Valitsus kiitis neljapäeval heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, et teha toimetulekutoetuse süsteem senisest paindlikumaks ning suunata toetuse saajaid tööturule.

„Töötamine on parim kaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Tööle minemise soodustamiseks loome üleminekuaja, et tekiks motivatsioon ka väiksema palgaga tööd alustada,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Kui praegu väheneb inimesele makstav toetus juba esimesel palgapäeval, siis uue süsteemi järgi on tööle minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused. Sellist üleminekuaega rakendatakse inimestele, kes on vähemalt kahe viimase kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu teenimata.

Edaspidi, kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvestata. Järgmised neli kuud arvestatakse sissetulekute hulka töötasust vaid pool.

„Lisaks loome õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna edaspidi kooliõpilaste töötasu ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka,” lisas Iva.

Alates 2018. aastast on plaanis tõsta toimetulekupiir praeguselt 130 eurolt 140 euroni kuus. Loobutakse vajaduspõhisest peretoetusest ning selle asemel tõstetakse toimetulekupiir alaealistel 1,2 kordseks ehk seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus.

Lapsetoetused arvatakse edaspidi toimetulekutoetuse arvutamisel perekonna sissetulekute hulka.

Omavalitsus saab suurema sõnaõiguse

„Ühtlasi suurendame kohalike omavalitsuste kaalutlusõigust selles osas, millised tulud võib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata jätta, sest just omavalitsused teavad oma inimeste vajadusi ja olukorda kõige paremini ning on pädevad seda hindama,” ütles Kaia Iva.

2016. aastal maksid KOV-id toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1 protsenti Eesti elanikest.

Muudatused on planeeritud jõustuma alates 1. jaanuarist 2018.

LÕUNAEESTLANE

Turu-uuringute AS viib läbi küsitluse, mis annab ülevaate puudega last kasvatavate perede toimetulekust ja probleemidest, teatas sotsiaalministeerium.

„Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka psühholoogiliselt,” rääkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

„Põhjalik ülevaade annab meile paremad võimalused kavandada nii riiklikult kui ka omavalitsuste kaudu meetmeid, mis vastaksid puuetega laste vajadustele ning toetaksid perede toimetulekut,” ütles minister.

Turu-uuringute AS pöördub enam kui 1600 pere poole palvega vastata ankeetküsitlusele veebis või silmast silma intervjuus.

„Ootame aktiivset küsitlusele vastamist, sest puuetega laste perede abil saame kavandada edasisi meetmeid ja poliitikaid, mis vastaksid paremini nende ootustele ja vajadustele,” lisas Iva.

1. jaanuari 2017 seisuga kasvab Eestis enam kui 12 000 puudega last, kellest 732 on sügava puudega, 7164 raske puudega ja 5000 keskmise puudega.

Uuringu tulemused avalikustatakse 2018. aasta esimesel poolel.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: PIXABAY

Sotsiaalministeerium plaanib muuta vanemliku hoolitsuseta laste hooldamise praegusega võrreldes rohkem perepõhiseks ning anda teenuse korraldamine üle kohalikele omavalitsustele.

„Sotsiaalhoolekande seaduse muudatused lahendavad suures osas asendushoolduse probleemid. Laste jaoks on kõige loomulikum kasvukeskkond pere, mistõttu plaanime seaduse muudatustega suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohaselt muudetakse senist asendushoolduse korraldust, millega luuakse paremad võimalused nii asendushooldusel olevate laste igapäevase elu korraldamiseks kui ka ellu astuvate noorte iseseisva toimetuleku ja õppimise toetamiseks.

Eelnõus planeeritakse muuta ka rahastamise skeemi, mis motiveeriks laste paigutamist pigem hooldusperre kui asutusse.

Maavalitsuste reformi elluviimisel saab kohalike omavalitsuste ülesandeks asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamine.

Senised maavalitsuste ülesanded jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustusameti vahel. Sotsiaalkindlustusametil on valmidus kõikide maavalitsuste ametnike ületoomiseks sotsiaalkindlustusametisse, kes on seni sotsiaalvaldkonna tegevustega hõlmatud olnud.

LÕUNAEESTLANE

Pildil on Tilsi lastekodu.