Võrukad ja setod lähevad valitsusega kohtusse maid jagama
Võru vald koos Lasva ja Sõmerpalu ning Vastseliina ja Orava vallaga otsustasid vaidlustada kohtus nende kohta käiva sundliitmise otsuse. Kohtutee on ette võtnud ka Meremäe ja Mikitamäe vald, kellele ei meeldi sundliitumine Värskaga.
„Avaldus on koostatud ja sellega toimetatakse,” kinnitas Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden Lõunaeestlasele.
Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vald on otsustanud kohtus vaidlustada valitsuse 22. juunil vastu võetud määruse, millega Orava ja Vastseliina vald sundliideti varem vabatahtlikult ühinenud Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallaga.
„Meil pole Vastseliina ja Orava vastu midagi,” rääkis Süüden. „Me vaidlustame sundliitmise, sest meil [s.t Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallal] on kõik kriteeriumid täidetud.”
Sama kohtuasja raames soovivad Vastseliina ja Orava vald, et valitsus laseks neil jätkata iseseisva omavalitsusena, vaatamata sellele, et kahes vallas elas aastavahetusel 2690 elanikku.
Arvestades, et valitsus jättis sundliitmata 2740 elanikuga Loksa linna Harjumaal, soovib Vastseliina, et neilegi rakendataks sarnane erand, sest vald on võimeline sundliitmiseta jätkama.
Meremäe vastu sundliitmisele Setomaa vallaks
Võru vallaga haldusreformi puudutavad kohtuasjad Kagu-Eestis ei piirdu, sest valitsuse vastu on otsustanud kohtusse minna ka Mikitamäe volikogu ning kolmapäeval vaagib teemat Meremäe volikogu. Nii Mikitamäe kui Meremäe vallale ei meeldi, et neid sundliidetakse koos Värska vallaga Setomaa vallaks.
Meremäe volikogu päevakorras oleva eelnõu kohaselt esitatakse halduskohtule kaebus valitsuse määruse kohta, millega ühendatakse Meremäe vald Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulgaga Setomaa vallaks. Halduskohtult loodetakse saada esialgne õiguskaitse, et kuni riigikohtu lahendi saabumiseni hoida ära valitsuse järgmised sammud.
Riigikohtule esitab Meremäe vald taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada valitsuse sundliitmise otsus põhiseadusega vastuolus olevaks ning seega kehtetuks.
Segadus volikogude valimistega
Sõltumata sellest, millised otsused kohtuveskitest viimaks välja jahvatatakse, on oodata segadust seoses kohalike volikogude läbiviimisega nendes valdades, kes on sundliitmise otsused kohtus vaidlustanud.
Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallavolikogud on juba ära teinud valimiseelsed toimingud, mis puudutavad tulevase ühendvalla volikogu suurust ja määranud valimisringkonna lähtudes eeldusest, et ühinevad kolm valda, mitte viis, nagu soovib riigivalitsus.
Niisamuti on Vastseliina ja Orava volikogud otsustanud, et sügisel valitakse seal volikogu kahest vallast koosnevale ühendvallale, mitte suurele Võru vallale.
Ka Meremäe volikogu otsustab kolmapäeval vaadata mööda valitsuse sundliitmise otsusest ning moodustab kohalike valimiste läbiviimiseks ühe valimisringkonna 11 mandaadiga ehk valmistub valima Meremäe, mitte Setomaa valla volikogu.
Valimiseelseteks toiminguteks on kohalikel volikogudel aega 15. juulini ning kui selgub, et valdades tehtud valimiseelsed toimingud ei kõla kokku keskvalitsuse sundliitmise kavas ette nähtuga, tuleb kohalikul maavanemal hiljemalt 19. juuliks teha ise otsused, et need vastaks valitsuse tahtele.
