Obinitsa muuseumis avatakse laupäeval Meremäe valla lauluemadele pühendatud lauluimmi tarõ.

„See tuba on pühendatud inimestele, kelle elukaar oli täis erinevaid laule lapseeast vanaduseni,” ütles väljapaneku koostaja Õie Sarv. „Selle toa mõte on anda võimalus kõigile huvilistele, sugulastele ja tuttavatele lugeda, kuulata ja meenutada olnut.”

Lauluemade toa avamisega ei saa aga väljapanek sugugi valmis, sest muuseum ootab jätkuvalt Meremäe lauluemade sugulastelt, tuttavatelt, järeltulijatelt kaasalöömist kogu täiendamisel.

Obinitsa paisjärve kaldal asub ka Seto Lauluema kuju ning selle läheduses mälestuskivid piirkonna tuntumatele laulikutele. Seto leelo on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

LÕUNAEESTLANE

Vabariigi president Kersti Kaljulaid jõudis kolmapäeva pärastlõunal oma idapiiri ja Setumaa visiidi käigus Obinitsa külla, kus külastas külakeskuses asuvaid ettevõtteid, lasteaeda ning lipuväljakul kunstigaleriid Halas Kunn.

Obinitsa endises koolimajas töötavad lisaks kohalikule lasteaiale ja raamatukogule ka mitu käsitöö ja väiketootmisega tegelevat ettevõtet, sealhulgas Margit Mehilase lastebränd Hipsik ja T-särkidele trükkimisega tegelev Särgimeister.

Külakeskuses töötava käsitöömeister Terje Lillmaa sõrmede all sünnib aga legendaarne setu pits ja ka näiteks vabariigi aastapäeva vastuvõtul presidendi abikaasa kantud vöö, mida meister pudelisuuvööks kutsub.

Setomaa ettevõtluse õite tutvustamine polnud aga ainus, mida presidendile näidati, sest rääkimist tahtis ka setode selle sajandi suurprojekti – Setomaa valla – moodustamise käekäik ning Setomaa tulevikuväljavaated.

Vaata pilte ja järgnevat videolugu presidendi külaskäigust Obinitsa.

ARVED BREIDAKS

Osaliselt läbi Venemaa kulgev Värska-Saatse tee, mis läbi aastate on oma viletsa kvaliteedi tõttu põhjustanud inimestele meelepaha, saab Euroopa Liidu abil ja koostöös venelastega peagi mustkatte alla.

„Loodan väga, et järgmisel aastal läheb ehitus käima ja see tee saab mustkatte alla,” rääkis Värska vallavanem Raul Kudre Lõunaeestlasele. „Euroopa Liidust on eeltaotlustele „jah” öeldud, 4. septembriks peab põhitaotlus olema esitatud.”

Janti on Värska-Saatse 17 kilomeetri pikkuse teega, millest 13 kilomeetrit on kaetud kruusaga, olnud viimastel aastatel palju. Osaliselt läbi nn Saatse saapa kulgev tee muutub vihmaste ilmadega lirtsuvaks poriväljaks ning kuival ajal on auk augus kinni.

„Selle tee ümber on tantsu ja tralli olnud väga palju,” tõdes Kudre. „See sai hoogu juurde 3-4 aastat tagasi, kui maanteeamet tegi kruusakatte remonti ja pani sellise ebasobiva kruusakatte peale, mis läheb väga halvaks kui vähegi vihma saab. See on selline kleepuv löga, mille peal sõita ei saa ja mis autod ära määrib.”

Raha tee remondiks saadakse ELilt ühtekokku 4,04 miljonit eurot ettevõtluse arendamiseks mõlemal pool piiri. Lisaks tee-ehitusele Värska vallas remonditakse teid ka Venemaal Kruppast Kuljeni.

Lisaks Värska-Saatse tee remondile luuakse Kudre sõnul projekti raames Saatses juurdepääsutee kiriku juurde, rajatakse kergliiklustee ja valgustus. Värskas luuakse juurdepääsud väikeettevõtete juurde ning tehakse kergliiklustee AS-ni Värska Vesi.

„See parandab kogu infrastruktuuri Värska-Saatse osas,” lisas Kudre.

