Tartus Raadil tegi esmaspäeval uksed lahti Eestis esmakordselt ehitatud peapeal maja, mille vundament vaatab taeva poole ning ruumides on asjad harjumuspäratult nihkes.

Üks asi on kindel: sellist tunnet, mida kogete Tagurpidimajja sisenemisel te tõenäoliselt ühestki teisest lävepakust üle astudes ei koge. Tõsi, lävepakust te ju üle ei astugi, sest lävepakk on hoopis teie pea kohal.

Õigupoolest pole peale ühe asja seal mitte miski õigel kohal, sest kõik, mis peab olema all, on üleval ja vastupidi. Pika otsimise peale võib leida ainult ühe asja, mis tõesti asub ettenähtud kohas – suitsuandur, mis asub küll põrandal, aga põrand on selles majas ju ülal.

Majja sisenedes kulub täiskasvanud inimesel muutlike oludega kohanemiseks umbes viis minutit, kuid lapsed tunnevad end selles „peapeal” olekus üsna ruttu koduselt ja suudavad isegi joosta.

Koduks Tagurpidi maja kellelegi siiski ei saa ning ka ööbimisvõimalus seal vähemalt esialgu puudub, kinnitas maja üks omanikke Kuldar Leis.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: VIDEOLUGU|Maja, nagu maja ikka, ainult et tagurpidi

Tartu Pirogovi platsi uuendustööde käigus ilmnes, et Pirogovi ausamba vundament vajab uuesti loodimist.

Linnavalitsus otsustas teisipäeval sõlmida OÜga Uretek hankelepingu ausamba stabiliseerimiseks.

Tööd lähevad maksma 13 800 eurot, teatas linnavalitsuse pressiesindaja.

Pirogovi platsi uuendustööde käigus korrastatakse sealsed kõnniteed, trepid, platsid, inventar ning haljastus.

LÕUNAEESTLANE

Tartus algavad reedel orienteerumise maailmameistrivõistlused, mille avapäeval on kavas sprindi kvalifikatsioonijooksud ning avatseremoonia.

Laupäeval toimuva sprindi finaalvõistluse kvalifikatsioonid algavad Tartu Raekoja platsil reedel kell 13. Eeljooksudest saavad finaali 45 meest ja 45 naist. Finaaljooksud toimuvad laupäeval samuti Tartu südalinnas.

Enne õhtust avatseremooniat kogunevad 50 riigi esindajad ligi 400 sportlasega Tasku kaubanduskeskuse ette, et üheskoos mööda Küüni tänavat Raekoja platsile suunduda. Linnaelanikel ja kaasaelajatel on võimalus kõiki sportlasi rongkäigu äärde tervitama tulla.

Kell 18.30 algab raekoja platsil orienteerumise MMi avatseremoonia, kus tervitavad telegatsioone Eesti orienteerumisliidu president Meelis Mälberg, rahvusvahelise orienteerumisliidu president Leho Haldna ja Tartu linnapea Urmas Klaas.

LÕUNAEESTLANE

PILDIL: Eesti orienteerujad (vasakult) Kenny Kivikas, Evely Kaasiku, Timo Sild ja treener Elo Saue.

(FOTO: JONATAN KARJUS)

Tartus algab mai lõpus Pirogovi platsi rekonstrueerimine maksumusega üle 650 000 euro.

„Uuendatud Pirogovi plats koos heakorrastatud Toomemäe nõlva ja tuleval aastal rajatava Tähetorniesise lipuväljakuga moodustavad Eesti juubeliaastaks Tartu kesklinnas tervikliku ja kauni kompleksi,” ütles linnapea Urmas Klaas.

Tööde käigus rekonstrueeritakse kõnniteed, platsid, trepid ja tugimüürid ning ehitatakse välja sajuveekanalisatsioon.

Rajatakse uus pargivalgustus ja vahetatakse välja pingid, prügikastid, käsipuud ja muu inventar, teatas linnavalitsus. Maastikukujundustööde käigus rajatakse uued istutusalad ja uuendatakse haljastust.

Platsi rekonstrueerimine kestab oktoobrini. Selleks ajaks jääb plats ajaveetjaile suletuks.

LÕUNAEESTLANE

Sel nädalal alustatakse Kaarsillal kõnniteede lammutamist, mis teevad sillal viibimise äärmiselt ohtlikuks.

Sillal remonditöid tegeva ASi TREV-2 Grupp ehitusmeeste sõnul leidub öötundidel, vaatamata ala piirangutele ja valvele silla otstel, siiski sillale tungijaid.

„Kõnniteede lammutamise ajal on sillal viibimine eluohtlik ja loodan väga, et inimestel jagub tervet mõistust siiski piirangutega arvestada,” ütles abilinnapea Valvo Semilarski.

Ta lisas, et silla remonditööd on kulgenud plaanipäraselt. „Silla kaare kandekonstruktsioon on puhastatud ja remonditud ning peagi kaetakse see uue värviga. Pärast kõnniteede lammutamist ehitatakse need uuesti üles juba meeteri võrra laiematena,” ütles Semilarski.

Samaaegselt kõnniteede lammutamisega alustatakse ettevalmistustöödega silla otstel, sest amortiseerunud tugiosade väljavahetamiseks tuleb sild üles tõsta.

LÕUNAEESTLANE

Teisipäeval kella 15-18 toimub Tartu kesklinnas Küüni tänaval linna rattapäev, millega sümboolselt avatakse jalgrattahooaeg ja kuulutatakse välja kõige rattasõbralikum ettevõte.

Sündmus algab kell 15, kui Tartu linnapea Urmas Klaas kuulutab välja selle aasta kõige rattasõbralikuma ettevõtte ning avab Küüni tänava R-kioski kõrval uue nutika rattahoidja.

Tartu esimene Bikeep’i nutikasse rattaparklasse saab lukustada jalgratta rattalukuta, kasutades vaid magnetkaarti või mobiilirakendust, teatas linnavalitsus.

Tartu Eksperimentaalne Rattatehas toob huvilistele proovimiseks erinevaid naljakad jalg- ja käsirattaid ning avab osavusraja, kus saab erinevat tüüpi ratastega sõitu harjutad.

Rattapäeval saab teha ise elektriratast ning ka ratastega elektrit toota, võõbata oma ratast kevadiselt värviliseks ja teha kevadist rattahooldust.

