Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti tarbijahinnaindeks oli tänavu augustis 3,9 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Aastaga on kõige kiiremini kallinenud toidukaup.

Eelmise aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,4-protsendine kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 13,2 protsenti kallimad piim, piimatooted ja munad.

Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest kolm viiendikku andis 28 protsenti kallim õlu ja ühe viiendiku 8,6 protsenti kallimad tubakatooted.

Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 9,5 ja diislikütus 10,2 protsenti kallim kui mullu samal ajal.

Toidukaupadest on enim kallinenud või (44%), väherasvane piim (25%) ja oliivõli (25%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,9 protsendi 2012. aasta oktoobris, mil muutus oli 4,1 protsenti.

Juuliga võrreldes oli augustis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase. Kodudesse jõudnud elekter kallines 2,4 ning eluasemeüür 3,5 protsenti.

Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsete soodusmüükide lõppemine ning värske puuvilja 9-protsendine odavnemine.

LÕUNAEESTLANE

Tarbijahinnaindeks kasvas juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 3,6 protsenti ning võrreldes juuniga 0,7 protsenti, teatas statistikaamet.

Eelmise aasta juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,3-protsendine kallinemine.

Näiteks piim, piimatooted ja munad on aastaga kallinenud 12,3 protsenti ning liha 3,9 protsenti. Sealjuures on või kallinenud 31 protsenti, väherasvane piim 24 ja õlu 21 protsenti.

Alkohoolsed joogid olid aastataguse ajaga joogid 9 ja tubakatooted 12,9 protsenti kallimad. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine: bensiin oli 8,5 ja diislikütus 9,5 protsenti kallim kui mullu samal ajal.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,6 protsenti 2013. aasta juunis, mil muutus oli 3,8 protsenti.

Õlu kallines kuuga viiendiku

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja alkohoolsete jookide 9,4-protsendine kallinemine uute aktsiisimäärade rakendumise ning juunikuiste allahindluste lõppemise tõttu. Õlle 21,7-protsendine kallinemine andis kogutõusust poole.

Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning kodudesse jõudnud elektri 3,4-protsendine kallinemine.

LÕUNAEESTLANE

Tarbijahinnaindeks tõusis juunis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,9 protsenti, kuid tänavuse maiga võrreldes alanes 0,1 protsenti, teatas statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta juuniga võrreldes 3,2 ja teenused 2,4 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on mullu juuniga võrreldes tõusnud 3,6 ja vabaturu hinnad 2,7 protsenti.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,6-protsendine kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole.

Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 10,1, puuvili 16,8 ning suhkur ja kondiitritooted 7,3 protsenti.

Bensiin on aastaga kallinenud 8,5 ja diislikütus 8,4 protsenti. Suuremat mõju indeksile avaldas veel tubakatoodete 14,6-protsendine hinnatõus.

Maiga võrreldes olid juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks juunis alanud rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning juunikuised alkohoolsete jookide allahindlused.

Samas on värsked puuviljad ja marjad kallinenud 8,1 protsenti. Võrreldes maiga oli bensiin juunis pool ja diislikütus 1,1 protsenti odavam.

LÕUNAEESTLANE

Tarbijahinnaindeksi aastane muutus kaubagrupiti
KAUBAGRUPP HINNAMUUTUS (%)
Toit ja mittealkohoolsed joogid 6,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,6
Riietus ja jalatsid 0,4
Eluase 1,2
Majapidamine 0,7
Tervishoid 1,0
Transport 3,1
Side -4,7
Vaba aeg 0,3
Haridus ja lasteasutused 4,5
Söömine väljaspool kodu, majutus 6,8
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,3
KOKKU 2,9

Allikas: statistikaamet

Tarbijahinnaindeks kasvas mais võrreldes eelmise aasta maikuuga 3,3 protsenti ning eelneva kuuga 0,2 protsenti, teatas statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta maiga võrreldes 3,8 protsenti ja teenused 2,4 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes tõusnud 5 ja mittereguleeritavad hinnad 2,8 protsenti.

Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige enam toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,1-protsendine kallinemine, mis andis kogutõusust üle 40 protsendi. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 8,6, puuvili 11,7 ning suhkur ja kondiitritooted 7 protsenti.

Kogutõusust ligi viiendiku andis mootorikütus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 14,9 ja bensiin 9,8 protsenti kallim. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 3,6 ja 14,5 protsenti.

Aprilliga võrreldes oli mais tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks samuti toit. Kuuga kallines puuvili 9,4 ning liha ja lihatooted 1,9 protsenti. Samas mootorikütuse hind mais võrreldes aprilliga alanes: bensiin 3 ja diislikütus 3,5 protsenti.

