Riik plaanib tõsta maaomanikule makstavat talumistasu

Justiitsministeerium saatis valitsuse istungile eelnõu, millega nähakse ette koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enim koormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmine.

„Seni on maaomanikud saanud nende kinnistul asuva tehnorajatise eest ebaõiglaselt madalat tasu, kuigi see on neil takistanud oma maad sihtotstarbeliselt kasutada. Tihtipeale on see tasu olnud praktiliselt olematu,” ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Probleemi lahendamiseks on justiitsministeerium pakkunud välja maaomanikele iga-aastase talumistasu maksmise, mis kompenseerib omanikule nii maamaksu kulu kui ka saamata jäänud tulu.

Tasu suurus on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. See tähendab, et kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks 2,5 protsendile maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast.

Talumistasu suurus sõltub koefitsiendist

Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks.

Kui tegemist on maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100 protsenti. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50 protsenti. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus null, s.t sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda.

Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning kaugküttevõrk.

Lõunaeestlane