Riigikohus kutsub õpilasi õigusemõistmist harjutama
Riigikohus kuulutas 9.-12. klassi õpilastele välja konkursi, kus noortel on võimalus panna end kohtuniku rolli ning lahendada kaasusi, mille sarnastega kohtunikud igapäevaselt kokku puutuvad.
Konkursil osalejad saavad valida kolme elulise kaasuse seast – esindatud on nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusõigus. Muuhulgas saab lahendust pakkuda küsimustele „kas ja millises ulatuses tuleks Eestisse elama asudes omaks võtta siinseid kombeid ja traditsioone?“ ning „millistel juhtumitel võib kodanik liiklusreeglitest kõrvale kalduda?“.
„Ühest küljest annavad kaasuste lahendused kohtusüsteemile aimu sellest, kuidas tänased noored näevad ja mõtestavad õiguse toimimist ja kohtu rolli selles. Teisalt loob see osalejatele võimaluse panna end proovile ning tunda, kuidas on olla kohtuniku rollis, kel lasub kohustus ja vastutus öelda, kellel on õigus,“ ütles riigikohtunik ja kaasuskonkursi žürii esimees Nele Parrest. „Eriti vahva, kui mõni osaleja jõuab äratundmisele, et see ongi töö, mida tema tahab tulevikus teha,“ lisas ta.
Kaasuse peab lahendama sarnaselt, nagu seda tehakse kohtus: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. On ka teine võimalus – kaasuse võib lahendada loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video vms. Igal juhul on oluline, et lahendus lähtuks eelkõige konkursil osaleja õiglustundest ja väärtushinnangutest.
Lahendusi ootab riigikohus hiljemalt 10. novembriks. Kaasused leiab ning täpsemalt saab konkursitingimuste kohta lugeda riigikohtu koduleheküljelt.
LÕUNAEESTLANE
FOTO: PIXABAY
Riigikohus: lahja alkoholi aktsiisi kiirtõus on seaduslik
Riikohtu hinnangul talitas riigikogu põhiseaduspäraselt, kui otsustas tõsta lahja alkoholi aktsiisimäärasid varem planeeritust kiiremini.
Riigikohtusse pöördus põhiseaduspärasuse kontrolliks õiguskantsler, kes leidis, et aktsiiside ennaktõstmine riivab alkoholi käitlemisega tegelevate ettevõtete ettevõtlusvabadust.
Õiguskantsleri hinnangul tekkis alkoholikäitlejail õiguspärane ootus, et 2015. aastal vastu võetud seadusega aastateks 2017 ja 2018 paika pandud aktsiisimäärasid ei tõsteta.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustunud õiguskantsleriga, leides, et 2015. aasta seaduse alusel ei saa alkoholikäitlejail õiguspärast ootust tekkida, vahendas kohtu pressiesindaja. See tähendab, et nüüd ei väära 1. juulist planeeritud lahja alkoholiaktsiisi tõusu miski.
Kolleegium selgitas, et põhiseadusest tuleneb küll õiguspärase ootuse põhimõte, mis peab andma kindluse kehtestatud normide püsimajäämise suhtes, kuid see ei võta parlamendilt õigust seadusi muuta.
Riigikogul suur õigus makse kehtestada
Seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja see tähendab ka suurt kaalutlusruumi aktsiisipoliitika elluviimisel. Seega võib rahvasaadikuist koosnev kogu õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda.
„Olukord, kus maksumäärad on aastateks ette kindlaks määratud ja seadusandjal puudub võimalus neid muuta, arvestades muutunud majanduslikke ning sotsiaalseid olusid, ei pruugi olla demokraatia põhimõttega kooskõlas,” lisas kolleegium.
Halb mõju ettevõtlusvabadusele
Riigikohus nõustus õiguskantsleriga, et vaidlusalused sätted mõjutavad alkoholikäitlejate ettevõtlusvabadust negatiivselt, kuna aktsiisimäära tõusu tõttu kasvanud toote lõpphind võib kaasa tuua nõudluse vähenemise ja seetõttu ka ettevõtja kasumi vähenemise.
Samas märkis kolleegium, et riigi kohustus on kaitsta rahva tervist ja kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele seatud piirangud kahtlemata vajalikud.
Eeltoodud põhjustel jättis Riigikohus rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise punktid, mis sätestavad alkoholiaktsiiside tõstmise planeeritust kiiremini.
LÕUNAEESTLANE
Riigikohus: riigikogu liige võib samal ajal olla ka volikogu liige
Riigikohtu hinnangul on riigikogu liikmetele nn kahe tooli seadusega loodud õigus olla samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige, põhiseadusega kooskõlas.
Riigikohtusse pöördusid Kõpu, Lääne-Saare, Vormsi ja Kose vallavolikogud, kes taotlesid riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamist.
Riigikohtu hinnangul ei nõua põhiseadus, et kohaliku elu küsimusi otsustavatel isikutel ei võiks olla vähimatki puutumust riigielu küsimuste otsustamisega.
„Olukord, kus riigikogu liikmed mõistavad paremini kohaliku elu probleeme, tagab ka kohaliku omavalitsuse üksuste õiguste ja huvide laiemat arvestamist seadusandja tegevuses,” sõnastas kolleegium.
Vaidlustatud seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusüksusele kohustust kujundada oma tööaega selliselt, et see arvestaks riigikogu tööajaga. Volikogu kehtestab oma tööaja ise ning kõnealused seadused volikogu pädevust ei kitsenda.
„Kuna volikogu ei ole üldjuhul volikogu liikme põhitöökohaks, siis tuleb selle tööaeg korraldada nii, et see võtaks arvesse kõigi volikogu liikmete huvisid, sh arvestaks nende vajadusega jätkata ka oma põhitöökohal töötamist. Riigikogu liige kui parlamendis põhitöökohta omav isik ei erine selles osas teistest volikogu liikmetest,” lisas riigikohus.
Eelnevast tulenevalt jättis riigikohus vallavolikogude taotlused rahuldamata. Seadus jõustub alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
LÕUNAEESTLANE