Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega soovitakse muuta toimetulekutoetuse süsteem paindlikumaks ning soodustada toetuse saajate osalemist tööturul.

„Töötamine on kindlaim viis vaesuse ennetamiseks, mistõttu on oluline, et inimesed ei jääks pikaks perioodiks toimetulekutoetuse lõksu,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kui praegu väheneb toimetulekutoetus juba esimesel palgapäeval, siis uuesti tööle asumise soodustamiseks on mõistlik anda inimestele üleminekuaeg. See võiks julgustada inimesi esimese sammu tegemisel.”

Töötamise soodustamiseks tehakse erand neile, kes on viimase kahe järjestiku kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu omamata. Kui inimene asub tööle, siis esimese kahe kuu jooksul ei arvata tema teenitud töötasu sissetulekute hulka ning seejärel järgmise nelja kuu jooksul arvatakse toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ainult pool teenitud töötasust.

„Seega esimese poole aasta jooksul, kui inimene asub tööle, on ta toetuse saamisel soodsamas olukorras,” lisas Iva.

Lisaks luuakse ka õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka alaealiste õpilaste teenitud töötasu.

KOVidele suurem kaalutlusõigus

Kohalikele omavalitsustele on eelnõu kohaselt kavas anda suurem kaalutlusõigus toetuse arvestamisel.

„Kohalikul omavalitsusel, kes ju teab ja tunneb oma inimeste olukorda kõige paremini, on edaspidi rohkem võimalusi otsustada, milliseid tulusid ja kulusid toimetulekutoetuse arvutamisel arvestada,” ütles Iva. Samas saab toetust vähendada, kui inimene ei soovigi tööle minna.

Valitsuskabinetis kokkulepitu järgi näeb eelnõu ette vajaduspõhise peretoetuse kaotamise. Toimetulekutoetust saavatele peredele aitab vajaduspõhise peretoetuse kaotamist kompenseerida toimetulekupiiri tõstmine 2018. aastal seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus ning alaealistel seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus.

Lapsetoetused arvatakse toimetulekutoetuse arvutamisel aga perekonna sissetulekute hulka.

2016. aastal maksti toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1 protsenti Eesti elanikest.

LÕUNAEESTLANE

Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetiarutelul heaks toimetulekusüsteemi uuendused, millega julgustatakse toimetulekutoetuse saajaid töötama.

„Töötamine aitab vaesust kõige paremini ennetada,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Seetõttu on oluline julgustada toimetulekutoetuse saajaid töötama. Inimeste aktiivne kaasamine tööhõivesse on keskse tähtsusega ning tõhus ja jätkusuutlik viis võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.”

Üks ettepanekutest on teha töötamise soodustamiseks erand neile, kes on viimastel kuudel saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu omamata. Kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu tulevikus toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvestata. Seejärel arvestatakse järgmised neli kuud sissetulekute hulka inimese töötasust vaid pool.

„Tavaliselt on kõige raskem esimese sammu tegemine ja tööturule sisenemine,” lausus Iva. „Sellega toetame tööhõives osalema neid toimetulekutoetuse saajaid, kes on töist tulu saamata juba mitmel järjestikusel kuul saanud toimetulekutoetust.”

Toimetulekupiir tõuseb

Teise ettepanekuna plaanitakse alates 2018. aastast tõsta toimetulekupiir 140 euroni kuus. Seni on toimetulekupiir üksi elavale inimesele ja perekonna esimesele liikmele olnud 130 eurot kuus.

Samuti on kavas anda kohalikule omavalitsusele suurem otsustusvabadus toimetulekutoetuse määramisel. Lisaks on ettepanek tõsta lastele kehtivat toimetulekupiiri. Kui seni oli perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga, siis muudatuste jõustudes kehtiks igale perekonna alaealisele liikmele 1,2-kordne toimetulekupiir ehk 2018. aastal 168 eurot kuus.

Vajaduspõhine peretoetus kaob

Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 2018. aastal 55 euroni kuus ja 2019. aastal 60 euroni kuus. Kolmandale ja igale järgnevale lapsele makstava lapsetoetuse suurus on 100 eurot kuus.

Käesoleva aasta 1. juulist lisandub täiendav lasterikka pere toetus, mis on 3-6-lapselistele peredele 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus. Toimetulekutoetuse muudatuste jõustudes arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel lapsetoetused täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka. Ühtlasi näeb programm ette alates 2018. aastast loobuda vajaduspõhisest peretoetusest.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut ning leevendada inimeste ja perekondade materiaalset puudust. 2016. aastal maksti toimetulekutoetust 15 300 perele.

LÕUNAEESTLANE