Tartu jalgrattahooaja avamise traditsioon algas 2011. aastal ja sellega julgustatakse tartlasi oma kaherattaline sõiduk välja tooma ning hooaega alustama.

LÕUNAEESTLANE

Tartu linna 10,5 miljoni euro suuruse lisaeelarve eelnõus kavandatakse teede ja tänavate ehituseks ning remondiks kokku 1,8 miljonit eurot lisaraha.

„Tänavad ja kõnniteed on linna põhieelarve prioriteediks ning sama suunda jätkame ka lisaeelarvega,” ütles linnapea Urmas Klaas.

Tänavate rekonstrueerimiseks ja ehituseks eraldatakse täiendavalt 600 000 eurot ning jalg- ja jalgrattateede ehituseks 500 000 eurot. Kergliiklusteede remondiks ja ülekäiguradade ümberehituseks eraldati lisaraha 400 000 eurot ja sõidu- ning kõnniteede jooksvaks remondiks 300 000 eurot.

Lisaeelarve vahenditest on kavas rekonstrueerida Nõlvaku tn parkla, rajada uued ülekatted Vabaduse puiesteel (Riia-Kaarsilla vahelises lõigus), Puiestee ja Jaama tänaval (Narva mnt-Sõpruse pst vahelises lõigus) ja Narva maanteel (Puiestee-Staadioni vahelises lõigus).

Koostöös võrguarendajatega saavad lisaks planeeritud töödele Aardla, Rahu, Tähe ja Lembitu tänaval uue katte veel Kaunase puiestee lõigus Kaunase pst 6 kuni 19 ning Vaksali 3 ja 5 vaheline ala, teatas linnavalitsus.

Linna jalg- ja jalgrattateid remonditakse täiendavalt 413 000 euro eest. Selle käigus saavad korrastatud Lammi, Mõisavahe, Jaama, Õhtu, Tiigi, Pepleri, Hurda, Hommiku, Papli, Anne, Kalevi, Peetri tänavate äärsed remontivajavad lõigud. Jalgrattateede rajad märgistatakse teekattele Ravila tänavale lõigus Betooni-Puidu.

Lisaraha eraldatakse ka Idaringtee 3 ehitusala jaoks ning Soinaste ja Ujula tänava rekonstrueerimistöödeks.

LÕUNAEESTLANE

Kahe aasta pärast toimuvad ülemaailmne eestlaste kokkutulek saab alguse Helsingis, kust jõutakse kaheks päevaks ka Tartusse.

„Tartule on suur au võõrustada 2019. aastal ESTO päevi ja tuua nende raames Tartusse rikkalik kultuuri- ja teadusprogramm ning eestlasi üle maailma,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas pärast kohtumist ESTO päevade korraldustoimkonnaga.

Tartut külastanud ESTO päevade peakomitee liikmed huvitusid Tartu võimalustest korraldada Emajõelinnas vabaõhuüritusi, konverentse ja piduõhtuid. Rohkearvuline osavõtjaskond vajab paari päeva jooksul ürituse õnnestumiseks ka majutust, toitlustust, aga ka argist linnalogistikat.

ESTO päevade ajal korraldatakse Tartus eestlaste rahvuskongress, konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas”, õpituba „Kuidas õpetada lapsele eesti keelt?”, spordivõistlusi ja rohkelt kontserte, näitusi ja noortetegevusi.

XII ESTO päevad toimuvad 2019. aasta 27.-28. juunil Helsingis, 29.-30. juunil Tartus ja jätkuvad Tallinnas üldlaulupeo toimumise tähe all.

LÕUNAEESTLANE

Fausto Capital plaanib ehitada Tartu kesklinna lähedale Turu tänavale uue büroohoone, teatas ettevõte.

„Turu tänava piirkond areneb viimastel aastatel väga aktiivselt. Sinna suundub suur osa liiklusest ning on mõistetav, et ka ärihooned kerkivad taristu olulistesse sõlmpunktidesse,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov.

„Hoone esimesele korrusele on plaanitud toitlustus- ja kaubandus- ning teeninduspinnad, teisele-kolmandale korrusele bürood,” lubas ta.

Ehitusega plaanitakse alustada käesoleva aastal jooksul, ehitusluba on büroohoonele juba väljastatud. Hoone peaks valmima tuleval aastal.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Ettevõtte portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

LÕUNAEESTLANE

Turvatöötaja pidas teisipäeva õhtul Tartus kinni joobes mehe, kes ründas noaga tänaval liikunud juhuslikku möödujat.

Kella 19.30 paiku küsis joobes 47-aastane mees Laial tänaval juhuslikult möödujalt sigaretti, millest möödamineja viisakalt keeldus. Esialgsetel andmetel ründas eitava vastuse saanud mees seejärel sigaretti andmast keeldunud möödakäijat noaga, õnneks sai kannatanu vaid kergemaid vigastusi.

Tänaval rüselenud meestest juhtus samal ajal mööduma turvafirma patrullekipaaž, kes meestevahelisse rüselusse koheselt sekkus ning noaga löönud mehe kinni pidas.

Turvatöötaja sekkumisega paralleelset edastas juhtunust info hädaabinumbril ka üks jalakäija ning veidi vähem kui kahe minuti möödudes jõudsid sündmuskohale ka politsei kiirreageerijad, kellele turvatöötajad noaga rünnanud mehe üle andsid.

Kuriteos kahtlustatavana kinni peetud mehe juurest leidsid politseinikud kaks nuga. Mees viidi esmalt arestimajja kainenema ning tema käes olnud noad võeti hoiule.

Kergemaid vigastusi saanud mehe viisid meedikud tervisekontrolliks TÜ Kliinikumi, kust ta peale esmaabi saamist kodusele ravile lubati.

Lõuna prefektuuri operatiivjuhi Aleksandr Naidise sõnul on äärmiselt kahetsusväärne ning inimeste üldist turvatunnet riivav, et purjus inimese arutu käitumise pärast kannatas juhuslik süütu inimene.

„Samas tuleb aga tunnustada turvafirma töötajaid, kes sedavõrd kiirelt tänaval toimunud rüselemisele reageerisid ning ohtliku kurjategija kinni pidasid,” lisas Naidis.

Juhtunu üksikasjade selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust.

