Maaeluminister Tarmo Tamm võõrustab esmaspäeval Lõuna-Eestis Läti kolleeg Jānis Dūklavsit, kellega külastatakse Antsla vallas siidritootmiseks vajaliku tooraine tootmisega tegelevat ASi Linda Nektar.

Balti ministrite kohtumine algab pärastlõunal Tarmo Tamme ja Jānis Dūklavsi külaskäiguga ASi Linda Nektar. Leedu minister Bronius Markauskas liitub Baltimaade kolleegidega Valgamaal Sangastes.

Kolm ministrit arutavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ja regioonis leviva sigade Aafrika katkuga seonduvat, teatas ministeerium

Lõunaeestlane

Maaeluminister Tarmo Tamm on reedel visiidil Võrumaal, et kohtuda talupidajate liidu ja Leader liidu esindajatega, külastada Võru Instituuti ning Tuuma mahetalu.

„Valdade liitumisega kaasneb kohalikele kogukondadele mitmeid väljakutseid – vältida tuleb suurvaldade tekkimisega kaasnevat ääremaastumist,” sõnas Tamm. „Siin on oluline roll kohalikul kogukonnal ja Leader-tegevusgruppidel, kes saavad Leader-meetme abil ergutada kohalikku ettevõtlikkust, investeerides kogukonda kui tervikut kõige paremini teenivatesse projektidesse.”

Leader-meetme raames suunatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eelarveperioodil maapiirkondade arengusse 90 miljonit eurot.

Lisaks külastab Tamm Võru Instituuti ning Tuuma mahetalu, teatas ministeerium.

Lõunaeestlane

Tõusvad hinnad ning riigi makstavad lisatoetused võimaldavad põllumeestel välja ronida rahanduslikust august, kuhu viimaste aastate jooksul on varisetud, ütles Põlvamaad külastanud maaeluminister Tarmo Tamm.

Himmaste külakeskuses reede pärastlõunal toimunud kohtumisele Põlvamaa põllumeestega saabus Tamm positiivse sõnumiga, et temajuhitav ministeerium on saatnud kooskõlastusringile loomakasvatuse üleminekutoetuse määruse eelnõu, mille põhjal makstakse tänavu põllumeestele üleminekutoetusi kokku 19,9 miljonit eurot.

Kui lisada juurde kerkima hakanud kokkuostuhinnad, siis kas saab öelda, et põllumehed on sedapuhku kriisi põhjast läbi käinud?

„Põhjas on ära käidud selles mõttes et turg on tõusuteel ja uus valitsus maksab ka täiendavat toetusi,” kinnitas Tamm intervjuus Lõunaeestlasele.

Üleminekutoetusi ehk siseriiklikult makstavat põllumajanduse lisatoetust pole Tamme sõnul viimase kolme aasta jooksul makstud, mis on Eesti tootjad võrreldes konkurentidega mujal ELis seadnud ebavõrdsesse seisu. „See tekitas 70 miljoni eurose augu põllumeeste rahakotti,” lisas Tamm.

Lisaraha mingu arendusse

Lisaks on Euroopa Komisjon eraldanud Eesti põllumajandusele 8,08 miljonit eurot erakorraliseks abiks, millele Eesti maksumaksja lisab teist sama palju juurde, et kriisiaeg selja taha jätta.

„Oluline on, et põllumehed kasutaksid seda toetusraha targalt ning et see aitaks tervikuna jõuda sektoril püsivamate lahendusteni, mis kaitseks neid tulevikus turukriiside eest,” rääkis Tamm Himmaste külakeskusse kogunenud põllumeestele.

Ministri sõnul tuleb põllumajandustoodangule hakata andma suuremat lisandväärtust, mis tooks ettevõtjale suuremat ja stabiilsemat tulu.

