Kohalikel omavalitsustel oleks vaja senisest olulisemalt rohkem pöörata tähelepanu korruptsiooniohtudele oma asutustes ja ettevõtetes, leiab riigikontroll.

Riigikontrolli audit näitas, et enamasti on omavalitsuse asutuse juhtkonna tegevus kontrollimeetmetega hõlmamata, kuigi just sellel tasandil on riskid suuremad, sest juhtide seas on inimesed sageli seotud eraettevõtetega. Veelgi suurem on risk omavalitsuse ühingutes.

Auditi käigus leiti huvide konflikti olukordi ja korruptsioonivastase seaduse järgmisel probleeme kokku kahes kolmandikus auditeeritud üksuses.

Huvide konfliktid paistavad silma

Põhiliselt oli ametiisik osalenud ostutehingus oma eraettevõttega viisil, mis võimaldas tal mõjutada tehingu asjaolusid või tagajärgi (nt tehingupartneri valik, lepingu koostamine). Lisaks oli siis enamasti rikutud ka riigihangete seadust, kuna ostud ametiisiku ettevõttelt olid tehtud ilma hanketa ja võrdlevaid hinnapakkumisi võtmata.

Iseendale oli töötasu määramise vormistanud kuus asutuse-ettevõtte juhti. Ametiautode kasutamisel oli mõnel pool probleemiks nõrk kasutuskord, mis ei võimaldanud veenduda, et autosid eratarbeks põhjendamatult ei kasutata.

Riigikontroll nendib, et mitmed korruptsioonivastases strateegias algatatud arendused ei ole loodetud viisil edenenud. Riik pidi juba eelmisel aastal tulema välja riskihindamise ja sisekontrolli juhendmaterjaliga ning tegema e-tööriista, mille abil saaks igaüks tutvuda, kellega on omavalitsustes tehinguid tehtud.

„Ühtlasi on kahju, et käest lastakse võimalus tulla nende tööriistadega välja enne haldusreformi. On üldteada, et parim hetk uutele lahendustele hea start anda on just struktuursete reformide aeg,” nentis auditijuht Tambet Drell.

Riigikontroll soovitas justiitsministril olla korruptsioonivastase strateegia täitmise üldvastutajana eesmärkide suhtes nõudlikum ja võtta tarvitusele abinõud, et lubatud tööriistad korruptsiooni tõhusmaks ennetuseks plaanitud kujul loodud saaksid.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: PIXABAY

Riigikontrolli ülevaade näitab, et kohalikud omavalitsused peavad sadu andmekogusid, millest enamik ei ole läbinud esmastki nõuetele vastavuse kontrolli.

Kohalikud omavalitsused koguvad andmeid vähemalt 925 andmekogusse, millest ainult 175 on läbinud esmase kohustusliku kontrolli riigi infosüsteemi haldussüsteemi andmekogus (RIHA), selgub riigikontrolli auditist.

Kuigi kohustus andmekogu registreerida on olnud juba aastaid, ei ole ligikaudu pooled omavalitsused RIHAs registreerinud mitte ühtegi andmekogu.

Kordasid või andmekogu põhimäärusi, mis näeksid ette, milliseid andmeid ja kuidas neid koguda, on Riigi Teataja andmetel ainult 281. Samuti ei kasuta vallad ja linnad ära tehnilisi võimalusi vahetada turvaliselt andmeid selleks loodud X-tee kaudu.

Osad andmekogud paberil

RIHA andmetel on X-teega liidestatud vaid 54 omavalitsuste andmekogu. Osa andmekogude andmevahetust takistab see, et neid peetakse lihtsalt paberil või kontoritarkvara abil, selliseid andmekogusid on riigikontrolli tuvastatud andmekogudest vähemalt 9 protsenti.

Põhjendusi, miks vallad ja linnad andmekogusid ei registreeri on mitmeid, näiteks on probleem selles, et omavalitsused ei teadvusta, et andmeid koguma asudes luuakse andmekogu ega tea, millised nõudmised sellega kaasnevad.

Lõunaeestlane

FOTO: Pixabay

Riigikontrolli hinnangul on riik töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis vaid osaliselt, sest pole teada, kas osalise töövõimega inimesed ka tegelikult tööle saavad.

Kuigi riik on välja arendatud võimekuse hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid, sõltub töövõimereformi lõplik õnnestumine sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka.

Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on seatud plaanide elluviimisega riigikontrolli hinnangul toime tulnud ning alates 2016. aastast pakutavate teenuste (nt rehabilitatsioon, kaitstud töö) osutamine ja abivahendite saamine on laabunud.