Sestap kavatseb Meremäe volikogu kolmapäeval etteruttavalt ära otsustada, et kohtusse kaevatakse ka maavanema tehtavad valimiseelsed toimingud. Sarnaselt plaanib käituda ka Mikitamäe volikogu.
Niisiis ei tea inimesed Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina ning Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas veel mõnda aega, millise omavalitsuse volikogu nad sügisel valivad.
ARVED BREIDAKS
Valitsus lükkas KOVide sundliitmiste otsustamise edasi
Valitsus ei jõudnud neljapäevasel kabinetinõupidamisel omavalitsuste sundliitmiste osas üksmeelele ning lükkas otsustamise järgmisele nädalale.
Kell 14 alanud valitsuse kabinetinõupidamisel oli päevakorras ka haldusreformi raames tehtavate sundliitmiste ja võimalike erandite üle otsustamine, kuid kell 17.16 andis valitsuse pressibüroo teada, et valitsus jätkab arutelu haldusreformi üle järgmisel nädalal.
Põlva- ja Võrumaal sõltub valitsuse otsusest mitme omavalitsuse saatus.
Valitsusel tuleb otsustada, kas teha kokku 4962 elanikuga Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallale erand ning jätta nad liitmata Põlva vallaga, nagu sundliitmise plaan ette näeb. Kanepi ja Põlva piirkonna valdade sundliitmise korral tekiks 19 366 elanikuga omavalitsus.
Sarnane otsus tuleb valitsusel teha ka Võrumaa puhul, kus erisust taotlevad 4649 elanikuga Antsla ja Urvaste vald. Valitsuse plaan näeb ette sundliita Antsla Võru vallaga, millele ollakse vastu nii Antslas kui Võrus.
Veel tuleb valitsusel lahendada Setomaa valla loomisega üles kerkinud vastuolu selle maakondliku kuuluvuse pärast. Valitsuse määruse eelnõu näeb ette Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ja Luhamaa nulgast loodava Setomaa valla paigutamise Võru maakonda, kuid Põlvamaa tugev lobi valitsuses on kallutamas otsust hoopis Põlva maakonna poole.
Samuti tuleb valitsusel otsustada Orava ja Vastseliina valla sundliitmine, kes tõenäoliselt liidetakse Võru vallaga.
ARVED BREIDAKS
Valitsus kinnitab Otepää, Puka ja Sangaste valla ühinemise
Valitsuse neljapäevase istungi päevakorras on kaks esimest omavalitsuste sundliitmise eelnõud, sealhulgas Puka valla ühendamine Otepää ja Sangaste vallaga.
Valitsuse määrusega muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks valitsuse algatusel, milleks on Puka valla ühendamine Otepää ja Sangaste vallaga.
Uue haldusüksuse nimeks saab Otepää vald, mille vallavolikogu ja -valitsus asub Otepää linnas. Teenuskeskused luuakse Sangaste ja Puka alevikes.
Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 6748.
Samuti otsustab valitsus neljapäeval Saare maakonna valdade sundliitmise.
LÕUNAEESTLANE
Valitsus kinnitas omavalitsuste sundliitmise kava
Valitsus kiitis heaks ühinemisettepaneku tegemise kõikidele mandril asuvatele omavalitsustele, kes ei täida haldusreformi 5000 elaniku miinimumnõuet.
Põlvamaal ühendatakse valitsuse kava kohaselt Kanepi vald (Kõlleste, Kanepi, Valgjärve) Põlva vallaga (Põlva, Ahja, Laheda, Mooste, Vastse-Kuuste).
Valgamaal teeb valitsus ettepaneku ühendada Puka vald Otepää vallaga (Otepää, Sangaste, Palupera valla külad).
Põlva ja Võru maakonnas tehakse Värska, Mikitamäe, Meremäe vallale ettepanek ühineda, teadmisega, et Misso vald annab loodavale Setomaa vallale üle Luhamaa nulka kuuluvad külad.