LÕUNAEESTLANE

Tartu linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks eelnõu, mille kohaselt nõustub linn liitma endaga Luunja ja Tähtvere valla.

Eelnõus esitatud tingimuste kohaselt peab Tartu linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna säilima. Kehtima jäävad Tartu linna kõik õigusaktid ja linna sümboolika säilib, teatas linnavalitsus.

Liituvate valdade õigusaktidest jäävad liitumise järgselt kehtima need, mis on vajalikud avaliku teenuse osutamiseks ja mille osas ei ole võimalik automaatselt rakendada Tartu linna vastavaid õigusakte või mis reguleerivad vallavalitsuste hallatavate asutuste tegutsemist.

Valitsus on teinud Tartu linnale, Luunja vallale ja Tähtvere vallale ettepaneku ühinemiseks ning Tartu linnavolikogul tuleb esitada arvamus ettepaneku kohta 15. maiks.

Tartu korraldab elanike küsitluse Luunja ja Tähtvere valla Tartuga liitumise kohta 16.-18. aprillil. Luunjas toimub elanike küsitlus 23.-24. aprillil. Tähtvere vallas toimunud küsitlusel osales 549 elanikku, kellest 450 pooldas liitumist Tartu linnaga.

LÕUNAEESTLANE

Esmaspäeval algab kuni oktoobrini vältav Kaarsilla põhjalik uuendamine – sild ehitatakse laiemaks ning rajatakse uued peale- ja mahatulekud.

1950ndate lõpul ehitatud jalakäijate sild on kavas lisaks selle põhikonstruktsioonide remondile mõlemalt poolelt meetri jagu laiendada, et liiklejaid paremini ära mahutada, teatas linnavalitsus.

Sillale ehitatakse ka uued peale- ja mahatulekud, mis on mugavad nii rattureile kui lapsekäruga või ratastoolis liikujaile. Kesklinna-poolses osas ehitatakse välja kaldapromenaade ühendav sillaalune kergliiklustee. Sillale tulevad ka uued valgustus- ja elektrisüsteemid.

Remondiperioodil on Emajõe ületuseks võimalik kasutada kaht lähedalasuvat silda – Võidu silda või Vabadussilda.

Kaarsilla remondi riigihanke võitis AS TREV-2 Grupp, tööde maksumus on 779 967 eurot.

LÕUNAEESTLANE

Tartu plaanib uuendada kogu linna viidasüsteemi, et jalgsi liikuja leiaks kiiresti üles vajaliku ning linna huviväärsused oleksid paremini märgatavad.

„Meie eesmärk on, et iga inimene – olgu ta kohalik, turist või tudeng – tunneks end Tartus mugavalt ja oodatuna ning leiaks võimalikult lihtsalt tee soovitud sihtkohta. Seejuures võiks ta avastada oma teekonnal ka muud huvitavat ning tutvumisväärset,” rääkis linnapea Urmas Klaas.

„Linnale oluliste objektide ja vaatamisväärsuste halvasti tähistamine või tähistamata jätmine tähendab, et linna külastaja nendeni ei jõua. Kasutamata jääb linna potentsiaal kultuuri, kaubanduse, majutuse ja vaba aja veetmise võimaluste pakkumisel,” lisas linnaarhitekt Tõnis Arjus.

Tartu linnale uue viidasüsteemi loomiseks kuulutas linnavalitsus välja riigihanke. Loodav viidasüsteem peab olema linnaruumis kasutatav erineva otstarbega viitade ja kaartide kogum, mis sisaldab eri infot kandvaid ja eri suuruses viitasid koos kirjeldusega, kuidas iga viita kasutada võiks.

Lõunaeestlane

Aprilli alguses remonti minev Tartu Kaarsild ehitatakse laiemaks ning rajatakse uued peale- ja mahaminekud. Sild jääb remondi ajaks suletuks.

„Tartu sümboliks kujunenud Kaarsilda ootab ees põhjalik uuendamine, sest 1950ndate lõpul ehitatud sild ei vasta enam ammu tänastele vajadustele,” ütles linnapea Urmas Klaas.

Rekonstrueerimise käigus on kavas silda mõlemalt poolelt meetri jagu laiendada. Sillale ehitatakse ka uued peale- ja mahatulekud.

Remonditakse ka silla betoonkonstruktsioonid ning kesklinna-poolses osas ehitatakse välja kaldapromenaade ühendav sillaalune kergliiklustee. Sillale tulevad ka uued valgustus- ja elektrisüsteemid.

Remondi riigihanke võitis AS TREV-2 Grupp pakkumusega 779 967 eurot.

Uuenenud sild avatakse taas liikluseks tänavu oktoobris.

Lõunaeestlane

Tartu linnavalitsus tunnistas Aardlapalu jäätmekeskuse haldamise riigihankel edukaks pakkujaks ASi Eesti Keskkonnateenused, kes tõstab alates maikuust ka prügi äraveo hindu.

„Olemasolev jäätmekeskuse haldamise leping lõpetati poolte kokkuleppel selleks, et tagada elutähtsa teenuse tõrgeteta ja jätkusuutlik toimimine. Linn korraldas uue hanke, analüüsis tulemusi ning valis soodsaima pakkumuse teinud jäätmefirma,” ütles abilinnapea Valvo Semilarski.

Uus jäätmekeskuse haldamise leping hakkab kehtima 1. maist ning see toob kaasa ka hinnamuudatusi. Lepingu kohaselt hakkab segaolmejäätmete käitlemise ühe tonni hind koos käibemaksuga maksma 79,79 eurot (praegu 50,4 eurot/t), teatas linnavalitsus.

Nii näiteks tõuseb eramute juures kõige enam levinud 140-liitrise prügikonteineri tühjenduskorra hind umbes 0,30 euro võrra ja kortermajade 2,5-kuupmeetrise segaolmejäätmete konteineri tühjenduskorra hind umbes viie-kuue euro võrra.

Hinnatõus puudutab segaolmejäätmeid. Liigiti kogutud prügil (biojäätmed, pakendid jne) hind ei tõuse.

Lõunaeestlane

Tartus purustati ööl vastu neljapäeva Kuperjanovi tänaval asuva kaupluse aknaklaas ning varastati 3202 eurot maksev konjak.

