Suurem osa Eesti elanikest hindab arstiabi kvaliteeti heaks, kuid samas on aastatega langenud rahulolu abi kättesaadavusega, selgus uuringust „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2016”.

„Elanike hinnang arstiabi kvaliteedile on püsinud aastate jooksul kõrge, samal ajal kasvab inimeste mure arstiabi kättesaadavuse pärast,” rääkis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. „Olukorra parandamiseks esitab sotsiaalministeerium sel nädalal valitsusele tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse ettepanekud.”

Arstiabi kvaliteeti hindas mullu heaks 68 protsenti vastanutest, 2015. aastal oli see näitaja 73 protsenti. Keskmisest enam annavad arstiabi kvaliteedile positiivse hinnangu 15-29-aastased ja Lõuna-Eesti ning maapiirkonna elanikud.

Samuti peavad arstiabi kvaliteeti paremaks need inimesed, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks.

Uuringust selgus, et kõige enam külastatavad inimesed perearste. Nende juures on viimase 12 kuu jooksul käinud 64 protsenti Eesti 15-74-aastastest elanikest. Seejuures on elanike rahulolu esmatasandi tervishoiutöötajatega väga kõrge – oma perearstiga jäi viimasel külastusel rahule 92 protsenti ning pereõega 95 protsenti viimase aasta jooksul perearsti külastanud inimestest.

Arstiabi pole küllalt kättesaadav

Eesti elanike hinnangul on kitsaskoht eeskätt arstiabi kättesaadavus, millega on rahul 38 protsenti vastanutest. Varasematel aastatel on rahulolu arstiabi kättesaadavusega jäänud vahemikku 42-55 protsenti.

Arstiabi kättesaadavust hindasid halvemaks eelkõige Põhja-Eesti (sh Tallinna) elanikud ning kõige enam olid arstiabi kättesaadavusega rahul Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud. Sarnaselt varasemale kogevad inimesed kõige enam probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga.

Lõunaeestlane

Eesti kliimas esineb väga paljudel inimestel nahakuivust – ketendamist, sügelust, paksendeid ja lõhesid. Seetõttu on oluline nahka igapäevaselt niisutada. Dermatoloogide hinnangul on kõige tõhusam niisutavate omadustega toimeaine uurea ehk karbamiid.

Dermatoloogid ütlevad, et kõige tähtsam element nahahooldusvahendites on niisutav toime. Piisavalt niisutatud nahk on elastne, pehme ning näeb välja oluliselt noorem. Naha niisutamine pidurdab kindlasti ka vananemisprotsesse ja kortsude teket. Uureat sisaldavate kreemide kasutamine aitab parandada naha niiskustasakaalu ja muuta nahka pehmeks ja siidiseks, leevendades nõnda naha ärritust ja kiirendades rakkude uuenemist.

Uurea aitab ka säilitada naha hüdrolipiidkihti ning seeläbi parandada naha kaitsevõimet. Kuna uurea on hüpoallergeenne, on seda laialdaselt kasutatud juba aastaid. Samuti on sel antiseptiline ja seenevastane toime. Aga mis see paljukiidetud uurea siis ikkagi on?

Kuiva naha parim sõber

Uurea on inimorganismis looduslikult esinev ühend, mis sisaldub nahas ja peaaegu igat tüüpi vedelikus, mida meie organism toodab. Uurea on värvitu ja lõhnatu kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 133 kraadi tselsiuse järgi. Normaalne uureasisaldus nahas peaks olema umbes 1 protsent. Seda taset mõjutavad aga paljud faktorid, näiteks vanus, stress, teatud haigused, mille tulemusel uureasisaldus võib väheneda kuni poole võrra.

Liiga madal uureasisaldus toobki endaga kaasa naha kuivuse ja sellega kaasneda võivad probleemid. Haigused, mille korral uurea tase nahas võib drastiliselt väheneda, on näiteks diabeet, psoriaas ja ihtüoos.

Esmakordselt sünteesiti uurea 1828. aastal ja sellest ajast alates on see aine laialdaselt kasutuses just kuiva naha hooldamiseks mõeldud toodetes. Uureat sisaldavad tooted sobivad suurepäraselt kasutamiseks õrna, atoopilise, kuiva, õhukese, vananeva, ketendava ja psoriaatilise naha korral.

Millised on võimalused?

Uureat sisaldavat dermakosmeetikat võib leida erinevat, ning uurea sisaldus nendes on 2–10%. Kuivusega kimpus, kuid muidu terve naha korral on soovitatav maksimumkontsentratsioon kuni 5%. Suurema uurea kontsentratsiooniga tooted (kuni 10%) sobivad psoriaasi ja ihtüoosi korral kasutamiseks. Ning sellest veel suurema kontsentratsiooniga (20-50%) kasutatakse nahapaksendite ja lõhede korral. Nii suure uurea kontsentratsiooniga tootel on juba ka keratolüütiline toime, mis nahapaksendeid turvaliselt lõhustab.

Parima niisutava efekti saavutamiseks peaks uureaga dermakosmeetika nahale kandma kohe pärast pesemist või veeprotseduure. Kindlasti ei tohi seda kasutada katkisel nahal ning vältima peab selle silma sattumist.

Eestis üle 10 aasta apteegis müügil olnud rohkelt uureat ja looduslikke niisutavaid toimeaineid sisaldavad Atolys, Psorilys ja Xerolys pikaajaliselt niisutavad emulsioonid muudavad naha pehmeks ja elastseks. Tooted sisaldavad patenteeritud koostisainet urodium, mis pikendab uurea niisutavat toimet tänu sellele, et uurea ei kristalliseeru. Pumppudel teeb kasutamise mugavaks.

Tuuliste ja külmade ilmade tõttu on väga tähtis hoolitseda ka oma näonaha eest, et vältida nahakuivust ja kortsude teket. Selleks sobib hästi Xerolys Visage näokreem, millel on tänu aktiivsetele koostisainetele pikaaegne niisutav toime. Kreem on õli-vees emulsiooni tüüpi, kerge tekstuuriga ning imendub kiiresti, tekitades kohese elastsuse ja pehmuse.

Lysaskin tootesarja kuuluvad Atolys, Psorilys ja Xerolys+ emulsioonid kuuluvad toetavate toodetena Haigekassa meditsiiniseadmete loetellu.

Foto: Pixabay

Koos teiste Eesti tervishoiutöötajatega katkestasid teisipäeva hommikul tunniks ajaks töö ka Lõuna-Eesti haigla meedikud, et juhtida hoiatusstreigiga tähelepanu arstiabi halvenevale kättesaadavusele.

Lõuna-Eesti haiglas kogunesid streikijad kell 9 hoone fuajeesse, kus tervishoiutöötajate kutseliidu Võrumaa peausaldusisik Kersti Aarmaa luges umbes poolesajale streikijale ette meedikute streigipäeva ühisavalduse.

Seal seisis: „Peatasime täna [20. septembril] töö haiglates ja perearstikeskustes, et öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.”

Kella 9-10 kestnud hoiatusstreigi tõttu ühegi patsiendi elu ega tervis Lõuna-Eesti haiglas ohtu ei sattunud. „Osakondades töö oli tagatud, midagi tegemata ei jäänud,” kinnitas Aarmaa Lõunaeestlasele.

Arved Breidaks