Samuti tehakse Antsla vallale (Antsla, Urvaste) ja Vastseliina vallale (Vastseliina, Orava) ettepanek ühendada Võru vallaga (Lasva, Sõmerpalu, Võru vald).
Rahandusministeerium esitab omavalitsustele ühinemisettepanekud hiljemalt 15. veebruariks.
Kõik omavalitsused, kes saavad ühinemissuundade ettepanekud peavad kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuni 15. maiks, esitama valitsuse ettepaneku kohta maavanemale omapoolse arvamuse. Pärast nende läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste osas lõpliku otsuse.
Riigihalduse minister Mihhail Korb on varem Lõunaeestlasele kinnitanud, et toetab Kanepi ja Antsla vallale erandi tegemist, et need vallad võiksid jätkata iseseisvalt.
Lõunaeestlane
LOE LISAKS:
Mihhail Korb: Antsla vald võiks jätkata väikevallana
Korb peab Kanepi valla jätkamist üsna tõenäoliseks
SUNDLIITMINE: Meremäel koguti 217 allkirja Vastseliinaga liitumise poolt
Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares saatis peaminister Jüri Ratasele 217 allkirjaga pöördumise, milles soovitakse Meremäe valla liitmist Vastseliinaga.
„Soovime, et Meremäe vald liidetakse haldusreformi käigus Võrumaa omavalitsustega, mis täidaks reformi eesmärke,” seisab 2. jaanuaril valitsusjuhile, riigihalduse ministrile ning Võru maavanemale saadetud pöördumises.
Alates eelmise aasta 1. juunist on selle eesmärgi toetuseks kogutud vallaelanike seas allkirju ning saadud neid kokku 217.
Põlva maavanem Igor Taro teatas esmaspäeval, et teeb haldusreformi piirkondlikule komisjonile ettepaneku sundliita Mikitamäe, Värska, Meremäe vald ning osa Misso vallast Setomaa vallaks.
„Meremäe valla puhul räägitakse ainult ühest faktist – kultuurilisest erisustest liitmisel Setomaa vallaks, mis ei ole haldusreformi eesmärk,” seisab meremäelaste pöördumises. „Kultuuriline identiteet on olnud kõikide ajalooliste valitsuste ajal ja toimib ka edaspidi, kuid selle põhjal ei pea moodustama omavalitsust.”
Haldusreformi piirkondlik komisjon arutab teemat tuleval esmaspäeval.
Arved Breidaks
SUNDLIITMINE VÕRUMAAL: Vastseliina Võhanduga, Meremäe Setomaale ja Antsla eraldi
Võru maavanem Andres Kõiv teeb ettepaneku liita ühinevad Vastseliina-Orava vald Võhandu vallaga, Meremäe vald Mikitamäe ja Värskaga ning soovitab valitsusel jätta Antsla-Urvaste sundliitmata.
„Olen seda meelt, ja keegi pole komisjonis vastu olnud, et Vastseliina-Orava vald liidetakse nn Võhandu vallaga,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele.
Võhandu valla moodustaksid sellisel juhul Võru, Sõmerpalu, Lasva, Vastseliina ja Orava vald, kuid tänini pole täit selgust, kas nad võivad nime Võhandu vald ka tegelikult kasutusele võtta, sest riiklik nimekomisjon sellist nime ei soovita.
Antsla võiks jääda erandiks
Kuigi Võrumaa omavalitsuste elanike arv aastavahetuse seisuga pole veel teada, on kindel, et lisaks Vastseliina-Orava ühendusele jäi 5000 elaniku piiri nõue täitmata ka maakonna teises servas asuval Antsla-Urvaste tulevasel ühendvallal.
Loodava Antsla valla osas tuleks Kõivu hinnangul valitsusel teha erand ning jätta see vald sundliitmata.