Kella 3.35 aset leidnud varguse järel asus kuriteos kahtlustatava jälge ajama teenistuskoer Dexter (pildil), kes juhatas politseinikud Pepleri tänava maja õuele, kus oli maas näha ka verd, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Eeldades, et kuriteos kahtlustatav on edasi liikunud sõidukiga, selgitas politsei korrapidaja taksodispetšeritega suheldes välja, et otsitav mees istus Pepleri tänaval taksosse ning sõitis sellega Peetri tänavale.

Kahtlustatakse noormeest

Peetri tänava kortermaja ees võttis Dexter taas otsitava jälje üles ning tiris korrakaitsjad maja keldrisse, kus oli peidus 17-aastane noormees.

Hinnalist konjakit mehe juurest ega tema elukohast ei leitud. Noormees peeti kuriteos kahtlustatavana kinni ning ta toimetati arestimajja. Vigastatud kätega mehele andsid meedikud esmaabi ning ta paigutati kainenema.

Kriminaalpolitseinike töötulemusena õnnestus neljapäeva hommikul kätte saada ka hinnaline konjak.

Lõunaeestlane

Tartu linnavalitsus andis teisipäeval ehitusload Kaarsilla ümberehitamiseks ja Idaringtee viaduktide ehitamiseks.

Viaduktid rajatakse Idapoolse ringtee kolmanda etapi ehitamise käigus Ringtee ja Nõlvaku tänavale.

Ringtee tänava viadukt ehitatakse üle Anne kergliiklustee ja Nõlvaku tänava viadukt üle Aiandi kergliiklustee, teatas linnavalitsus.

Lõunaeestlane

Tartu linnavolikogus esindatud kaks valimisliitu otsustasid pühapäeval, et lähevad sügisestele valimistele ühise nimekirjaga „Tartu heaks”, mille esinumbriks on volikogu liige Jüri-Ott Salm.

Valimisliitu „Tartu heaks” saavad kuuluma praegu linnavolikogus esindatud valimisliitude „Vabakund” ja „Isamaaline Tartu Kodanik” liikmed, samuti on algatusgrupiga ühinenud Vabaerakonna ja Eestimaa Rohelised erakonna liikmeid.

„Kindlasti pöörame oma programmis suuremat tähelepanu murekohtadele, mida linnakodanikud pidasid viimases küsitlustes suuremateks probleemideks, nt töökohad, korruptsioon ja laste ning noortesõbralik linn,” ütles Jüri-Ott Salm.

Kui eelmiste kohalike valimiste eel ei usutud tema sõnul, et ükski valimisliit ületab Tartus valimiskünnise, siis tegelikult jõudis volikogusse koguni kaks valimisliitu.

„Me oleme näinud valimisliidu võitu ühes Eesti suuremas linnas – Pärnus,” lisas Salm. „Meie eesmärk ei ole väiksem.”

Lõunaeestlane

Tartus tungisid laupäeval Raatuse tänaval võõrasse korterisse kaks meest, rünnates noaga seal olnud kolme inimest.

Politsei sai teate juhtunust kell 12.50. Rünnakus sai vigastada 23- ja 30-aastane naine ning 25-aastane mees, kelle meedikud viisid ülikooli kliinikumi.

Kuriteos kahtlustatavana peeti kinni 21- ja 20-aastane mees, kes esmalt viidi arestimajja kainenema, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Politsei algatas menetluse tapmiskatse tunnusel.

Lõunaeestlane

Politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni Tartus ööl vastu reedet relvataolise esemega inimesi sihtinud mees.

Esialgsetel andmetel väljus pärast südaööd Riia ja Turu tänava ristmikul foori keelava tule taga seisnud Honda maasturist mees, kes sihtis relvataolise esemega kõrval seisnud Volkswagen Golfis olnud võõraid inimesi.

Suurema ohu ennetamiseks andis Volkswageni juht kohe gaasi ning põgenes, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Juhtunust teatati ka häirekeskusele.

Tartu patrullid asusid sõidukit otsima, kammides läbi piirkonda jäävad pea- ja kõrvaltänavad ning sõiduk leiti Annelinnas Paju tänaval ühe baari juurest.

Kahtlusalune tabati Ülikooli tänaval

Maasturis oli kolm meest, kuid ükski neist ei vastanud kirjeldusele arvatavast kahtlustatavast. Autosolijaid küsitledes selgus, et otsitav mees oli vahepeal Ülikooli tänaval autost välja läinud.

Maasturis olnud mehed kinnitasid, et relvataolise eseme näol oli tegu õhkrelvaga. Samast masinast leidis politsei kaks õhkpüstolit, mis võeti uurimise ajaks politseisse hoiule. Üks maasturis olnud joobes mees ei allunud korraldustele ja ta viidi kainenema.

Patrullid asusid taas üle linna otsingutele, et tabada kuriteos kahtlustatav. Kesklinnas liikus mehe kuumadel jälgedel ka ekipaaž teenistuskoeraga. Õnneks polnud vaja Ülikooli tänavalt kaugemale minnagi, mees tabati kiirtoitlustuskoha juures.

Politsei pidas ta kuriteos kahtlustatavana kinni ning toimetas mehe asjaolude selgitamiseks arestimajja. Juhtunut uuritakse kriminaalmenetluses, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.

Tartu politseijaoskonna juht Veiko Järva selgitas, et enamikul relvaga seotud juhtudest selgub, et reaalset ohtu õnneks ei ole ning korrarikkumine toimub liigsuurest alkoholijoobest või lihtsalt mõtlematust tegevusest.

„Ka antud juhul oli teo toimepanija alkoholijoobes. Samas on avaliku korra raske rikkumise eest karistus karm, olenemata, kas see pandi toime relva või relvale sarnase esemega, kainena või joobnuna,” ütles Järva.

Lõunaeestlane

Linnavalitsus väljastas teisipäeval osaühingule Peapeal ehitusloa Roosi tn 86 krundile Tagurpidimaja püstitamiseks.

Raadile rajatav Tagurpidimaja ehitatakse nõnda, et kõik, mis on võimalik tavalise elumajaga võrreldes seal tagurpidi pöörata, seda ka tehakse. Lisaks tagurpidi väljanägemisele projekteeritakse ka maja sisustus tagurpidi.

„Euroopas on sellised vist kolm tükki ja kõik on hästi popid,” sõnas Tagurpidimaja üks osanikke Kuldar Leis Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on kahekordse peapeal maja välisuks kavas külastajatele avada suve alguses.