Töötukassa on kõikides maakondades valmis töövõimet hindama, sest kõikjale on leitud vajalikud inimesed ning arste on koolitatud uut hindamismetoodikat kasutama.

Tööandjate huvi väike

Reformi läbiviimise üheks suuremaks probleemiks on tööandjate vähene valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata. Reformi elluviimisel tuleb silmas pidada, et isegi kui töövõimekaoga isik on saanud riigilt vajalikke teenuseid ning igakülgset abi, sõltub tema tööle saamine tööandja valmisolekust teda palgata.

Auditist selgus, et tööandjate valmisolek selleks on osaline: töövõimekaoga inimesi oli valmis tööle võtma 31 protsenti tööandjatest. Selleks ei näinud võimalust 44 protsenti ning ülejäänud tööandjad ei osanud seisukohta võtta.

Tööandjate esindajate sõnul on esimene takistus see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele. Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka pigem inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos (nt psüühikahäire) ning puudub tööharjumus.

Ka sotsiaalministeerium on möönnud, et üheks olulisemaks riskiks töövõimereformi õnnestumisel on tööandjate vähene valmisolek senisest suuremal määral võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi.

Oluline vähendada tööõnnetusi

Võtmetähendusega on riigikontrolli hinnangul töövõimekao ärahoidmine, s.h tööõnnetuste hulga vähendamine ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine.

Kuigi on oluline, et riik valmistab töövõime kaotanud isikuid ette tööle minekuks ning abistab neid töö leidmisel, on üldjuhul tegu juba tagajärjega. Riigikontrolli hinnangul saab töövõimereformi pidada edukaks siis, kui selle käigus luuakse süsteem, kus suudetakse töövõimekadu ennetada.

Samal ajal oli 2016. aasta viimase kümnendi tööõnnetusterohkeim – esialgsetel andmetel juhtus 4919 tööõnnetust, millest surmaga lõppes 24. Peamiseks põhjuseks on tööinspektsiooni hinnangul see, et tööandjad on vähesel määral huvitatud panustama töökeskkonnanõuete täitmisesse ja töökeskkonna edendamisse.

Eestis oli 2016. aasta alguse seisuga 97 459 töövõimetuspensionäri ning nende arv on aastatel 2005–2015 kasvanud 61 protsenti. 2015. aastaga lisandus 14 490 esimest korda püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikut.

Töövõimetuspensionide ja töötavate töövõimekaoga inimeste sotsiaalmaksusoodustuste maksmiseks kulub aastas enam kui 300 miljonit eurot.

Lõunaeestlane

Riigikontroll leidis kohalike omavalitsuste hoonete kohta koostatud ülevaates, et omavalitsusel on palju kasutuseta hooneid, kuid vähe võimalusi ja otsustavust nendega midagi peale hakata.

Haldusreformi käigus kasvab kasutuseta hoonete hulk veelgi, aga ühinemisläbirääkimisi pidavad omavalitsused ei taha sageli otsustada, milliseid hooneid nad ühinevas omavalitsuses teenuste pakkumiseks tegelikult vajavad ja millistest hoonetest tuleb loobuda, teatas riigikontroll.

Selle asemel eelistab riigikontrolli hinnangul osa omavalitsusi enne ühinemist teenuste kokkutõmbamisega seonduvat mitte puudutada, kuna see võib esile kutsuda elanike vastuseisu. Samas on kõik seni ühinenud omavalitsused tõdenud, et mingi osa hoonetest jääb pärast ühinemist lõpuks ikkagi kasutuseta.

Praegu ei näe omavalitsused viie aasta perspektiivis kasutust umbes kümnendikule hoonetest. Selliseid hooneid asub enim Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. Riigikontrolli arvates võib kasutuseta jäävate ja lammutamist vajavate hoonete arv olla suurem, sest omavalitsused on hinnanud hoonete tulevikku pigem optimistlikult ning tunnistanud hoone perspektiivituks valdavalt alles siis, kui see juba praegu kasutamist ei leia.

Kasutuseta jäänud hoonete võõrandamine väljaspool suuremaid linnasid on hoonete eriotstarbe ja asukoha tõttu aga keeruline. Tulemuslikumalt on õnnestunud müüa hooneid, mida on võimalik ümber kujundada elu- või tööstushooneks.

Lõunaeestlane

Pildil: Põlva vallale kuuluv endine administratiivhoone, mida mullu prooviti erastada.