Piiripunkti võiks avada autoliiklusele

Kuigi sõidutee mõlemal pool piiri saab projekti käigus paremaks, jääb piiriületus Saatse-Kruppa punktis endiselt avatuks üksnes jalakäijatele.

Kudre sõnul oleks kõigile kasulik, kui Saatse-Kruppa piiripunkt oleks ka sõiduautodele avatud, sest see vähendaks Pihkva-Värska vahelist maad rohkem kui 10 kilomeetri võrra ning suunaks osa Pihkva-Tartu vahelisest liiklusest läbi Värska. Praegu käib see Koidula piiripunkti kaudu ja kulgeb Värskast mööda.

„Nii Värskale kui Setomaale on väga tähtis, et piiriületuskohad inimestele säiliks,” rõhutas Kudre.

Vaata piltide järel videolugu Värska-Saatse teelt.

Arved Breidaks

Võru ja Põlva maavalitsus korraldavad 26.-29. jaanuaril Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades rahvaküsitluse Setomaa vallaks ühinemise teemal.

Kuna Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust, soovitas haldusreformi piirkondlik komisjon valitsusel teha ettepanek Setomaa valla moodustamiseks.

Rahvaküsitlus peab näitama, kas kohalikud inimesed soovivad kolme valla ühinemist, kellega senise plaani järgi liidetaks ka Misso valla Luhamaa nulga külad.

„Kutsun piirkonna iga elanikku küsitlusel osalema. Iga inimese arvamus on oluline: mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda kaalukam on tulemus,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Valitsus tahab parima otsuse tegemiseks teada, mida kohalik rahvas arvab.“

Küsitluslehele on kantud küsimus: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”, teatas Võru maavalitsus.

Küsitluspunktid asuvad Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallamajas, samuti Obinitsa külakeskuses ja Luhamaa nulgas Collade tolliagentuuris. Elektrooniliselt saab hääletada maavalitsuse veebilehe voru.maavalitsus.ee kaudu ning veebikeskkonnas VOLIS aadressil www.volis.ee.

Lõunaeestlane

Setomaa valdade liit andis reedel, Juliuse kalendri vana-aasta õhtul, välja aasta tegija tiitlid eelmisel aastal oma tegemistega silma paistnud inimestele.

Tiitli Setomaa Aasta Inimene 2016 pälvisid:

Viivika Kooser – seto leelopargi Hõpehelme ja Meremäe meeste ning Seto Miih´i Summa vedamise ja toetamise eest;

Helju Majak – Petseri seto seltsi elushoidmise eest;

Ilmar Vananurm – 70 aasta jooksul seto kultuuri hoidmisele ja tutvustamisele pühendumise eest;

Vello Lõvi – Setomaa elu edendamise eest oma 60 eluaasta jooksul;

Ingrit Kala – Setomaale oma klassi rattaorienteerumise maailmameistri tiitli toomise eest;

Jalmar Vabarna- Treski küüni avamise, kultuurihuviliste inimeste Setomaale toomise ja muusikategevusega setosid üle maailma tutvustamise eest;

Rein Järvelill – Setomaa arengu ja ühinemise heaks tehtud pikaajalise töö eest;

Karin Sonts – Mikitamäe hariduselu arendamise ja seto keele ja kultuuri koolis püsimise eest;

Rein Zaitsev – Värska kooli juhtimise ja koolis seto keele ja kultuuri püsimise eest;

Ülle Orhidejeva – Misso koolis seto keele ja kultuuri õpetamise eest;

Mainer Järvelill – Meremäe kooli kui aktiivse Eesti ettevõtliku kooli eestvedamise eest;

Ülempreester Viktor Ivask – Obinitsa kiriku renoveerimise korraldamise eest. Ta teenib kiriku ja külade tsässonapühadel, panustab kogukonna ellu ka väljaspool kirikut;

Preester Peeter Uibo – kirikus ja külade tsässonapühadel teenimise eest;

Preester Andreas Põld – Värska ja Saatse kiriku renoveerimise eest;

Preester Tihhon Tammes – Võõpsu kirikus teenimise ja Võõpsu kogukonna ellu panustamise eest;

Setomaa Aasta Tegu 2016 laureaadid on:

Sigre Andreson – Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu IX käsitööettevõtluse foorumi korraldamise eest Setomaal;

Värska sanatoorium – ravikorpuse balneoteraapiakeskuseks ümberehitamise eest;

