Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Ükspuha milliseid ülivõrdeid jääme kasutama Toomas Hendrik Ilvese välispoliitiliste aktiviteetide üle, rikub vaid tilk tõrva teadupoolest kogu kena meepoti. Selleks tõrvakübemeks Ilvese pärandis on Ärma häärberiga seotud rahanduslik ning moraalne segadus.

Nagu laialt teada, sai Ilveste perefirma 2006. aastal EASilt 2,9 miljonit krooni toetust Ärma turismitalu rajamiseks, millest aga ei tulnud suurt midagi välja, sest juba sama aasta sügisel valiti Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. Selgus, et riigipea ja ettevõtja ametit pole võimalik ühitada.

Kümne presidentuuriaastaga juhtus palju: esipaar jõudis lahutada, riigipea uuesti abielluda ning jõuda tõdemuseni, et kümnenditagune turismitalu pidamise plaan pole enam teostatav. Mis siis ikka – tehtagu maksumaksjaga, kes talu arendamisse 2,9 miljonit krooni panustas, tasaarveldus ning kõik saavad eluga edasi minna.

Ometi seda ei juhtunud, sest EAS küsis tagasi üksnes kümnendiku toetusest. Mis tähendab, et riik toetas perekond Ilveste ilusa maja ehitamist 171 353 euroga ammu enne seda, kui Urve Palo tuli välja plaaniga hakata maale riiklike kortermaju rajama. „Keskpärane lugu,” võiks öelda Rein Lang.

Paljud inimesed tunnevad end nüüd ebamugavalt, sest tegelikult oli viimasel kümnendil Eestil ju hea president, kes oskas Eesti suuremaks rääkida, ning vääriks ehk riiklikku kingitust. Ent, nagu sedastas välisminister Jürgen Ligi, reeglid kehtivad kõigile.

Riiklik suutmatus nõuda endiselt riigipealt tagasi kogu toetusraha, mida ebasihipäraselt kasutati, jätab mageda mulje nii EASist kui ka lahkunud riigipeast.

Kostab üleskutseid, jätta teenekas poliitik rahule. Presidendi kantselei endine direktor Siim Raie sõnas TV3 Kolmeraudses, et Ilvese „kottimine” avalikkuse poolt tuleks lõpetada, sest meedial peab olema vastutus ja „ei saa lihtsalt plähmerdada kogu aeg”.

Raie viitab, et tegelikult on Ärma-lugu üles puhudes asunud ajakirjandus kätte maksma Ilvesele tema tõrjuva hoiaku eest Eesti ajakirjanike suhtes. Pole ju saladus, et Ilvese ja meedia suhted ei olnud kuigi päikeselised. „Tintla”, nagu Ilves ajakirjanikke halvustavalt kord kutsus.

Parim viis tüütust tintlast vabaneda, oleks Ilvesel toetus täies mahus tagasi maksta, isegi, kui riik seda ei nõua. See oleks euroopalik.

Arved Breidaks