President Kersti Kaljulaid jättis esmaspäeval välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse ning saatis selle tagasi riigikogule uuesti arutamiseks ja otsustamiseks.

„Toetan nn magusamaksuga seatud eesmärki suunata Eesti inimesi ja eelkõige lapsi ja noori tarbima vähem suhkrut ning vähendada seeläbi liigsest suhkru tarbimisest tingitud tervisekahjusid. Sellegi poolest jätan magustatud joogi maksu seaduse välja kuulutamata, kuna olen seisukohal, et see on vastuolus põhiseaduse §12 toodud võrdse kohtlemise põhimõttega,” teatas Kaljulaid.

Ta viitas seaduses tehtud erisusele, millega vabastati maksust need magustatud joogid, mis võetakse kaasamüümiseks rahvusvahelisi reise tegevatele vee- ja õhusõidukitele.

„Sellise regulatsiooniga annab seadusandja alusetu eelise ühele sektorile ning see ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega,” ütles Kaljulaid.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: PIXABAY

Toiduliit ja Eesti piimatöötlejad on nördinud rahandusministeeriumi otsuse peale lisada magustatud jookide maksu alla minevate toodete sekka ka piimatooted.

Piimatöötlejad Valio, Farmi, Tere ning Saaremaa Delifood saatsid rahandusministrile ja riigikogule pöördumise, milles väljendasid üllatust rahandusministeeriumi otsuse peale lisada piimatooted magustatud jookide nimekirja.

Piimatooted on tootjate sõnul ühed väärtuslikumad esmavajalikud toiduained, mis peavad kuuluma igapäevaselt tervislikult toituva inimese toidulauale. Sel põhjusel loetakse piima ja meiereitooteid ka toiduks, mitte joogiks.

„Magustatud jookide maksu kehtestamine piimatoodetele toob endaga kaasa inimeste toidukorvi kallinemise, mis mõjutab eelkõige madalama sissetulekuga inimesi ning kahjustab lisaks tööstustele ka põllumeeste käekäiku,” kirjutavad töösturid oma pöördumises.

Selles märgitakse, et piimatöötlejad on viimase paarikümne aasta jooksul vähendanud lisatud suhkruid vabatahtlikult ligi neljandiku võrra ja seda kavandatakse edaspidigi.

„Piimatoodete puhul mängib olulist rolli neis sisalduv naturaalne piimasuhkur ehk laktoos – tööstused saavad vähendada toodetes üksnes lisatud suhkruid. Suhkrute sisalduse vähendamine alla 9-10g/100g kohta eeldab aga sünteetiliste magusainete kasutamist või moosi asemel kontsentraatide ja aroomide kasutamist, mis on paljudele tarbijatele vastuvõetamatu,” seisab pöördumises.

LÕUNAEESTLANE

Valitsus kinnitas sel nädalal magustatud jookidele seatavad maksumäärad mis peaksid, kui uskuda tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskit, juba paari aastaga ära hoidma „tuhandeid ülekaalulisuse ja rasvumise juhtumeid”.

Rahva tervis on kahtlemata üks veenvamaid põhjendusi, mida maksukoormuse tõstmiseks valitsus kasutada saab. Sest kellel saab siis midagi olla selle vastu, kui inimesed elavad tervemat ja pikemat elu?

Iseküsimus on, kas rahva tervise eest „võitlemine” on uue maksu kehtestamise tegelik põhjus või on see üksnes kattevari leidmaks raha riigieelarve tasakaalu hoidmiseks niivõrd, kuivõrd seda tasakaalu enam tähtsaks peetakse.

Järgmisel aastal toob suhkrumaks valitsuse prognoosi kohaselt riigieelarvesse 15 miljonit eurot ning 2020. aastal 17 miljonit, kuna siis saab läbi joogitootjatele kehtestatud üleminekuperiood. Limonaaditootjail on aega mõelda välja uued, väiksema suhkrusisaldusega joogiretseptid või siis leppida olukorraga, et nende kaup läheb maksu võrra kallimaks.

On aga firmasid, näiteks Coca-Cola, kes oma joogi originaalretsepti Eesti tarbija pärast kindlasti muutma ei hakka. Kas ka Eesti tuntumad limonaadid säilitavad oma magusa maitse, selgub peagi.

Aktiis suhkrule ja telefonile

Skeptikud muidugi ei usu ministri juttu tuhandetest inimestest, kellele jääb juba lähema paari aastaga „limonaadikõht” ette kasvamata. Oleks see vaid nii lihtne!