Seto Jõulumaa käivitamine – juba kaks aastat on see pakkunud rõõmu väikestele ja suurtele ja toonud külalisi Setomaale ka talvel;

Leelopark Helmekaala – 30 aastase järjestikuse tegutsemise eest;

Obinitsa pensionäride selts – aktiivse tegutsemise eest, mis on aidanud hoida elu sees nii Obinitsas kui ümberkaudsetes külades;

Maia Vassiljevna Vassiljeva – Petseri äri-inkubaatori käivitamise ja juhtimise eest;

Mikitamäe köieveo meeskond – Eesti valdade 24. suvemängudelt Setomaale III koha toomise eest;

Seto Talumuuseum ja Saatse seto muuseum – muuseumide põnevamaks muutmine aktiivsete tegevuste pakkumise, leelopäeva korraldamise, kostipäeval ja teistel üritustel aktiivse osalemisega ja Saatses leelotoa loomise eest;

Setomaa Aasta Sõbra 2016 tiitli pälvisid:

Evelin Urm – setopärase kujunduse tegemise eest Seto Pitsi päevade näitusele, Seto käsitöö näitusele Tallinnas, käsitöönäitusele Petseri seto majas, veebilehtedele ja plakatitele;

Jüri Adams – Seto valla tekkimise õigusliku aluse loomisele kaasaaitamise eest;

Hanno Pevkur – Setomaa arengule kaasaaitamise eest;

Setomaa Aasta Sporditegu 2016 tiitli pälvis

Team Kudre – heade tulemuste eest orienteerumise tiitlivõistlustel.

Lõunaeestlane

Võru maavanem Andres Kõiv teeb ettepaneku liita ühinevad Vastseliina-Orava vald Võhandu vallaga, Meremäe vald Mikitamäe ja Värskaga ning soovitab valitsusel jätta Antsla-Urvaste sundliitmata.

„Olen seda meelt, ja keegi pole komisjonis vastu olnud, et Vastseliina-Orava vald liidetakse nn Võhandu vallaga,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele.

Võhandu valla moodustaksid sellisel juhul Võru, Sõmerpalu, Lasva, Vastseliina ja Orava vald, kuid tänini pole täit selgust, kas nad võivad nime Võhandu vald ka tegelikult kasutusele võtta, sest riiklik nimekomisjon sellist nime ei soovita.

Antsla võiks jääda erandiks

Kuigi Võrumaa omavalitsuste elanike arv aastavahetuse seisuga pole veel teada, on kindel, et lisaks Vastseliina-Orava ühendusele jäi 5000 elaniku piiri nõue täitmata ka maakonna teises servas asuval Antsla-Urvaste tulevasel ühendvallal.

Loodava Antsla valla osas tuleks Kõivu hinnangul valitsusel teha erand ning jätta see vald sundliitmata.

„Kui vaadata territooriumi ja asustustihedust, siis Antsla-Urvaste vallal on 11,2 inimest ruutkilomeetri kohta, samas näiteks Haanjamaa valla asustustihedus on 5,6 inimest ruutkilomeetri kohta,” rääkis Kõiv. „See näitab, et haldusvõimekus on [Antslal] täiesti olemas.”

Meremäe ja Luhamaa liigub Setomaa poole

Põlva maavanem Igor Taro teatas esmaspäeval, et teeb nädala pärast kogunevale haldusreformi Lõuna-Eesti komisjonile ettepaneku sundliita Mikitamäe, Värska, Meremäe ning Misso valla Luhamaa nulk Setomaa vallaks.

„Toetan seda,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele. Tema sõnul on nii peaminister kui riigihalduse minister avaldanud valmisolekut asutada Setomaa vald.

Riigihalduse minister Mihhail Korb teatas eelmisel nädalal, et Eestis ootab sundliitmine eest 25 omavalitsust. Neile valdadele tehakse ettepanek, millise omavalitsusega nad võiksid ühineda ning hiljem toimub kas vabatahtlik ühinemine, vald sundliidetakse või kui omavalitsus suudab tõestada enda võimekust, jätkata ka iseseisvalt.

Alamõõdulistele omavalitsustega edasise toimimise osas teeb uuel aastal riigihalduse ministrile ettepaneku piirkondlik reformikomisjon ning seejärel langetab otsuse valitsus.

