Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Sotsiaaldemokraat Rein Järvelill läheb oktoobrikuistel kohalikel valimistel püüdma Setomaa vallavanema kohta esindades parteideülest valimisliitu.

Teisipäeva pärastlõunal loodi Facebookis fännileht nimega „Rein Järvelill Setomaa vallavanemaks”, kus aga lähemat teavet selle kampaania kohta esialgu kirjas pole.

Järvelill kinnitas Lõunaeestlasele, et osaleb Setomaa vallavolikogu valimistel vallavanema kandidaadina, esindades parteideülest valimisliitu, kus kandideerib nii sotsiaaldemokraate, reformierakondlasi kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid.

Lõunaeestlase andmeil kandideerivad ühes Järvelillega ka praegused Värska valla liidrid, vallavanem Raul Kudre ja vallavolikogu esimees Vello Saar.

Poliitik ja ettevõtja Rein Järvelill on varasemalt olnud nii Meremäe kui ka Värska vallavanem.

ARVED BREIDAKS

Eelmisel aastal elanikke kaotanud Meremäe valla rahvaarv pööras jaanuaris rutakale kasvule, kui 20 päevaga suurenes meremäelaste arv 36 võrra. Sissekirjutajate rohkust seostatakse nädala teises pooles toimuva valla saatust puudutava rahvaküsitlusega.

Kui 1. jaanuaril oli Meremäe valla elanike arv 1075, siis 20. jaanuari seisuga annab rahvastikuregister valla elanike arvuks juba 1111. Kõigest 20 päevaga kasvas valla rahvaarv 3,4 protsenti, samas kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes elanike arv 18 hinge võrra.

Kiire kasvu teeb erakordseks asjaolu, et naabervaldades Missos ning Värskas on samal ajal elanikke vastavalt ühe ning kolme võrra vähemaks jäänud.

Lõunaeestlasele vihjati, et Meremäe valla rahvaarvu märkimisväärse kasvu põhjust tuleb otsida sel nädalal ees ootava rahvaküsitluse toimumisest. Neljapäeval algavast küsitlusest ootab valitsus vastust küsimusele, kas Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ja Misso valla Luhamaa nulga inimesed soovivad Setomaa valla moodustamist või mitte.

Pole saladus, et Meremäe vallas on tublisti neid, kes näevad oma valla tulevikku ühes mestis teiste setu valdadega ning neid, kes tahaksid ühinemist Võru suunal. Ühtegi küsitlust sel teemal vallas tehtud pole.

„See näitab, kuidas on võimalik otsust mõjutada,” lausus Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele.

Ta kahtlustab, et mujal elavaid inimesi utsitavad Meremäele end sisse kirjutama need, kes pooldavad valla ühendamist Setomaa vallaga. Samas ühtegi tõendit selle tõestuseks esitada pole. „Ükskõik, kummalt poolelt [inimesi valda kutsutakse], see ei ole aus,” lisas Vares.

Järvelill: me ei tea midagi

Meremäe vallavolikogu liige Rein Järvelill tõrjub kahtlustuse, et Setomaa vallaga ühinemise pooldajad on lühikese ajaga pea reisibussi-täie uusi elanikke Meremäe elanikuks meelitanud.

„Kui inimene tuleb valla elanikuks, siis kust me teame, et nad lähevad hääletama? Kust me teame, kuidas nad hääletavad?” küsib ta vastu. „Kes see nii tark selgeltägija on, et tema teab?”

Järvelille sõnul tuleb sellest rõõmu tunda, kui valda elanikke juurde tuleb. „Viimastel aastatel oli Meremäe rändesaldo positiivne,” meenutas endine vallavanem.

Arvestades, et enne teist maailmasõda oli Meremäe vallas 6500 elanikku, on Järvelille sõnul üle Eesti palju tollaste vallaelanike järeltulijaid, kellele läheb Setomaal toimuv korda. „Äkki on neil mure? Äkki nad tahavad arvamust avaldada?” lisas ta.

26.-29. jaanuaril viiakse Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades läbi rahvaküsitlus Setomaa valla loomise teemal.

Inimestelt küsitakse: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”.

„Rahvaküsitlus on selleks, et aru saada, mida Setumaa elanikud soovivad,” lausus riigihalduse minister Mihhail Korb eelmisel teisipäeval Põlvas.

Korbi kinnitusel on küsitluse tulemus ministeeriumile sisemiseks kasutamiseks, mille järgi saavad oma seisukoha Setomaa valla loomise osas langetada ka teised valitsuse liikmed.

Juhul kui valitsus peaks minema Setomaa valla loomise teele, saab see ministri sõnul olema väga suur erand, mis peab olema hästi põhjendatud. „Küsitlus on üks selle aluseks,” lisas Korb.

Arved Breidaks