Kui veel eelmisel nädalal oli Tehvandil võimalik suusatada 3-kilomeetrisel kunstlumeringil, siis 3. aprillist on seegi rada suletud ja suusahooaeg Otepääl sellega lõppenud.

Otsa saanud talihooaeg tõestas taas, et üksnes looduslikule lumele talispordikeskus loota ei saa ning kvaliteedi hoidmiseks tuleb järjest enam panustada kunstlume tootmisele.

„Edasised plaanid on kindlasti seotud kunstlumega, mis on viimased paar aastat olnud üsna aktuaalne [teema],” kinnitas sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus juhatuse liige Jaak Mae Lõunaeestlasele. „Neid tingimusi [tuleb] kindlasti parandada, kunstlund tuleb tulevikus ilmselt rohkem toota.”

Tänu kunstlumele on Tehvandi Eesti suusaspordi viimane kants, kus saab suusavõistlusi läbi viia ka siis, kui mujal Eestis pori lirtsub. Ent panustada tuleb ka teiste talialade treenimisvõimaluste arendamisse. Nii valmis tänavu hüppemäe jäärenn, kuid mõelda tuleb Mae sõnul ka ekstreempargi rajamisele.

„Meil on rahvusvahelistele nõuetele vastavad litsentsid suurte võistluste läbiviimiseks ja kui siin juba võistlused toimuvad, siis see loob ka eeldused selleks, et ka riikide koondised, klubid, harrastussportlased leiaksid tee Tehvandi keskusesse ja neid tingimusi kasutaks,” lisas Mae.

Vaata jutuajamist Jaak Maega järgnevast videoloost.

Arved Breidaks

Valgamaad külastanud vabariigi president Kersti Kaljulaid on kindel, et pärast Rail Balticu ehitamist paraneb ühendus ka Riia ja Tartu vahel, võimaldades Kesk-Euroopa turistidele parema juurdepääsu Lõuna-Eesti rahule ja vaikusele.

„Lõuna-Eestil kahtlemata on turismipiirkonnana hea väljavaade toimida,” lausus president Kaljulaid pärast kohtumist Otepää piirkonna turismiettevõtjatega Lõunaeestlasele.

„Ma arvan, et kui meil ükskord on Rail Baltic, kui Riiast saab siia kiiresti rongiga ka Tartu suunas liikuda, see kindlasti muudab selle piirkonna kättesaadavamaks Kesk-Euroopa ülerahvastatud piirkondade elanikele, kes väga hea meelega ostaksid rahu ja vaikust,” rääkis Kaljulaid.

„Teades, mis toimub näiteks Saksamaa jõgede ääres kämpingutes, mis on võrreldes meie Lõuna-Eestiga ikkagi väga koledad kohad, siis potentsiaali on kõvasti,” lisas riigipea.

Kaljulaid ei jaga kartust, et Pärnu kaudu kulgev Rail Baltic lõikab Lõuna-Eesti „kaardilt välja” ning piirkonna ühendatus muu ilmaga jääb unarusse.

„Ma olen täiesti kindel, et kui Rail Baltic hakkab valmis saama, siis me näeme väga kiiret Tartu-Riia rongiühendust üsna kiirelt tekkimas. Ma olen selles täiesti kindel,” lausus Kaljulaid.

Vaata pildigaleriid riigipea käigust Otepääle ning järgnevat videolugu.

Arved Breidaks

Tehvandi spordikeskuses algab teisipäeval laskesuusatamise IBU karikasarja hooaja viimane etapp, kuhu korraldajad ootavad umbes 300 sportlast 32 riigist.

Võistlust korraldava Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni presidendi Aivar Nigoli sõnul saabub Otepää osavõistlusele tavapärasest rohkem sportlasi, sest tegemist on hooaja viimaste sõitudega, kus jagatakse välja ka karikasarja võidutrofeed.

„Meil on tegemist finaaliga, kus jagatakse välja ka gloobused ehk auhinnad ja selguvad parimad ka hooaja kokkuvõttes,” rääkis Nigol Lõunaeestlasele. „Tullakse ikkagi karikasarja võidu eest võitlema.”

Konkurents saab võistlustel tema hinnangul olema väga tugev.

„Tundub, et venelased on väga tugeva koosseisuga, loomulikult sakslased, prantslased, ka itaallastel tasuks pilku peal hoida,” soovitas Nigol. „Viimasel ajal on ka austerlased väga tublisti esinenud ja loomulikult kõik meie naaberriigid.”

Eesti koondis tuleb Otepääl välja koosseisus: Kauri Kõiv, Johan Talihärm, Tarvi Sikk, Jüri Uha, Hans Kristen Rootalu, Regina Oja, Kristel Viigipuu, Grete Gaim ja Mari Uha.

Esimene start antakse kolmapäeval ning võistluste lõpetamine on pühapäeval. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.

Vaata videolugu Otepäält.

Arved Breidaks

Tõrvikujooksuga Otepää raekoja eest Tehvandi staadionile avati kolmapäeval eriolümpia Baltimaade talimängud, millest võtab osa umbes 150 sportlast ja treenerit nii Eestist kui ka Lätist ja Leedust.

„Meie oleme oma eriolümpia sportlastega kuuendat korda Otepääle tulnud, et maha pidada eriolümpia Baltimaade talimängud,” rääkis Eriolümpia Eesti Ühenduse juhatuse esimees Urmas Paju Lõunaeestlasele.

Talimängudele sõideti Otepääle kokku üle Eesti erinevatest koolidest ja hoolekandeasutustest. Igast asutusest sai välja panna kuni kuus sportlast.

„Huvilisi oleks kindlasti rohkem, aga praegu paneb osalejate arvule piirid ette majutusvõimalused ja loomulikult ka raha,” selgitas Paju.

Politsei näitab tõrvikujooksuga toetust

Eriolümpia talimängude avatseremooniale eelnev tõrvikujooks toimus Otepääl kuuendat aastat. Selle korraldamise on enda kanda võtnud Lõuna prefektuuri politseinikud, et sel viisil eriolümpiale tähelepanu osutada ning näidata, et politsei pole üksnes karistav, vaid ka toetav organisatsioon.

„See [tõrvikujooks] kutsuti ellu tegelikult juba 1981. aastal Kanadas, et politseinikud toetaksid eriolümpia sportlasi, kes on intellekti- või liitpuudega,” selgitas Lõuna prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Marina Paddar.

„Rõõm on vastastikkune – meil on uhke, et saame selles juba kuuendat aastat osaleda ja nendel noortel, kellega me koos tõrvikuga jookseme, on ka väga uhke koos politseinikega joosta,” lisas Paddar.

Vaata pilte ja videolugu Otepäält.

Arved Breidaks