Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv kommenteerib Lõunaeestlases Kagu politseijaoskonna loomist, mis moodustatakse praeguse Põlva, Valga ja Võru jaoskonna varal.

Kagu jaoskonna loomise projektimeeskonna eesmärgiks on pakkuda järgmise aasta kevadeks välja terviklik kontseptsioon, kuidas jaoskondade liitmise tulemusel saaks regioonis olev politseiressurss parima rakenduse ning juhtimine muutuks seejuures lihtsamaks.

Rõhutan, et [25. oktoobri] Postimehes avaldatud joonis Kagu jaoskonna võimalikust ülesehitusest on esialgne, pooleliolev tööversioon ehk üks võimalikest nägemustest, kuidas võiks Kagu jaoskond funktsioneerida.

Juhtimismudel vaadatakse üle

Praegu on talituse juhi alluvuses väiksemates jaoskondades keskmiselt 30, suuremates ka kuni 75 inimest. Seda on ilmselgelt palju ning juhil ei ole sellise koormuse juures võimalust oma inimesi suunata, abistada, toetada ega kuulata. Lisaks töötab patrulltalituse juht päevasel ajal kabinetis, kui enamik tema meeskonnast on välitööl ja neist pooled öisel ajal.

Seega on juba praegu reaalseks vahetuste töö korraldajaks ja inimeste eest vastutajaks välijuht, piirkonnapolitseinike puhul piirkonna vanem. Seda vaatamata sellele, et tänases struktuuris neil juhtimisõigust või -kohustust ei ole.

Praeguse juhtimismudeli kitsaskohtade lahendamiseks analüüsitakse erinevaid lahendusi ning pakutakse välja struktuur, kus juhtimine liigub kabinetist inimestele lähemale ning iga juht veab eest kümmekonna liikmega tiimi. Seda mudelit hakkame rakendama pilootprojektina Lõuna prefektuuris, kus praeguste Võru, Valga ja Põlva jaoskondade jätkusuutlikkuse küsimust on ka varasemalt arutatud.

Need keskmiselt 60 töötajaga jaoskonnad on olukorras, kus lähiaastatel võib kolmest jaoskonnast kokku pensionile siirduda üle 30 inimese ning juba praegu on näha, et samas tempos inimesi värvata pole võimalik. Kolme jaoskonna ühendades tekib võimalus ressurssi paindlikumalt kasutada ning samuti on asendamist ja maakondadeülest üksteise toetamist lihtsam korraldada.

Jäävad nii inimesed kui majad

Kagu-Eesti jaoskonna loomisega ei kao praegustest asukohtadest teenindused ega inimestega täidetud politseimajad. Olulisel määral muutub vaid jaoskonna juhtimisstruktuur. Praeguse Valga jaoskonna menetlejad ja piirkonnapolitseinikud jäävad oma praegustele töökohtadele samades ruumides. Välitöö inimeste jaoks muutuvad teeninduspiirkonna piirid, kuid endiseks jääb vahetuse algus ja lõpp-punkt.

Praegu määratleme Kagu jaoskonna pilootprojektis, millised on selle peamised tööpõhimõtted. Edasiselt moodustab tulevane jaoskonna juht selle aasta lõpuks oma meeskonna, kellega koos sisustada töökohad ning planeerida vajadusel töötajate liikumised teistele ametikohtadele.

Seda arvesse võttes on täna ennatlik spekuleerida, kas või mitu piirkonna välijuhti või talituse juhi ametikohta kaotatakse või mitte, sest need sisulised otsused on veel tegemisel. Äsja käivitunud pilootprojekti osas on praegu sisuliselt kaks kindlat otsust: 1) antud pilootprojekti raames ühendame Põlva, Võru ja Valga jaoskonnad Kagu jaoskonnaks; 2) kolme senise jaoskonna juhi asemel asub tööle üks Kagu jaoskonna juht. Nendele juhtidele, kelle ametikoht kaob, pakume uues struktuuris teist töökohta.

Pilootprojekti eesmärk ei ole inimeste vähendamine või teeninduskohtade kaotamine, vaid juhtimisfunktsiooni viimine töötajale lähemale ning mõistliku suurusega tööperede loomine. Samuti on meie huviks tagada oma inimestele jätkusuutlik politseiteenus, milleks jaoskondade jõudude ühendamine ning sellest tekkiv paindlikkus on ainuke väljapääs.

Pilootprojekt ei ole vahetult tingitud ei haldus- ega riigireformiga kaasnevast uuest haldusjaotusest. Seda enam, et praegu pole teada, millised valdade ühinemised võivad maakonnapiire ületada. Põhimõtteline küsimus mõlema muudatuse puhul on: kuidas oma jõude paremini ühendada? Arvestades, et Põlva, Võru ja Valga jaoskondadel on pikka aega olnud palju ühiseid toimetamisi, võimaldab nende ühendamine ja ühtne juhtimine politseil tulevikus tõhusamalt reageerida.

Kagu-Eesti jaoskonda ei looda kokkuhoiu eesmärgil, kuid tehtud on põhimõtteline otsus, et kogu raha, mis muudatusega õnnestub säästa, jääb jaoskonna palgafondi. Vähemotiveeriv töötasu on peamine põhjus, miks inimesi on raske värvata.

Politseinikul peavad olema põhiteadmised juriidikast, ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt väga heas vormis ning saama hakkama pideva stressiolukorra ja inimlikult raskete situatsioonidega. See töö peab olema vääriliselt tasustatud, mistõttu otsib PPA pidevalt võimalusi välitööametnike palga suurendamiseks.