Võru linna üsna väljasurnud konditsioonis raudteejaam ärkas sel nädalal mõneks tunniks taas ellu, kui teisipäeva hommikul laaditi puidukaupleja Lignator laoplatsile maha Ungarist saabunud sõjatehnika.

Ešeloni tuumaks olevad 14 soomustransportööri BTR-80 jäävad kolmeks kuuks Võrru, et osaleda Eesti kaitseväe õppustel, kuigi see ei ole Ungari missiooni peamine eesmärk.

Ungari jalaväekompanii isikkoosseisu maandumine Ülenurme lennuväljal imposantse transpordilennukiga C-17 Globemaster, tehnika transportimine mööda raudteed Kesk-Euroopast NATO idapiirile ja siinne võimekus liitalasvägesid vastu võtta, olid küllap esmased ja otsesed ülesanded, mida selle õppusega harjutati.

Sellega seoses saab teha paar tähelepanekut. Alates tehnika pealelaadimisest 26. juunil Slovakkia piiri lähistel Ungaris kuni saabumiseni Võrru kulus terve nädal. Seda tundub natuke palju olevat.

Mõistagi antaks kriisiolukorras sõjalistele saadetistele raudteel esmane prioriteet, mis ajakulu vähendaks, kuid sellest jääb väheks, kuni Balti riigid on rööpmelaiuse mõistes Kesk- ja Lääne-Euroopast eraldatud ning piiril tuleb kulutada aega, et tõsta koorem ühelt rööpmelaiuselt teisele.

Me kuulume oma raudteega jätkuvalt Venemaa külge ning erinevad rööpmelaiused on kitsaskoht, pudelikael, mis tuleb Baltikumi ja muu Euroopa vahelt kõrvaldada.

See saab tehtud, kui valmib Rail Baltic, kuid see on vaid pool lahendusest. Läbi Pärnu ehitatav uus raudtee saab küll olema Kesk-Euroopa rööpmelaiusega, kuid see kulgeb laia kaarega mööda keskustest, mis on riigikaitse seisukohalt oluliselt tähtsamad kui suvepealinn.

Kui Rail Baltic oleks tehtud läbi Tartu, oleks sellele liinile jäänud Valga, kust viib raudteeharu Võrru ja sealt edasi idapiirile, samuti Tartu, kus asub 2. jalaväebrigaadi staap ning Tapa, kus asub 1. jalaväebrigaad. Ka sel nädalal Ungarist tulnud ešelon BTRidega saabus Võrru just Valga kaudu.

Paraku tähendab Rail Balticu Pärnu kaudu ehitamine seda, et liitlaste tehnika tuleb edaspidigi esmalt vedada Tallinnasse ja sealtkaudu Tapale või siis Riia kaudu üle Valga Võrru, mis mõlemal juhul tähendab, et saadetised tuleb teisele rööpmelaiusele ümber tõsta ja seega aega raisata.

Kuna Rail Balticu trassikoridor on seaduseandja poolt lukku löödud ja president selle ka välja kuulutanud, pole seda otsust enam muuta võimalik.

Küll aga peaksid riigikaitset oluliseks teemaks pidavad poliitikud võtma endale südameasjaks Riia-Valga-Võru-Koidula raudtee remondi ning selle üleviimise Euroopa rööpmelaiusele. Nagu näha, on vajadus selle raudteelõigu järele siiski olemas.

ARVED BREIDAKS

President Kersti Kaljulaid kuulutas neljapäeval välja kaheksa seadust, teiste seas ka suurt vastukaja tekitanud Rail Balticu raudteeühenduse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse.

„Rail Baltic toob Kesk-Euroopa meile ajaliselt lähemale ja loob täiesti uue transpordikoridori,” teatas Kaljulaid. „Suurte taristuprojektide puhul ei saagi kõike viimse detailine ette prognoosida, kuid kui me tahame olla kiiremini ja paremini ühendatud meiega sarnasesse väärtusruumi ja ühisesse majandusruumi kuuluvate riikidega, ei saa me endale lubada luksust jätta see ehitamata.”

