Eesti rändesaldo oli 1030 inimesega plussis. Kagu-Eesti miinuses
Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatas statistikaamet. Sisseränne ületas Eestis väljarännet teist aastat järjest, samas Kagu-Eesti maakondades oli olukord vastupidine.
Kõige rohkem vahetavad üle riigipiiri elukohta 20–39-aastased. Rände tõttu kasvab rahvastikus enim 15–39-aastaste vanuserühm. 60 protsenti rändes osalejatest on mehed ja 40 protsenti naised. Meeste rändesaldo on naiste omast neli korda suurem – mehi saabus 2016. aastal Eestisse 800 rohkem kui siit lahkus, naisi vastavalt 200.
Enamik rändes osalejatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tulemusel oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne. Saldona kaotab Eesti peamiselt kahekümnendates eluaastates kodanikke.
Kagu-Eestist rännatakse välja
Kagu-Eesti kolmest maakonnast rändas mullu välja kokku 828 inimest ning sisseränne moodustas 762 inimest. Põlvamaa rändesaldo oli miinuses 46 inimesega ning Võrumaa kaotas rände tõttu 55 inimest, samas Valgamaal oli rändesaldo 35 inimesega positiivne.
Rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.
Eestisse sisserändajad on pärit enamasti Soomest (45% sisserännanutest), Ukrainast (11%) ja Venemaalt (11%). 88 protsenti sisserännanutest on pärit Euroopast, enamasti Euroopa Liidust.
Väljarändajate peamine sihtkoht on endiselt Soome (58%), teisel kohal on Suurbritannia (9%). 94 protsenti väljarännanutest on lahkunud mõnda Euroopa riiki. Väljastpoolt Euroopat asuvatest riikidest sisserändajad on eelnevalt elanud USA-s, Austraalias ja Indias. Eestist väljapoole Euroopat väljarändajate puhul on populaarsemad sihtkohad Austraalia ja USA.
LÕUNAEESTLANE