Hoone juurde tuleb ka külastajate teenindamiseks vajalik parkla, ajutine piletikiosk ja varjualune.

Tagurpidimaja jääb praeguse kava kohaselt sellele kohale kuni 1. juunini 2022.

Arved Breidaks

Idamaades 28. jaanuaril algava punase tulekuke ning Eestis alanud laste- ja noorteaasta tähistamiseks paigaldatakse Tartu raekoja platsile teadmishimuliste lemmiklinnust aabitsakukest inspiratsiooni saanud jääskulptuur.

Põvvat Kama skulptuuri avamisel näeb laupäeval kell 17 mõõkade tantsu, saab kaasa teha meelekeskendusharjutust ning aktiviseerida uue aasta soove, teatas linnavalitsus.

Tavapäraselt seostatakse uue aasta algust ka halva ja segava ärasaatmise, lõppenud aasta tänamise ning uuele soovide esitamisega.

Skulptuuri avamine pakub selleks otse raeplatsil toreda võimaluse, sest kikka lähedusse paigaldatakse tseremoonia ajaks jääst soovide karikas, milles paberile kirjutatud head soovid tuhaks põletatakse.

Lisaks aabitsakukele on 28. jaanuaril raekoja platsil kohal veel teinegi teadmishimuliste suur lemmik – kaks katset viib läbi Tartu oma Hull Teadlane.

Hull Teadlane lisab tseremooniale idamaades uue aasta saabumise tähistamisel nii olulised suitsu, tossu ja paugu, mis tähendab, et tänu tema toimetamisele on Tartu linn 2017. aastal ka müütiliste koletiste eest kaitstud.

Kuju teostas Jääskulptuuride Stuudio, selle raeplatsile jäämise aja üle otsustab nagu ikka ilm.

Lõunaeestlane

Tartu valis oma esimeseks linnakirjanikuks Kristiina Ehini, kellele teisipäeval antakse pidulikult üle ka tiitliga kaasnev stipendium.

„Linnakirjaniku valimine elavdab Tartu kirjanduselu ja suurendab Tartu tuntust rahvusvahelise kirjanduslinnana,” ütles linnapea Urmas Klaas. „Tartu kui UNESCO kirjanduslinn väärtustab oma loomeinimesi ja mul on hea meel, et linnakirjanikuks sai särav ja armastatud looja Kristiina Ehin.”

Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitali koostöös välja antava stipendiumi saamiseks esitati kuus taotlust. Linnakirjaniku valis nende seast välja ekspertkomisjon.

Linnakirjaniku stipendiumi saamiseks tuli esitada oma nägemus Tartu linnakirjaniku rollist, mida taotleja peab olema stipendiumi saamisel valmis ka täitma, ning anda ülevaate senisest ning kavandatavast loomingulisest tegevusest. Lisaks oli nõutud, et kirjaniku elukohaks oleks Tartu linn ning ta looming hõlmaks ilukirjandust või publitsistikat.

2017. aastal on linnakirjaniku stipendiumi suurus 10 320 eurot, mis makstakse välja igakuiste osamaksetena 860 eurot kuus.

Kristiina Ehin on esimene linnakirjaniku tiitli kandja UNESCO loovlinnade võrgustikus, teatas linnavalitsus.

Lõunaeestlane

Foto: Vikipeedia

AS United Motors rajas Tartu äärde 2,5 miljonit eurot maksnud autokeskuse, teatas ettevõte.

„Laiendame oma tegevust Eestis, et tagada kindel turupositsioon ning pakkuda klientidele kõigis oma esindustes BMW kvaliteedistandardile vastavat teenust,” ütles United Motorsi juhataja Kaljo Karilaid.

United Motorsi Tartu esinduse juhataja Andres Räim ütles, et Lõuna-Eesti jaoks on BMW ja Mini uue esinduse avamine väga oluline sündmus.

„Meie uus esindus Tartus on projekteeritud arvestusega, et see suudaks teenindada lisaks meie praegustele klientidele ka tulevasi kliente kogu Lõuna-Eestist,” selgitas Räim.

1500-ruutmeetrise üldpinnaga uus esindus asub Ülenurme vallas Soinastes.

Lõunaeestlane

Lux Express langetab Tallinn-Tartu liinil kuni 26-aastastele reisijatele piletite alghinda ja muudab hinnakirja dünaamiliseks.

Kui täispilet maksab Lux Expressil Tallinn-Tartu liinil 8 kuni 12 eurot, siis kuni 26-aastastele noortele hakkavad piletid maksma 5.20 kuni 7.80 eurot, teatas ettevõte.

„Nii nagu teiste piletite puhul hakkavad ka noortele mõeldud piletite erihinnad sõltuma nõudlusest ja pileti ostu ajast. Samas jääb noorte erihind alati madalamaks kui kõige madalam täispileti alghind,” ütles ettevõtte müügijuht Sander Lõhmus.

Lõunaeestlane

Tartu linnavalitsus andis teisipäeval ehitusload Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate osaliseks ümberehitamiseks ning Ringtee tänava ehitamiseks.

Need kaks ehitusluba ja Luunja vallavalitsuse poolt antav ehitusluba kokku moodustavad Idaringtee kolmanda ehitusala, teatas linnavalitsus.

Tartu idapoolse ringtee kolmanda ehitusala projekteerimise ja ehitamise riigihanke võitsid eelmisel aasta augustis AS TREF ja AS Baumost, kes esitasid ühispakkumuse kogumaksumusega 7,4 miljonit eurot.

Idaringtee kolmas ehitusala on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega.

Kolmas ehitusala tuleb sarnane eelneva Ringtee lõiguga – ehk siis kaherealine sõidutee ja eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse omaette eritasandiline liiklussõlm, kus ehitatav Ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee.

Lisaks rajatakse veel kaks kergliikluse viadukti, mis võimaldavad kergliiklejatel eritasapinnas ohutult Ringteed ületada.

Hankejärgne ehitusaeg on 18 kuud. Töid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Lõunaeestlane

Tartu Toomkiriku varemeis juulis esmakordselt Eesti lavale jõudev Umberto Eco romaan „Roosi nimi” ühendab endas põnevusloo, sissevaate keskaja kultuuri ja maailma ning semiootilise ristsõnamõistatuse.