„Kui vaadata territooriumi ja asustustihedust, siis Antsla-Urvaste vallal on 11,2 inimest ruutkilomeetri kohta, samas näiteks Haanjamaa valla asustustihedus on 5,6 inimest ruutkilomeetri kohta,” rääkis Kõiv. „See näitab, et haldusvõimekus on [Antslal] täiesti olemas.”
Meremäe ja Luhamaa liigub Setomaa poole
Põlva maavanem Igor Taro teatas esmaspäeval, et teeb nädala pärast kogunevale haldusreformi Lõuna-Eesti komisjonile ettepaneku sundliita Mikitamäe, Värska, Meremäe ning Misso valla Luhamaa nulk Setomaa vallaks.
„Toetan seda,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele. Tema sõnul on nii peaminister kui riigihalduse minister avaldanud valmisolekut asutada Setomaa vald.
Riigihalduse minister Mihhail Korb teatas eelmisel nädalal, et Eestis ootab sundliitmine eest 25 omavalitsust. Neile valdadele tehakse ettepanek, millise omavalitsusega nad võiksid ühineda ning hiljem toimub kas vabatahtlik ühinemine, vald sundliidetakse või kui omavalitsus suudab tõestada enda võimekust, jätkata ka iseseisvalt.
Alamõõdulistele omavalitsustega edasise toimimise osas teeb uuel aastal riigihalduse ministrile ettepaneku piirkondlik reformikomisjon ning seejärel langetab otsuse valitsus.
„Ehk kõik omavalitsused, kes ei täida 5000 kriteeriumi, saavad ülesande läbi rääkida naabervaldadega ja selleks neile antakse kolm kuud aega,” selgitas Korb valitsuse pressikonverentsil. „Kui need kolm kuud mööduvad, siis vabariigi valitsusel on jälle ülesanne ühinemised kinnitada või n-ö sundliita neid, kes oma ühinemisülesandega ei saa hakkama või ei leia ühist keelt või ei lepi omavahel kokku.”
Arved Breidaks
Komisjon: nelja Põlvamaa valda ootab sundliitmine
Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon otsustas esmaspäeval alustada ekspertarvamuse koostamist puhuks, kui neli Põlvamaa valda tuleb järgmisel aastal elanike vähese arvu tõttu sundliita.
Praeguse seisuga on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald otsustanud moodustada uue omavalitsuse, mille elanike arv jääb alla seadusega pandud 5000 elaniku piiri. Kolmes vallas elas aasta alguses kokku 4869 inimest.
Samuti on lahtine Orava valla saatus, kes peab liitumiskõnelusi Vastseliina vallaga, et moodustada pealt 2700 elanikuga omavalitsus.
„Põhimõtteliselt öeldi eilsel [esmaspäevasel] istungil välja, et hakkame siis mõtlema selles võtmes, et keda kellega sundliita,” ütles komisjoni kuuluv Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele.
Neljal vallal on võimalik sundliitmisest pääseda, liitudes vabatahtlikult näiteks Põlva vallaga või Orava puhul Räpina vallaga. Kanepi, Kõlleste ning Valgjärve vallal on samuti võimalus leida umbes 130 puuduolevat inimest, et täita 5000 elaniku nõue.
„Maavanemana olen Põlvamaa inimeste poolel ning soovin, et omavalitsused kasutaksid maksimaalselt ära riigi poolt pakutavaid hüved vabatahtliku ühinemise korral,” sõnas Taro. „Kriteeriumidele vastav ühinemine kindlustaks lisaks rahalistele toetustele ka ühiselt sõlmitud kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas.”
Lõuna-Eesti piirkondlik haldusreformi komisjon on üks kolmest riigihalduse ministri käskkirjaga moodustatud komisjonist, kelle ülesandeks on esitada soovitusi kohalikele volikogudele ja vabariigi valitsusele haldusreformi läbiviimiseks. Komisjoni kuuluvad maavanemad, ministeeriumi ametnikud ning ühinemiseksperdid.
Arved Breidaks