9. nädal: sada päeva juba oldud
Jüri Ratase valitsus tähistas reedel esimese saja elupäeva möödumist, mille puhul suutsid vaid vähesed vastu panna kiusatusele esimesi kokkuvõtteid teha.
Anda valitsusele esimese saja päeva järel mingisugust hinnangut on sama asjakohane, kui hinnata lasteaialapse võimekust saada aru Newtoni seadustest. Mitte et see päriselt võimatu oleks, kuid üldjuhul seda lasteaias ega ka algklassides ei tehta. Valitsusele on sada esimest päeva pigem adra seadmise aeg, mille põhjalt on põhjapanevaid järeldusi kangesti raske teha.
Seega, kui üldse midagi esimese saja päeva pealt hinnata, siis esmamuljet, mille tekkimisel annab ratsionaalsus tihtipeale teed emotsioonidele.
Mul õnnestus selle saja päeva jooksul intervjueerida kõiki Keskerakonna ministreid, kellest neli viiendikku on ministriametis sootuks esmakordselt. Neist Ratas ja Korb olid kaamera ees rohkem kui korra. Mis näitab, et värsked valitsuse liikmed on oma tööd tõsiselt võtnud ja vähemalt korra Kagu-Eestisse nina pistnud.
Eks ole ka põhjust olnud, sest maal möllab haldusreform ning nii Ratasel kui ka Korbil on tulnud käia lahendamas nii setudele valla loomise küsimust kui ka kuulamas, milliseid argumente esitavad vallajuhid, kellel ei õnnestunud aastavahetuseks 5000 elanikku kokku saada, kuid kes oma vallast kah loobuda ei soovi.
Mailis Repsil õnnestus käia Põlva riigigümnaasiumi avamisel ning Kadri Simson tegi mõne nädala eest koos keskfraktsiooniga Võrru n-ö tutvumisvisiidi. Tarmo Tamm, kes küll päris sadat päeva pole ametis olnud, lausa elab Põlvas, mistõttu temal pole vaja siin väga millegagi tutvuda.
Esmamuljest palju kaalukam teema on see, kui kindlalt Ratas ja kompanii Keskerakonda siiski kontrollib. Varjamatu savisaarlane Heimar Lenk pidas jaanuaris Võru pastoraati kogunenud nn põliskeskerakondlastele maha sütitava kõne ning andis mõista, et Edgar Savisaar võib tagasi tulla. Sarnaseid signaale tuleb Savisaare leerist jätkuvalt.
Lisaks suutis Lenk lõppeval nädalal peavoolumeediasse sikutada sundüürnikele kompensatsiooni maksmise teema, mis on Keskerakonna juhtladviku rumalasti kahvlisse pannud.
Opositsioonis olles on partei nõudnud sundüürnikele omandireformiga tehtud kahjude hüvitamist, kuid nüüd võimul olles ei taheta võimalikust kahe miljardi euro suurusest kogunõudest midagi teada. Raha ju niigi vähe.
Kuigi sundüürnike teema käsitlemiseks otsustati luua komisjon, mis peaks aitama seda teemat laualt ära pühkida, võib ennustada, et Lengil, ja mitte ainult temal, on valimiste lähenedes vajadus seda juttu taas ja taas üles võtta.
See õõnestab Ratase jalgealust erakonna juhina, mis omakorda nõrgestab teda ka peaministrina. Sest kui tegeleda kogu aeg mingisuguse „jamaga”, jääb päris asjade jaoks aega vähe üle.
Ning mida suuremaks kasvavad kõiksugused jamad, seda rohkem hakatakse erakonnas vaatama Hundisilma poole, et kuidas sealne peremees kavatseb sügisele vastu minna.
Arved Breidaks