„Müües toorainet või lihtsamaid tooteid jäämegi sõltuma maailmaturu suurtest hinnakõikumistest ja müügist saadav tulu jääb napiks. Seepärast tuleb rohkem panustada ühistegevusse ja tootearendusse,” kinnitas Tamm.

Vaata intervjuud Tarmo Tammega järgnevast videost.

Arved Breidaks

Maaeluminister Tarmo Tamm on reedel visiidil Põlvamaal, kus kohtub põllumeeste esindajatega ja külastab põllumajandusettevõtteid.

Kohtumise peamiseks jututeemaks on olukord põllumajanduses ja 2017. aastal põllumeestele makstavad toetused.

„Nii piima- kui sealihasektoris on kohanemise märke ja kokkuostuhinnad on hakanud tõusma. Et aidata põllumajandustootjatel võimalikult kiiresti kriisist väljuda, makstakse raskustes piima- ja sealihatootjatele 16,2 miljonit erakorralist toetust ja samuti on kavas taastada üleminekutoetused,” ütles Tamm.

Erakorralise kohandamistoetuse saamiseks on võimalik esitada PRIA-le taotlusi kuni 8. veebruarini. Alates 2017. aastast taastatakse ka üleminekutoetused, mida on käesoleval aastal kavas maksta kokku 19,9 miljonit euro ulatuses.

Tamm kohtub Põlvamaa Põllumeeste liidu esindajatega Himmaste külakeskuses. Lisaks külastab minister Moostes asuvat Üvasi talu ning Tartumaal Kambjas asuvat Andre juustufarmi, teatas ministeerium.

Lõunaeestlane

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastatud piimalehma otsetoetust hakkavad alanud aastast saama ka kuni 400 piimalehmaga farmid.

Kui tänini maksti piimalehma kasvatamise otsetoetust kuni 100 piimalehmaga farmidele, siis järgnevateks aastateks on toetuse sihtgruppi laiendatud kuni 400-pealiste karjadega farmidele, teatas maaeluministeerium.

„Maapiirkondade jätkusuutliku arengu tagamiseks on üldise tootmise kontsentreerumise kontekstis oluline säilitada põllumajanduse mitmekesist struktuuri. Seepärast toetame väikeste ja keskmise suurusega piimafarme, mis aitab säilitada väikeettevõtlust, töökohti ja asustust maapiirkondades,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Kuni 100 piimalehmaga karjades on otsetoetuse ühikumääraks 200 eurot ning 101-400 piimalehmaga karjades 100 eurot. Täpsed ühikumäärad arvutab PRIA koos teiste otsetoetustega aasta lõpus.

2015. aasta viimase päeva seisuga oli PRIA põllumajandusloomade registri järgi Eestis kokku 2067 piimalehmapidajat, kellel oli 90 539 piimalehma.

Kuni 100 piimalehmaga karjasid oli 1883 piimalehmapidajal (kokku 16 820 looma) ning 101–400 piimalehmaga karjasid oli 111 piimalehmapidajal (kokku 22 336 looma).

Lõunaeestlane

Maaeluministeerium valmistab ette otsetoetuste tingimuste muudatused, mis kohustaks põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu täies ulatuses koristama.

Muudatused aitavad paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele, teatas ministeerium.

Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast kümnendiku puhul.

2016. aasta taotlusvoorus lubati põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15 protsendil nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.

„Kuna Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, vaatasime koostöös sektori esindajatega otsetoetuste maksmise tingimused üle,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina” tegemist tulevikus veelgi piirata,” lisas Tamm.

Kasutuseta maa hulk kasvab

Otsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest, s.o kas põllumajandustoodete tootmine või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala kasvanud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu pool kasutavad isikud, kes põllukultuure ja püsikultuure ei kasvata ning põllumajandusloomi ei pea.

„Selline olukord vajab kindlasti muutmist, et suunata otsetoetused aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes väärindaksid meie põllumajandusmaa ressurssi kohaliku toidu näol,” ütles Tamm.

Lõunaeestlane