Kui aga suhkur on valitsuse hinnangul see rahva rasvumise juur, siis tuleks kehtestada üldine suhkruaktsiis, mitte jännata üksnes limonaadidega. Sellisel juhul saaksid rasvumisest päästetud mitte ainult tuhanded, vaid lausa kümned tuhanded inimesed.

Suhkruaktsiisi kehtestamine muudaks toidulaua küll mõrudamaks, kuid me elaks tervemat ja pikemat elu. Et aga kõik inimesed kindlasti porgandidieedile üle ei läheks, kasvataks suhkruaktsiis valitsuse tulusid märgatavalt rohkem, kui praegune „limonaadimaks”.

Rahva tervisele ja riigieelarve õhukesele seisule mõeldes tuleks valitsusel kaaluda ka näiteks nutiseadmetele aktsiisi kehtestamist. Kõik ju teavad, kui kahjulik on tervisele istuv eluviis, mille on meile peale surunud suuremad ja väiksemad ekraanid. Lapsed ei raatsi nende tagant enam püsti tõusta, et õue peal pisut joosta ja mürada.

Lisamaksu kehtestamisega nutiseadmeile oleks jällegi võimalik päästa kümneid tuhandeid inimesi nii rasvumisest kui ka lühinägelikkusest.

Vastukaaluks võiks valitsus aga alandada käibemaksu spordiriietele ja tennistele, et hinnatõusudest oimetuks löödud tarbijal oleks millega välja minna.

ARVED BREIDAKS

FOTO: PIXABAY

Valitsus leppis kokku magustatud jookide maksustamise määrad, mis ulatuvad 30 sendini liitri kohta.

Heaks kiidetud kontseptsiooni järgi on plaanis maksustada magusainega või lisatud suhkruga joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Suhkrut ja magusainet sisaldavate jookide maksumäärad on kaheastmelised.

Jookidele, mis sisaldavad suhkrut 5-8 grammi 100 milliliitri kohta kehtestatakse maksuks 0,10 eurot ühe liitri kohta. Joogid suhkrusisaldusega üle 8 grammi 100 milliliitri kohta maksustatakse 0,30 euroga ühe liitri kohta.

Joogid, mis sisaldavad magusainet, maksustatakse 0,10 euroga ühe liitri kohta ning joogid, milles on magusainet ja suhkrut rohkem kui 8 grammi 100 milliliitri kohta, maksustatakse määraga 0,30 eurot liitri kohta.

Valitsus soovib naturaalsed mahlad jätta maksustamise alt välja ja esitab riigiabiloa saamiseks vastava taotluse Euroopa Komisjonile.

Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse magusamate jookide maksumäära ajatamist aastani 2020.

LÕUNAEESTLANE

Valitsuse plaanitav magustatud jookide maksustamine nn suhkrumaksuga võib kaasa tuua piirikaubanduse suurenemise, leiab piirivalve endine juht Roland Peets.

„Ei saa öelda, et suhkrumaks või alkoholi aktsiis on halvad ideed, ent maksude mõju peaks analüüsima laiemalt kui lihtsalt rahvatervislikust aspektist,” sõnas Peets. „Selge on see, et ükskõik milline toidu või joogi maksustamine elavdab piirikaubandust.”

Piirikaubanduse kasv võib piiriäärsetele piirkondadele olla Peetsi hinnangul nii hea kui halb. „Ühest küljest piirikaubandus parandab piiriäärsete elanike sotsiaalset hakkamasaamist, kuna nad saavad täiendava (musta) sissetuleku, ent teisalt, piiriäärsete piirkondade majandus ka kannatab. Kindlasti on piirikaubandus suur probleem väikekauplustele ja võib mõju avaldada ka riigile, mille maksutulud vähenevad.”

Mida suuremad on maksuerinevused, seda rohkem suureneb Peetsi sõnul kriminaalne salakaubandus või nn vahendamine, kus üle piiri toodud kaupa Eestis edasi müüakse.

„Üldiselt hindan, et oluliselt kallinevate magusate jookide puhul on kriminaalne tegevus vähetõenäoline, ent kui inimesed juba alkoholi või muud toidukraami käivad Lätis ostmas, siis on ahvatlus ka suurem kogus limonaadi ühes osta,” lisas Peets.

LÕUNAEESTLANE