Tartu linn on alustanud ettevalmistusi kandideerimiseks 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel.

„Tartul on selle tiitli saamiseks head eeldused – oleme UNESCO loovlinnade võrgustikku kuuluv kirjanduslinn, meil on palju kultuuri-, teadus- ja haridusasutusi ning elujõulised ja pikaajalised kultuuritraditsioonid,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Ta lisas, et Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine annab Tartule võimaluse tegeleda süvendatult kultuurivaldkonna arendamise, rahvusvahelistumise ja valdkondadeülese koostööga. „Kahtlemata mõjutab see protsess laiemalt kogu linna tulevikku ja elukeskkonda.”

2024. aastaks valitakse lisaks Eestile kultuuripealinn ka Austriast ja veel ühest Euroopa riigist, mis pole hetkel teada. Tartu on alustanud oma ettevalmistusega varakult ja on praegu ainus Eesti linn, kes oma kandideerimise plaani on avalikustanud.

Tartu konkureeris Euroopa kultuuripealinna tiitlile ka kümnendi alguses, kuid 2011. aasta kultuuripealinnaks sai Eestist Tallinn.

LÕUNAEESTLANE

Tartus esmaspäeval avatud Eesti esimene tagurpidimaja näib eemalt vaadates lihtsalt kui maja, mis on keeratud katusele, kuid piisab üle läve astumisest, kui mõistate, et lihtsat pole selles midagi.

„Siin meie tagurpidimajas saab selle tunde kätte, kuidas vähemalt ajutiselt on olla peapeale pööratud,” rääkis Tagurpidimaja rajanud OÜ Peapeal osanik Kuldar Leis Lõunaeestlasele.

Kaldus põrandad ning kogu sisustuse tagurpidi olek põhjustab külastajas füüsilist pinget, mis annab märku, et põrand ei pruugi olla sugugi nii kindel jalgealune, nagu oleme seni arvanud. Inimene võib tunda pööritust just kui seisaks kerge lainetusega laevalael.

„Lapsed harjuvad väga kiiresti, aga täiskasvanutel võtab mõned minutid aega ja võib-olla mõni ei harju üldse ära,” nentis Leis.

Tagurpidimaja oli arendajatel kavas käiku anda juba lõppeva suve alguses, kuid kõik ei sujunud nii kiiresti, kui aasta alguses loodeti.

„Me esialgu arvasime, et kogu see protsess on lihtsam ehk mis siin ikka: tavaline ühepereelamu, lihtsalt teistpidi ja teeme ta, niuhti, kiiresti valmis,” tõdes Leis.

„Tegelikkus oli palju keerulisem, kui me esialgu arvasime, sest kõigepealt tuli ehitajatele selgitada, et esimese korruse põrand tähendab tegelikult teise korruse lage ja vastupidi,” lisas ta.

Vaata videolugu Tagurpidimajast.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: FOTOD|Tartus avati esmakordselt Eestis ehitatud tagurpidimaja