arv keskmiselt ligi neljandiku võrra kõrgem, kui see oli eelmisel aastal.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,9%) ja Valgamaal (8,6%) ning madalaim Harjumaal (3,5%) ja Tartumaal (3,6%).

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jaanuari lõpus lihttöölised (22%), oskustöötajad ja käsitöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Lõunaeestlane

Töötukassa jagas teisipäeval toimunud vastuvõtul tunnustust oma parematele koostööpartneritele, tööandjatele ja kohalikele omavalitsustele.

Võrumaa Aasta tööandja tiitel läks ASile Võru Empak, mida juhib tegevjuht Remo Allikas (pildil). Võru Empak on koos töötukassaga kohandanud erivajadustega töötajatele töökohti ja teinud töökeskkonnas olulisi muudatusi. Kokku töötab firmas 50 töötajat, teatas töötukassa.

Võrumaa Aasta koostööpartner on Jaansoni Psühhiaatriakeskus OÜ, kus on abi saanud paljud töötukassa kliendid. Psühhiaatriakeskus on koolituspäeval jaganud töötukassa töötajatele teadmisi psüühiliste haiguste äratundmiseks ja klientide toetamiseks.

Võrumaa Aasta kohalik omavalitsus on Võru vallavalitsus. Vald toetab tervisemurede korral, leiab paindlike lahendusi sotsiaalprobleemidele, aitab vähenenud töövõimega inimesi erilahenduste leidmisel. Töötukassa Võrumaa osakonna ainuke avaliku töö leping on sõlmitud Võru vallaga.

Lõunaeestlane

Töötukassa Võrumaa osakonna juhatajaks valitud Ene Kerge asub tööle 21. novembril.

Ene Kerge on Eesti Maaülikoolis lõpetanud ettevõtluse ja ökonoomika eriala ning töötanud kümme aastat Võrumaa arenguagentuuris, tegelenud väikeettevõtlusega, juhtinud puiduettevõtjate katusorganisatsiooni, teatas töötukassa.

Viimased kaks aastat töötas ta majandus- ja arendusspetsialistina Sõmerpalu vallavalitsuses.

Avalikul konkursil osales kokku 26 kandidaati.

Lõunaeestlane