„Ehk kõik omavalitsused, kes ei täida 5000 kriteeriumi, saavad ülesande läbi rääkida naabervaldadega ja selleks neile antakse kolm kuud aega,” selgitas Korb valitsuse pressikonverentsil. „Kui need kolm kuud mööduvad, siis vabariigi valitsusel on jälle ülesanne ühinemised kinnitada või n-ö sundliita neid, kes oma ühinemisülesandega ei saa hakkama või ei leia ühist keelt või ei lepi omavahel kokku.”

Arved Breidaks

Riigikogu lükkas kolmapäeval tagasi Vabaerakonna algatatud seaduseelnõu, millega oleks seto valdadele tehtud veel üks erand seto ühise omavalitsuse moodustamiseks.

Eelnõu nägi ette muudatuste tegemise haldusreformi seadusse, et seto valla võiksid moodustada soovi korral ka näiteks kaks kunagist Petseri maakonna omavalitsust, mitte neli, nagu seadus praegu nõuab.

Eelnõu koostaja Jüri Adamsi sõnul tegutsevad seto haritlased ja juhid selle nimel, et kõik setodega asustatud vallad ühineksid Seto ühisvallaks, kuid praegune haldusreformi seadus takistab seda.

„Kui seadust muuta ei õnnestu, siis võiks kas vabariigi uus president või peaminister selle ühendamise ürituse enda vedada võtta,” ütles Adams.

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul tekitab imestust see, et kõikide fraktsioonide esindajatest koosnev Setomaa toetusrühma teisipäevane jõuline avaldus Setomaa terviklikkuse toetuseks ei avaldanud hääletustulemusele mingit mõju.

„Paljud Setomaa toetusrühma kuuluvad riigikogu liikmed ei tulnud hääletuse ajaks saali või hääletasid hoopiski eelnõu menetlusest välja arvamise poolt, nagu näiteks reformierakondlased Kersna ja Mälberg,” ütles Herkel.

Tema sõnul on haldusreformi seaduse täiendamine vähim, mida parlament Setomaa kultuurilise ja geograafilise terviklikkuse säilitamise heaks teha saab. Ta juhtis tähelepanu, et Seto Kongressi Vanemate Kogu on tellinud mitmeid ekspertarvamusi ajaloolastelt ja juristidelt, et saada kinnitust Setomaa valla moodustamise õiguspärasusele.

„Sisuliselt on Seto Kongressi pandud tõestama midagi, mis on enesestmõistetav. Endast ja oma rahvast lugu pidav riigivõim peaks selliseid iseolemise taotlusi igal juhul toetama, mitte nende tahtmisele kaikaid kodarasse panema,” lisas Herkel.

Lõunaeestlane

Riigikogu Setomaa toetusrühm kinnitasteisipäeval tehtud avalduses veel kord üle, ethaldusreformiga tuleb säilitada Setomaa terviklikkus, mis peab väljenduma Seto omavalitsuse tekkes.

„Setomaa killustumine erinevate omavalitsuste vahel teeb kultuuriväärtuste hoidmisele karuteene,” ütles toetusrühma esimees Priit Sibul.

Tema hinnangul on vaid ühtse Setomaa omavalitsusena võimalik koos hoida kogukondlik ja kultuuriline tervik ning esile tõsta piirkonnale omaseid ja unikaalseid väärtusi.

Lisaks haldusreformile arutati toetusrühma koosolekul noorte inimeste Setomaale elama asumisega seotud teemasid. Programmi „Noored Setomaale” esimese aasta kokkuvõtet tutvustas toetusrühmale Meel Valk.

„Peamise probleemina tõusis asjaolu, et pankade jaoks ei ole piirkonna kinnisvara piisavalt likviidne, mille tõttu on väga raske saada laenu kodu soetamiseks ja renoveerimiseks Setomaal,” lisas Sibul.

Tema sõnul arutati koosolekul võimaluse üle anda täiendav garantii riigi poolt kui inimene soetab omale kodu Setomaal. „See on vajalik, sest kogu ühiskonnale on oluline, et Setomaa oleks noorte inimestega asustatud piirkond,” lisas Sibul.

Toetusrühma kuulub kokku 16 liiget, sealhulgas on esindatud kõik fraktsioonid.

Lõunaeestlane