Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vaatamata sellele, et haldusreform haukab Põlva maakonnast ära tubli tüki maad ja rahvast, ei anna see põhjust rääkida Põlva maakonna kaotamisest, leiab riigihalduse minister Jaak Aab.

„Ma arvan, et keegi, vähemalt lähiajal, ei pea plaani mingite oblastite tegemiseks ega maakondade kaotamiseks,” kinnitas teisipäeval Põlvas käinud Aab Lõunaeestlasele. „Nii nagu nad [maakonnad] peale haldusreformi jäävad, nad kindlasti mõni aeg jäävad.”

Reformiga suuremaks muutuvad omavalitsused saavad ministri sõnul aga juurde nii raha kui ka ülesandeid, mistõttu suureneb valdade-linnade õigus otsustada kodumaakonna arengu ja tuleviku üle.

„Kohapeal peaksid omavalitsused otsustama enamuse küsimuste üle, ka selle üle, milline on Põlva maakonna identiteet, pärand, traditsioon,” sõnas Aab.

Maakondadele alampiiri ei plaanita

Kui omavalitsustel tuli haldusreformi puhul üle saada 5000 elaniku piirist, siis maakondadele sarnast elanike arvu miinimumnõuet kehtestada pole Aabi sõnutsi kavas.

„Mina ei ole sellistest plaanidest kuulnud,” kinnitas ta.

Ministri sõnul ringles eelmise valitsuse ajal ideid, mille kohaselt tulnuks pärast haldusreformi kärpida ka maakondade hulka, liites need suuremateks regioonideks, kuid praegu on toonased plaanid maha maetud.

„Ma arvan, et kõigepealt tuleb need reformid, mis praegu on käimas, rahulikult ära lõpetada ja kui hiljem tekib küsimus, et riigihaldus peaks kuidagi teisiti toimima, siis see maakondi enam ei puuduta,” ütles Aab.

Põlvamaa kaotab maad ja rahvast

Statistika on Põlvamaa suhtes armutu: valdade ühinemise ja maakonnavahetuse tulemusel kaotab maakond elanike arvust ligemale 9 protsenti ehk pealt 2400 inimese. Maakonna territoorium väheneb 323,7 ruutkilomeetri võrra ehk ligi 15 protsenti.

Mikitamäe, Orava ja Värska valla lahkumist Võru maakonda aitab küll tasakaalustada Räpina vallaga Tartumaalt liituv Meeksi vald, kuid kokkuvõttes kahaneb Põlvamaa elanike arv haldusreformi tulemusel umbes 25 800 elanikuni.

Põlva maavanem Igor Taro selles suurt katastroofi ei näe. „Pindala ja elanike arvult mingit väga ülidramaatilisi muutusi ei toimu,” rääkis ta Lõunaeestlasele. „Aga küsimus loomulikult jääb, et milline on maakondade roll tulevikus.”

Jaak Aabi sõnul jääb maakond ka tulevikus riigihalduse üheks tasandiks. „Siia jääb riigi esindus, erinevate ministeeriumite, ametite esindused, ta on ikkagi riigihalduse tasandil üks keskus ja üks piirkond,” selgitas ta.

Teisalt on Põlva, Võru ja Valga maakonna puhul Aabi hinnangul välja joonistumas sarnaste probleemidega piirkond, mistõttu tuleks regionaalarengu võtmes Kagu-Eestit vaadelda ühe tervikuna.

„Ilmselgelt peaks välja mõtlema midagi uut,” leiab maavanem Taro.

Põlva maakonna tükeldamine ning liitmine Võru ja Tartu maakonnaga oleks tema sõnul ajas tagasi- mitte edasiminek. „Ajalugu tagasi teha on võimalik ainult farsina,” lisas Taro.

Vaata videolugu Põlvast.

ARVED BREIDAKS

Otepää vallavolikogu kinnitas neljapeval Otepää, Sangaste ja Puka valla ühinemiskokkuleppe.

Valitsus algatas veebruaris Puka valla sundliitmise Otepää valla ja Sangaste vallaga. Otepää volikogu saatis mais ühinemiskokkuleppe ka avalikule väljapanekule, kus kõigil oli võimalik esitada oma ettepanekuid.

„Suuri sisulisi muudatusi kokkuleppes ei tehtud ning plaanipäraselt luuakse Puka alevikus teenuskeskus, mis lisaks teenuste osutamisele peab tagama kohalike elanike kaasarääkimise võimaluse,” ütles Otepää vallavolikogu esimees Siim Kalda.

„Lisaks sellele saab Puka vald võimaluse esitada Puka Keskkooli rekonstrueerimiseks taotluse SA-le INNOVE ning liikuda edasi enda arengukavas ja eelarvestrateegias toodud eesmärkide suunas,” lisas ta.

Mullu detsembris allkirjastasid Otepää ja Sangaste valdade juhid ühinemislepingu, mille kohaselt ühinesid Otepää ja Sangaste vald ning Palupera vallast Lutike, Makita, Miti, Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi küla.

Puka ja Helme vald on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt arvatakse Puka Soontaga küla moodustatava Tõrva valla koosseisu. Samuti on Puka ja Rõngu vallad kokku leppinud, et Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste külad arvatakse moodustatava Elva valla koosseisu.

Otepää vallaga ühinevad ülejäänud Puka valla külad (Puka alevik, Komsi, Kähri, Kibena, Meegaste, Ruuna, Kuigatsi, Vaardi, Kolli, Plika, Prange, Põru). Kokku elab ühinevas vallas 6745 elanikku, teatas vallavalitsus.

LÕUNAEESTLANE

Riigihalduse minister Mihhail Korb ootab maavanematelt maikuu lõpuks ülevaadet ja ajakava, kuidas toimub maakondades kohaliku ühistranspordi üleandmine maavalitsustelt piirkondlikele ühistranspordikeskustele.

„Olen palunud maavanematel ühistranspordi ülesannete üleandmine enda peale võtta ja alustada viivitamatult läbirääkimisi oma maakonna omavalitsustega,” teatas riigihalduse minister Korb.

Ta ootab maavanematelt esmast ülevaadet läbirääkimiste tulemustest 9. maiks ning põhjalikumat ülevaadet koos ajakavaga 31. maiks.

„Eelistame lahendust, kus maavalitsus koos omavalitsusüksustega ei asuta uut ühistranspordikeskust, vaid astub mõne olemasoleva keskuse liikmeks,” lisas Korb. Olemasolevad ühistranspordikeskused asuvad Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Pärnumaal.

Valitsuse otsuse järgi tuleb maavalitsustel anda maakonna ühistranspordi korraldamine üle hiljemalt 1. jaanuariks 2018.

LÕUNAEESTLANE


Warning: Undefined array key "pages" in /data01/virt43547/domeenid/www.lounaeestlane.ee/htdocs/wp-content/plugins/facebook-messenger-customer-chat/facebook-messenger-customer-chat.php on line 181