Lõuna-Eesti maastikul mõne nädala pärast toimuva orienteerumise maailmameistrivõistluste kuninglikuks distantsiks peetava tavaraja võistlus joostakse Rõuge ümbruses, mis peaks Eesti sportlastele andma võimaluse sooritada oma parim tulemus.

Juuli esimesel nädalal Lõuna-Eestis toimuvale orienteerumise MMile on registreerunud 400 tippsportlast 48 riigist. Võistlused on kavas nii Tartus, Viljandis kui ka Võrumaal Rõuges, kus toimub kogu MMi küllap raskeim jõukatsumine.

„Rõuges toimub orienteerumise kuninglik ala – tavaraja võistlus. See on selline pikk ja karm võistlus, kus selgitatakse füüsiliselt vastupidavaimad, orienteerumistehniliselt osavaimad sportlased,” rääkis MMi peakorraldaja Markus Puusepp Lõunaeestlasele.

Rõuge kant, mida Puusepp nimetab „karmiks, aga kauniks”, pakub välismaa võistlejatele väljakutset, kuid võiks Eesti sportlastele anda n-ö koduvõsa eelise.

„Oleme üsna võsased, risused – see on välismaalastele väljakutse. Rõuge on see koht, kus tõenäoliselt on Eesti sportlastel kõige suuremad võimalused,” kinnitas Puusepp.

Miljon eurot Lõuna-Eestisse

Orienteerumise MMi korraldamise õiguse sai Eesti kolm aastat tagasi. Tänu sellele on õnnestunud kahel viimasel aastal tuua Eestisse treenima välismaa sportlasi, mis pakub teenimisvõimalust kohalikele ettevõtetele.

„Me oleme saanud kõrge hinnangu just selle poolest, et meie treeningtegevuse korraldamine MMi eelsel perioodil on heal tasemel. Kõik tunnevad, et nad on teretulnud ja Eesti on hea koht, kuhu tulla,” lausus Puusepp.

Treeninglaagrite korraldamine Eestis tähendab tulu kohalikele teenindusfirmadele. „Ma loodan, et kui MM läbi saab, siis Eestisse tullakse tagasi treeninglaagritesse – meie teenus on hea, kõik võtavad asja väga tõsiselt, panustavad kogu hingest,” lisas Puusepp.

Hinnanguliselt tarbitakse suurvõistluse ajal Lõuna-Eestis erinevaid teenuseid ühtekokku ühe miljoni euro vääringus.

Telepilt jõuab kümnete miljoniteni

Orienteerumise MM jõuab otsepildis lisaks Eestile ka Soome, Rootsi, Taani ja Tšehhi telepublikuni. Arvestades juurde ka kokkuvõtvad saated, jõuavad MM-võistlused rohkem kui saja riigi teleekraanidele, mida on Puusepa sõnul jälgimas kümned miljonid inimesed.

Mõistagi teeb see tuju heaks kohalikel omavalitsustel, kes end sel viisil reklaamida saavad. Kohapeal peaks võistlusi jälgima umbes tuhandepealine publik.

„Külaliste mass, mis siia tuleb, on tõesti muljetavaldavalt suur,” lausus Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna. „Ma loodan, et needsamad osalejad tulevad oma peredega siiakanti tagasi.”

Vaata videolugu Rõugest, kus esmaspäeval toimus orienteerumise promoüritus.

ARVED BREIDAKS

Rõuge elu edendamiseks loodud Samson-Himmelstjerna sihtasutus otsustas tänavu projektide peale ära jagada 43 530 eurot.

Sihtasutus otsustas toetada Rõuge kogudust, sealhulgas kiriku altari restaureerimist ja pühapäevakooli tegevusi, teatas vallavalitsus.

Rõuge hooldekodu toetatakse vanureid abistava varustuse ja Rõuge lasteaeda laste füüsilist arengut toetavate väliste mänguvahendite soetamisel.

Rõuge põhikoolis toetatakse robootika ringi tegevust, erinevad koolitusi, spordivarustuse soetamist, õpilaste õppereise ja erinevates laagrites osalemist, samuti toetab sihtasutus jätkuvalt saksa keele õpet.

Fond toetab kahevõistlejatest vendade Pihode teed Pyeongchangi taliolümpiale ja lumelaudur Marten Kikase võistlus- ja treeninghooaega.

Rõuge suusaklubi saab sihtasutuse toel täiendada suusavarustust, MTÜ Rõuge priitahtlikud pritsimehed remontida päästeautot. Lisaks toetatakse jätkuvalt vallarahva ühist iganädalast Väimelas ujumas käimist, Rõuge jahiseltsi tegevust ning Viitina neiu Maria Sepa südamesiirde operatsiooniga seotud ravikulusid.

Aastatega pool miljonit eurot

Saksamaal Hamburgis elav, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija ja Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson – Himmelstjerna on 13 aasta jooksul panustanud kohaliku elu edendamisse üle poole miljoni euro.

Alexander von Samson-Himmelstjerna pälvis 2014. aastal presidendilt riikliku autasuna Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kohaliku elu toetamise eest Võrumaal.

Lõunaeestlane

Rõuge noortevolikogu võõrustab 20.-26.oktoobrini noori Gruusiast, Türgist ja Lätist, et üheskoos arutada avatud valitsemise ja kaasamise teemadel.

Projektijuhi Katri Kõva sõnul on Rõuge vallas kohalike inimeste arvamus otsustamisel väärtustatud. „Me soovime õppida ka teistelt riikidelt ning leida üheskoos lahendusi, et mitte ükski noor ei jääks kõrvale võimalustest ning teda puudutavast infost ja otsustest nüüd ja edapidi,” lisas ta.

Noorte osaluse ja ühiskondliku seotuse suurendamise teel loodetakse kogu Euroopas tõsta ühiskonna jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

22. oktoobril toimub Rõuge koolimajas seminar, kus ettekannetega esinevad Rõuge valla juhid, maavalitsuse esindaja, riigikogu liige Kalvi Kõva, Eesti noorteühenduste liidu esindaja, Liia Hänni e-Riigi Akadeemiast ning väliskülalised.

Lõunaeestlane