1327. aastal saabub frantsiskaani munk koos noore noviitsiga Itaalia Alpides asuvasse benediktlaste kloostrisse, kus tuleb lahendada ühe munga kummaline surmajuhtum. Hakkab arenema kuritegude ahel, mille niidid viivad kloostri raamatukokku.

Lavastaja Tanel Jonas: „2016. aastal valis „Oxford Dictionaries” ingliskeelse väljendi post truth” aasta sõnaks. See tähendab, et me elame maailmas, kus tõde on minetanud oma tähtsuse, muutunud millekski vanaks, tolmunuks ja ebaoluliseks.

„Mina olen alati arvanud, et iha tõe järele on üheks põhiliseks käivitavaks jõuks,” rääkis lavastaja Tanel Jonas. „Kui tõde on nüüd miski, mis on möödas, siis kas me peame leidma endale uue käivitusmehhanismi? Või uue tõe? See lavastus räägib otsimisest. Ja leidmisest. Ja sellest, et otsides üht, võid leida hoopis midagi muud.”

„Roosi nime” lavastaja ja instseneerija on Tanel Jonas, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Priit Strandberg.

Suvelavastuses mängivad Andres Mähar, Karl Laumets, Jaan Rekkor, Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Priit Strandberg, Riho Kütsar, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Jaanus Tepomees, Leino Rei, Ardo Ran Varres, Raivo Adlas jt.

„Roosi nime” mängitakse juulis 10 etendust. Esietendus on 13. juulil.

Lõunaeestlane

Tartu soovib omavalitsustele laekuva tulumaksu osakaalu suurendamist vähemalt majanduskriisi eelsele tasemele ja teeb ettepaneku kanda kohalike omavalitsuste tulubaasi 2 protsenti laekuvast käibemaksust.

„Valitsus ei ole siiani teinud sisulisi samme omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks, praegune osakaalu tõus 11,6 protsendile on seotud maamaksu laekumise vähenemise kompenseerimisega,” ütles Klaas.

Ta lisas, et tulubaasi suurendamine tõstab kohalike omavalitsuste finantsvõimekust ja võimaldab pakkuda elanikele kvaliteetseid teenuseid.

Samuti teeb Tartu linnavalitsus ettepaneku kanda kohalike omavalitsuste tulubaasi 2 protsenti laekuvast käibemaksust. Tartu puhul oleks see 2,6 miljonit eurot aastas.

„Kui kohalikele omavalitsustele laekuks osa käibemaksust, siis oleks neil otsesem huvi oma territooriumil ettevõtlust arendada ning selleks oleks olemas ka vahendid,” lisas Klaas.

Tartu linnavalitsus soovitab suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ja vähendada nende sõltuvust tasandus- ja toetusfondist ning selgemalt fikseerida omavalitsustele riiklikult pandud ülesannete kulude katmise põhimõtted, teatas linnavalitsus.

Lõunaeestlane

Häirekeskus sai esmaspäeva õhtul kella 19.24 ajal teate, et Tartus on Kaarsillalt inimene jõkke hüpanud.

Päästjad tõid vette hüpanud 28-aastase mehe ja teda päästma läinud 28-aastase ja 22-aastase mehe veest välja.

Kiirabi viis kaks meest tervisekontrolliks haiglasse, teatas päästeameti pressiesindaja.

Lõunaeestlane

AS Epler & Lorenz Ravila tänava jäätmekäitlustehases puhkes neljapäeva hommikul tulekahju, mis tänu tehase töötajate tegutsemisele suudeti kiiresti kustutada.

Häirekeskus sai teate puhkenud tulekahjust kell 5.50. Põlengu avastasid kaks tööl olnud inimest, kes süttinud jäätmemahuteid pulberkustutitega kustutama asusid.

Kohale jõudnud päästjad sisenesid suitsu täis angaari ning piirasid tulekahju leviku kella 6.20. Tulekahju kustutati lõplikult kella 6.59, vahendas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

„Töötajad summutasid iseseisvalt leeke ühe ratastel veetava 100-kilose ja paari väiksema pulberkustutiga, mis tegi meie edasise töö juba oluliselt lihtsamaks,” ütles Tartumaa vanemoperatiivkorrapidaja Kalev Näär. „Tehase territooriumil on hirmuäratavalt palju ohtlikku põlevmaterjali ja seal tekkiva tulekahju raskete tagajärgede ärahoidmiseks on põlengu kiire avastamine ning esmane oskuslik tegutsemine määrava tähtsusega.”

Päästjad kontrollisid angaari katusekonstruktsioone korduvalt termokaameratega ja õnneks tuli hoone osadele levinud ei olnud. Küll aga sai hoone seest tahmakahjustusi ja jäätmepurustusseadmed kuumakahjustusi. Sealhulgas muutus üks jäätmepurusti töökõlbmatuks.

Päästekeskuse menetlusinspektor selgitas, et tulekahju tekkis värvi- ja muid kemikaalijääke sisaldavate anumate purustusprotsessi käigus, mil toimus välja voolanud vedelike isesüttimine või sattus jääkide hulka mõni säde.

Lõunaeestlane

Maailm tähistab tänavu Wolfgang Amadeus Mozarti 260. sünniaastapäeva, mille puhul toob Vanemuine lavale ette kaks lühiooperit: kurbmängulise „Mozart ja Salieri” Nikolai Rimski-Korsakovilt ja komöödia „Teatridirektor” Mozartilt.

Rimski-Korsakovi 1898. aastal valminud „Mozart ja Salieri” põhineb vene poeedi Aleksander Puškini samanimelisel tragöödial. Loo patust ja kadedusest avaldas Puškin ajendatuna kuulujutust, et auväärne õukonnamuusik Antonio Salieri tunnistas Mozarti mürgitamist.

Mozarti „Teatridirektor” on 1786. aastal valminud lõbus komöödia elust teatris. Tähelepanuväärseks teeb ooperi asjaolu, et lauljatega samaväärsed rollid on ka draamanäitlejatel.

„Nagu on Vanemuisel nuttev ja naerev mask, nii näeb ka laval tragöödiat ja komöödiat,” ütles lavastaja Jaan Willem Sibul. „„Mozartit ja Salierit“ iseloomustaksin küsimustega: kas kunsti nimel võib mõrvata? Mis vahe on geniaalsusel ja üliandekusel? „Teatridirektori“ puhul üllatas mind see, et 230 aasta jooksul pole teatris midagi muutunud. On muutunud ehk lõhnaõlid ja sukad, kuid kõik suhted on samalaadsed.”