LÕUNAEESTLANE

Tarbijahinnaideksi aastane kasv mais 2017
KAUBAGRUPP MUUTUS %
Toit ja mittealkohoolsed joogid 6,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas 6,6
Riietus ja jalatsid 2,5
Eluase 2,1
Majapidamine 1,2
Tervishoid 1,3
Transport 4,0
Side -4,1
Vaba aeg -0,6
Haridus ja lasteasutused 4,7
Söömine väljaspool kodu, majutus 6,0
Mitmesugused kaubad ja teenused 4,0
KOKKU 3,3

Allikas: statistikaamet

Tarbijahinnaindeks kasvas aprillis võrreldes märtsiga 0,3 ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,2 protsenti, teatas statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta aprilliga võrreldes 3,6 ja teenused 2,4 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2016. aasta aprilliga võrreldes tõusnud 5,7 ja mittereguleeritavad hinnad 2,5 protsenti.

Eelmise aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 4,5-protsendine kallinemine, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 8,9 protsenti, suhkur ja kondiitritooted 6,4, värske puuvili 7,3 ning köögivili 5,2 protsenti.

Kogutõusust üle veerandi andis mootorikütus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 20,6 ja bensiin 14,2 protsenti kallim. Suuremat mõju hinnaindeks tõusule avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 4,4 ja 10,2 protsenti.

Märtsiga võrreldes olid aprillis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks lennukipiletid, mis olid 19 protsenti odavamad kui märtsiks ostetud piletid. Peaaegu sama suur oli kuuga 0,8 protsenti kallinenud toitlustuse ja 16,1 protsenti kallinenud majutuse mõju.

LÕUNAEESTLANE

Eesti tarbijahinnaindeks muutus kasvas tänavu märtsis aastases võrdluses 2,8 protsenti ja võrreldes eelneva kuuga 0,3 protsenti, teatas statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta märtsiga võrreldes 3,2 ja teenused 2,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on aastaga tõusnud 5,9 ja mittereguleeritavad hinnad 2 protsenti.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 19 ja bensiin 18,5 protsenti kallim. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli ka toidu ja mittealkohoolsete jookide 4-protsendisel kallinemisel.

Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud kartul (25%), värske kala (24%) ja suhkur (20%).

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu ja mittealkohoolsete jookide üheprotsendine kallinemine.

Suuremat mõju indeksile avaldasid veel rõivaste ja jalatsite talviste soodusmüükide lõppemine ning kodudesse jõudnud elektri 3,8-protsendine odavnemine.

LÕUNAEESTLANE

Tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,4 protsenti, teatas statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta veebruariga võrreldes 3,7 ja teenused 2,7 protsenti kallimad.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 25,8 ja bensiin 22,7 protsenti kallim.

Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu ja mittealkohoolsete jookide 4,1-protsendine ning alkohoolsete jookide (5,2%) ja tubaka (8,7%) kallinemine. 2016. aasta veebruariga võrreldes olid piim, piimatooted ja munad 7,4 ning suhkur ja kondiitritooted 6,4 protsenti kallimad.

Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud suhkur (28%), või (24%) ja värske kala (21%).

Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks transport. Mootorikütus kallines kuuga 4,9 protsenti ning veebruariks ostetud lennukipiletid olid 37 protsenti kallimad kui jaanuari piletid.

Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 1,6-protsendine kallinemine, millest põhiosa andsid 7,5 protsenti kallinenud köögivili ning 3,5 protsenti kallinenud suhkur ja kondiitritooted.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 1,3 protsenti või sellest kõrgem 2010. aasta märtsis.

Lõunaeestlane

Suuresti bensiini ja diislikütuse hinnatõusu tõttu oli tarbijahinnaindeks jaanuaris 2,7 protsenti kõrgemal tasemel kui aasta varem, teatas statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta jaanuariga võrreldes 3,3 ja teenused 1,7 protsenti kallimad.

Bensiin oli jaanuaris aastaga kallinenud 19,4 ja diislikütus 26,1 protsenti. Tarbijahinnaindeksi kogukasvust moodustas mootorikütuste kallinemine 40 protsenti.

Suuremat mõju indeksile avaldas veel 3,7 protsenti kallinenud toit (sealhulgas 8,2 protsenti kallinenud piim, piimatooted ja munad ja 11,2 protsenti kallinenud kala ja kalatooted). Aastataguse ajaga võrreldes oli toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili ja suhkur (29 protsenti) ning odavnenud linnuliha (6 protsenti).

Piim vedas toiduhindade tõusu

Eelmise aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu 1,4-protsendine kallinemine, sealhulgas 4,5 protsenti kallinenud piim, piimatooted ja munad ning 2,4 protsenti kallinenud puuvili.

Lõunaeestlane