Riigikogus esmaspäeval lõpphääletusel olnud Rail Balticu raudteeühinduse arendamise kokkuleppe poolt oli ka enamik Kagu-Eestist valitud saadikutest. Kolm kagunurga riigikogulast hääletas vastu, üks puudus.

Kolme Balti riigi vahel uue raudteeühenduse loomise kokkuleppe üle toimunud hääletusel osales 90 riigikogu liiget, nende seas 12 Põlva, Valga ja Võru maakonnast valitud saadikut. Seaduse poolt oli 63 saadikut ja vastu 20, ei hääletanud 7.

Kagu piirkonnast kiitsid Pärnu kaudu mineva uue raudteeühenduse rajamise heaks Maire Aunaste (IRL), Liina Kersna (Ref), Kalvi Kõva (SDE), Heimar Lenk (Kesk), Inara Luigas (SDE), Anneli Ott (Kesk), Ivari Padar (SDE), Toomas Paur (Kesk) ja Hanno Pevkur (Ref).

Rail Balticu kokkuleppe heakskiitmise vastu hääletasid Uno Kaskpeit (EKRE), Priit Sibul (IRL) ja Arno Sild (EKRE).

Riigikogu erakorraliselt istungilt puudus Meelis Mälberg (Ref). Mälbergi sõnul viibis ta välismaal, kuid oleks hääletanud uue raudtee poolt.

„See on ainukordne võimalus Eestile olla ka tulevikus (30-50 aasta pärast) osa transiidikoridorist, mis ilmselt algab Hiinast. Soomlased usuvad sellesse väga ja ma ei näe põhjust miks nii ei peaks minema,” lausus Mälberg Lõunaeestlasele.

Riigikogus heakskiidu saanud kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja.

ARVED BREIDAKS

Riigikogu ööistungid on traditsiooniliselt opositsiooni poolt 10-minutiliste vaheaegade võtmisega esile kutsutud venitamistaktika tulemus, mille ainus eesmärk on tõmmata endale tähelepanu. Ent sel nädalal kuhjas valitsus kolmapäevase istungipäeva eelnõudega sedavõrd üle, et nende läbimiseks tuli ööst lisa võtta.

Öösiti töötavad inimesed üldjuhul kahel põhjusel. Esiteks need, kes peavad olema valmis reageerima hädaabi väljakutsetele ning töölised kolme vahetusega huugavates tehastes, kus hinnatakse eelkõige inimeste käteosavust ja vastupidavust monotoonse tööga toime tulla.

Seaduseloome peaks olema töö, millega riigikogu liikmed tegelevad päevasel ajal. Eriti olukorras, kus riiki ei ähvarda katk ega taud ning ammu on möödas sajandivahetuse aastad, kus Euroopa Liitu astumise eel tuli riigikogul Eesti seadusandlust uute normatiividega kiirkorras kohandada.

Kolmapäeva õhtul ja ööl vastu neljapäeva läbisid esimese lugemise eelnõud, mis on seotud maksukoormuse suurendamise (pakendiaktsiis, limonaadimaks) ning eelarvetasakaalu kaotamisega, samuti sai esimese heakskiidu Rail Balticu lepingu ratifitseerimine parlamendi poolt.

Ükski neist eelnõudest pole selline, mis eeldanuks menetlust, nagu see neile osaks langes – öösel, kandes kiirustamise pitserit.

Tõsi, maksumuudatuste läbihääletamisel on valitsusel kiire, sest kui soovida uued maksud uuest aastast kehtestada, peab sellele eelnema pooleaastane etteteatamisaeg ehk need seadused tuleb tingimata enne riigikogu suvepuhkusele siirdumist vastu võtta.

Et selle kõigega kiireks läks, näitab valitsuse nõrka planeerimist, sest praegune koalitsioon on võimul juba novembrist ning aega maksueelnõude tegemiseks ja menetlemiseks on olnud piisavalt selleks, et mitte panna seaduseandjat taas kord liinitöölise, kummitempli rolli, kellelt eeldatakse üksnes tuima nupule vajutamist.

Sugugi paremini ei paista välja tõsiasi, et sel samal ööl läbis esimese lugemise Rail Balticu lepingu ratifitseerimine. Arvestades, kui palju on uue Balti raudtee ehitamine Eestis pingeid tekitanud, võinuks ju eeldada, et seda ei hakata riigikogus „ööpimeduse varjus” menetlema. Oh, milliseid vandenõuteooriaid võiks selle fakti peale üles ehitada.

Riigikogu maine ei ole ülearu kõrge ning paraku andis valitsus sellele kolmapäevase ööistungi korraldamisega veel ühe tugeva hoobi, sundides parlamenti ööistungiga paikama enda tehtud vigu.

ARVED BREIDAKS

Riigikohtu hinnangul on riigikogu liikmetele nn kahe tooli seadusega loodud õigus olla samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige, põhiseadusega kooskõlas.

Riigikohtusse pöördusid Kõpu, Lääne-Saare, Vormsi ja Kose vallavolikogud, kes taotlesid riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamist.

Riigikohtu hinnangul ei nõua põhiseadus, et kohaliku elu küsimusi otsustavatel isikutel ei võiks olla vähimatki puutumust riigielu küsimuste otsustamisega.

„Olukord, kus riigikogu liikmed mõistavad paremini kohaliku elu probleeme, tagab ka kohaliku omavalitsuse üksuste õiguste ja huvide laiemat arvestamist seadusandja tegevuses,” sõnastas kolleegium.

Vaidlustatud seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusüksusele kohustust kujundada oma tööaega selliselt, et see arvestaks riigikogu tööajaga. Volikogu kehtestab oma tööaja ise ning kõnealused seadused volikogu pädevust ei kitsenda.

„Kuna volikogu ei ole üldjuhul volikogu liikme põhitöökohaks, siis tuleb selle tööaeg korraldada nii, et see võtaks arvesse kõigi volikogu liikmete huvisid, sh arvestaks nende vajadusega jätkata ka oma põhitöökohal töötamist. Riigikogu liige kui parlamendis põhitöökohta omav isik ei erine selles osas teistest volikogu liikmetest,” lisas riigikohus.

Eelnevast tulenevalt jättis riigikohus vallavolikogude taotlused rahuldamata. Seadus jõustub alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

LÕUNAEESTLANE

63 poolt- ja 28 vastuhäälega läks kolmapäeval läbi umbusaldusavaldus peaminister Taavi Rõivase vastu.

Umbusaldusavalduse esitasid esmaspäeval 41 opositsioonisaadikut, kellega kolmapäeval liitusid ka SDE ja IRLi saadikud.

„Mul on olnud suur au teenida Eesti rahvast ja riiki peaministrina 961 päeva. Olen südamest tänulik kaasteelistele ja uhke tehtu üle. Aitäh!” kirjutas Rõivas pärast umbusaldushääletust Twitteris.

Peaministri tagasiastumisel astub tagasi ka tema juhitav valitsus, mis jätkab tegevust uue valitsuse ametisse astumiseni.

Kui valitsus on tagasi astunud, peab vabariigi president määrama 14 päeva jooksul peaministrikandidaadi, kes esitab 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. Selle järel otsustab riigikogu avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise üle valitsuse moodustamiseks.

Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.

Lõunaeestlane