Lõunaeestlane

Tartu ringkonnakohus kohustas esmaspäevase määrusega riigiprokuratuuri jätkama menetlust juhtumis, kus politseibussilt saadud löögi tagajärjel hukkus Tartus 20-aastane mees.

Ringkonnakohus nõustus kannatanu esindajaga, et asjas tuleb teha täiendav liiklustehniline ekspertiis ja selgitada välja tegelik ohu tekkimise aeg politseisõiduki jaoks.

Kohus leidis, et praeguseks kogutud tõendite vahel on vastuolu. Kõrvaldamata on jäetud kahtlus patrullsõidukit juhtinud politseiniku ütluses, et ta nägi kahte sõiduteed ületavat inimest vaid hetk enne kokkupõrget.

Samuti on välja selgitamata, miks juht nägi teel olevaid isikuid alles viimasel hetkel, kui tegu oli hästivalgustatud alaga ja jalakäijad olid ületanud juba mitu sõidurada mittepiiratud nähtavusega teel.

Kriminaalasjas alustati menetlust eelmise aasta 21. novembril, kui alarmsõidul olev politseibuss sõitis varahommikul Riia ja Akadeemia tänava ristmikul ülekäigurajal otsa jalakäijale, kes hukkus sündmuskohal.

Selle aasta 21. juulil koostas Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör menetluse lõpetamise määruse ja 1. septembril jättis riigiprokuratuur sellele esitatud kannatanu esindaja kaebuse rahuldamata. Seepeale pöördus kannatanu esindaja Tartu ringkonnakohtusse.

Ringkonnakohtu kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa vaidlustada.

Lõunaeestlane

Peetri kooli ajaloolise koolimaja juures algas sel nädalal üleliigsete hoonete lammutamine, et saaks taastada miljööväärtusliku koolimaja.

Lammutamisele lähevad tootmishoonena kasutusel olnud juurdeehitused, lisaks likvideeritakse tööstusest jäänud jääkreostus ning ohtlikud jäätmed, teatas SA Tartu Peetri Kool juhataja Maris Meus.

Nõnda taastatakse miljööväärtusliku hoone algne välisilme ja astutakse samm lähemale lõplikule eesmärgile – täita maja taas hariduse ja lastega.

1910. aastal Peetri kiriku kooli- ja leerimajana valminud juugendhoones toimus õppetegevus kuni teise maailmasõjani. Pärast sõda kohandati maja ümber Tartu metallitööstuse kombinaadi portselanitsehhi tarbeks ning ehitati juurde hoovipoolne kõrge telliskorstna ja põletusahjuga osa.

Tööstuse väljakolimise järel on hoone seisnud tühjana. 2013. aastal taasavatud ja praegu rendipinnal tegutsev Tartu Luterlik Peetri kool soovib majja kolida oma põhikooli osa ja taastada sellega miljööväärtusliku hoone algse funktsiooni kaasaegses vormis.

Tulevane ehitusprojekt näeb Peetri 33 hoonesse ette paralleelideta põhikooli 210 õpilasele, sh kõigile nõuetele vastavad õpperuumid, saali, oma köögi ja söökla, õpilaskodu. Uus hoonekompleks on olemasolevasse keskkonda sobiv ning moodustab tervikliku ansambli Peetri kirikuga.

Lõunaeestlane

Politsei palub kaasabi tuvastamaks meest, kes ründas umbes nädal tagasi Tartu kesklinnas teist meest.

Vägivaldne juhtum leidis aset 16. oktoobri varahommikul kella 4.30 paiku, kui seni tuvastamata mees lõi Tartus Raekoja platsi juures taksopeatuses teisele mehele korduvalt rusikaga näkku. Kannatanu viidi haiglasse, kust ta lubati mõne aja möödudes kodusele ravile.

Praegu teadaolevalt oli ründajaks 20ndates eluaastates mees, kes kandis seljas tumedat mantlit ning õlal musta spordikotti. Samuti kandis mees prille, mille raam oli pealt sirge, alt kumer. Kuriteos kahtlustataval olid tumedad lühikesed juuksed, mis olid seatud üles soengusse. Lööjaga kaasas liikus veel teinegi mees, kes oli samuti 20ndates eluaastates ja lühikeste tumedate juustega ning kandis seljas tumedat mantlit.

Mõlemad mehed liikusid pärast rünnakut Raekoja platsist edasi Küüni tänavale. Barclay pargi juures kiirtoitlustuskoha juurde jõudnuna põgenesid mehed joostes edasi Ülikooli tänava suunas.

Juhtunu üksikasju tuvastab politsei kriminaalmenetluses, mis alustati avaliku korra rasket rikkumist käsitleva paragrahvi alusel.

Kõigil, kes oskavad anda infot kirjeldatud meeste kohta või anda muud abistavat infot, palutakse helistada politsei telefonil 53 069 230 või politsei infotelefonil 612 3000.

Valitsuse kinnitatud plaan ehitada Tallinn-Tartu maantee lähiaastail kuni Mäoni neljarealiseks, on vaid pool rehkendust, ütles Tartu linnapea Urmas Klaas pärast esmaspäevast kohtumist maanteeameti peadirektori Priit Saukiga.

„Kindlasti on nii Tartu kui kogu Lõuna-Eesti huvides, et Tallinn-Tartu maantee saaks kogu pikkuses neljarealiseks,” ütles Klaas.

Möödunud nädalal kinnitas valitsus muudetud teehoiukava, mille üheks suurimaks projektiks on Tallinn-Tartu maantee Kose ja Mäo vahelise lõigu neljarealiseks ehitamine aastaks 2022. Lisaks rajatakse 2+1 möödasõidurajad Põltsamaa lähistele.

„See on ainult pool rehkendust,” lausus Klaas. „Tallinn-Tartu maantee on sedavõrd oluline tee, mis mõjutab väga tugevalt Lõuna-Eesti arengut ja on õige ning vajalik ehitada see tervenisti neljarealiseks.”

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk sõnas kohtumisel Klaasiga, et rajatavad 2+1 möödasõidurajad ehitatakse perspektiiviga ühildada need tulevikus neljarealise maanteega.

Ohtlikud raskeveokid

Lisaks maantee-ehituse plaanidele räägiti Klaasi sõnul kohtumisel Saukiga ka raskeveokitega seonduvat.

„Väga oluline oleks raskeveokid maanteelt ära saada,” lausus Klaas. „Meil on olemas alakoormatud raudtee ja Koidula piirijaam, miks peab ohtlik transiit mööda maanteed sõitma?” Tema sõnul võiks üks lahendus, kuidas transiitkaup maanteelt raudteele suunata, olla teekasutusmaksu kehtestamine raskeveokitele.

Arved Breidaks

Olav Ehala uudisteosega „Tartu kellad” ning mitme klassiku heliteosega avatakse reede õhtul Tartu raekoja uus kellamäng.

Eesti suurimalt kellamängult kõlavad algusega kell 19 Pjotr Tšaikovski, Heino Elleri ja Georg Friedrich Händeli heliteosed ning esiettekandele tuleb Olav Ehala uudisteos „Tartu kellad”.

„Tartu saab kaunikõlalise ja mitmekesiste võimalustega kellamängu, mida ootame kuulama kõiki lähemalt ja kaugemalt. Usun, et kellamängust saab lisaks paljudele muudele põhjustele hea ajend Tartusse tulemiseks,” ütles linnapea Urmas Klaas.

Tartu raekoja tornist kõlas kellamäng esimest korda 15 aastat tagasi jõululaupäeval. Tänavu kevadel alustati Tartu kellamängu laiendamisega – maailma juhtivast kellatehasest, Hollandi Kuninglikust Valukojast telliti juurde 16 kella. Parima kõlalise kokkusobivuse saavutamiseks häälestati samas tehases ringi ka vanad Karlsruhe kellatehases valmistatud 18 saksa kella.

„Kuna häälestatud kelladest muusikainstrumendi nimetus – kariljon – algab 23st kellast, siis nüüdseks kuulub meie 34 kellaga digitaalselt juhitav instrument rahvusvaheliselt tunnustatud kariljonite hulka. Selle kõla on meie kelli vastu võtnud Taani kampanoloogiaprofessor P. R. Möller hinnanud väga meloodiliseks ning parimaks, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua,” rääkis kellamängu muusika- ja projektijuht Merle Kollom.

16 uue kella valmistamine, kohaletoomine ja paigaldamine läks maksma 55 000 eurot ning 18 vana kella häälestamine 15 000 eurot. Tartu kellamängu täiendamiseks korraldatud annetuskampaania tulemusena kogunes eraisikutelt ja ettevõtjatelt 39 718 eurot, teatas linnavalitsus.

Kellamängu esituses kõlavad reede õhtul Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants” balletist „Pähklipureja”, Elleri „Kodumaine viis”, Ehala uudisteos „Tartu kellad” ja „Avamäng” ning „Rõõm” Händeli orkestrisüidist „Kuninglik tulevärgimuusika”.

Lõunaeestlane

Kõrgemas sõjakoolis reedel korraldatud õppeaasta esimesele lahtiste uste päevale tuli gruppide ja üksikkülastajatena kooliga tutvuma üle 300 huvilise.

„Olen juba üle viie aasta unistanud kõrgemasse sõjakooli õppima tulemisest. Mõte tekkis juba enne seda, kui naistele tänased ajateenistuse läbimise võimalused loodi,” ütles lahtiste uste päeva külastaja Ragne Plaan.

Lahtiste uste päeva ringkäigu raames tutvustasid kadetid külastajatele sõjakooli õppimis- ja olmetingimusi ning kaitseväes kasutatavat relvastust ja varustust. Lisaks said külastajad tutvuda kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõjamuuseumiga ning infot sõjakooli sisseastumistingimuste ja õppesuundade kohta.

Kõrgem sõjakool korraldab aastas neli avatud uste päeva, neist kaks õppeaasta esimesel ja kaks teisel poolel, teatas kaitsejõudude peastaap.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Lõunaeestlane

Linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks linnakirjaniku stipendiumi eelnõu, mille eesmärk on väärtustada kirjanikuametit, elavdada Tartu kirjanduselu ja koguda tuntust rahvusvahelise kirjanduslinnana.

„Tartu saamisel UNESCO kirjanduslinnaks 2015. aastal lubasime parandada tartlastest kirjanike loomevõimalusi, et nad annaksid ka edaspidi olulise panuse Eesti kultuurilukku,” ütles abilinnapea Tiia Teppan. „Miks näiteks ei võiks kunagi üks järgmine Bob Dylan tulla just Tartust – ambitsiooni ja andekust meil on. Ka linn soovib sellele heale pinnasele väetist juurde anda.”

Linnakirjaniku stipendiumiga tagatakse ühele Tartu linnas elavale ilukirjanduse või publitsistikaga tegelevale loomeinimesele aastane püsiv sissetulek, mis annab talle võimaluse pühenduda pikema aja jooksul loometööle, teatas linnavalitsus.

Eelnõu kohaselt oleks linnakirjaniku stipendiumi suurus eelneva kalendriaasta kahekordne töötasu alammäär – arvestades 2016. aasta alampalka, oleks see summa 860 eurot kuus. Stipendium antakse kirjanikule üheks aastaks ja makstakse välja osamaksetena aasta jooksul.

Lõunaeestlane

Tartu kesklinnas laupäeva hommikul aset leidnud sündmusteahela käigus lõi joobes meest üht politseinikku jalaga.

Juhtum leidis aset kella 7 paiku, kuiTartu kesklinnas patrullinud politseinikud märkasid Ülikooli tänaval joobes meest, kes käitus teiste inimeste suhtes ründavalt, millest tekkis rüselus, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Politsei lahutas osapooled, tõmbas 27-aastase mehe eemale ning palus tal isiku tuvastamiseks, joobe tuvastamiseks ja teisteks toiminguteks tulla politseiautosse. Mees politsei korraldustele aga ei allunud: ta keeldus dokumendi esitamisest ning jaoskonda kaasa tulemisest.

Samal ajal kui politseinikud asusid teda jõudu kasutades sõidukisse paigutama, lõi kõrvaline 23-aastane mees üht politseiametnikku jalaga ning põgenes.

Politsei pidas ta kinni ning mõlemad vahejuhtumis osalenud mehed viidi esialgu kainenema. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Lõunaeestlane