Riigipea allkirja sai neljapäeval ka metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus, mis võimaldab suurendada kuusikute raiet.

„Nüüd on vastutavate asutuste ülesanne läbi mõelda ja planeerida oma tegevusi nii, et me ei oleks 50 või 60 aasta pärast jälle olukorras, kus meil on ühe korraga proportsionaalselt väga palju raieküpset metsa nagu täna,” märkis Kaljulaid.

LÕUNAEESTLANE

Riigikogus esmaspäeval lõpphääletusel olnud Rail Balticu raudteeühinduse arendamise kokkuleppe poolt oli ka enamik Kagu-Eestist valitud saadikutest. Kolm kagunurga riigikogulast hääletas vastu, üks puudus.

Kolme Balti riigi vahel uue raudteeühenduse loomise kokkuleppe üle toimunud hääletusel osales 90 riigikogu liiget, nende seas 12 Põlva, Valga ja Võru maakonnast valitud saadikut. Seaduse poolt oli 63 saadikut ja vastu 20, ei hääletanud 7.

Kagu piirkonnast kiitsid Pärnu kaudu mineva uue raudteeühenduse rajamise heaks Maire Aunaste (IRL), Liina Kersna (Ref), Kalvi Kõva (SDE), Heimar Lenk (Kesk), Inara Luigas (SDE), Anneli Ott (Kesk), Ivari Padar (SDE), Toomas Paur (Kesk) ja Hanno Pevkur (Ref).

Rail Balticu kokkuleppe heakskiitmise vastu hääletasid Uno Kaskpeit (EKRE), Priit Sibul (IRL) ja Arno Sild (EKRE).

Riigikogu erakorraliselt istungilt puudus Meelis Mälberg (Ref). Mälbergi sõnul viibis ta välismaal, kuid oleks hääletanud uue raudtee poolt.

„See on ainukordne võimalus Eestile olla ka tulevikus (30-50 aasta pärast) osa transiidikoridorist, mis ilmselt algab Hiinast. Soomlased usuvad sellesse väga ja ma ei näe põhjust miks nii ei peaks minema,” lausus Mälberg Lõunaeestlasele.

Riigikogus heakskiidu saanud kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja.

ARVED BREIDAKS

Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti, Leedu ja Läti valitsuse vahelise Rail Balticu (RB) raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu ning saadab selle riigikogule.

„Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse ning sellest tulenev sotsiaalmajanduslik kasu kaalub kaugelt üle siseriiklikud investeeringud,” teatas peaminister Jüri Ratas.

„Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Lätti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. See on strateegiliselt regiooni kõige olulisem töös olev projekt, mis viib Eesti, Läti ja Leedu koostöö uuele tasandile ning ühendab Balti riigid veelgi tugevamalt Euroopaga,” lisas Ratas.

Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja.

213 km pikkuse RB Eesti trassiosa ja seotud infrastruktuuri rajamine toob Eesti majandusse kuni aastani 2025 juurde enam kui ühe miljardi euro, sh riigieelarvesse üle 50 miljoni euro. Eelduseks on Eesti omafinantseering RB rajamiseks eeldatava suurusjärguga ca 268 miljonit eurot – ülejäänu tuleb Euroopa ühendamise rahastu toetusest, mille kasutamise tähtaeg on 2020. aasta lõpp.

LÕUNAEESTLANE

Lõuna-Eestist kaarega mööda planeeritav Rail Baltic on tekitanud vastakaid arusaamu ja seisukohti, kus maksvusele pääseb tihtilugu mitte see, kes mida teab, vaid mida keegi usub.

President Kersti Kaljulaid ütles sel nädalal Lõunaeestlasele antud intervjuus, et ta on täiesti kindel selles, et kui Pärnu kaudu kulgev Rail Baltic teoks saab, saab teoks ka kiire raudteeühendus Tartu ja Riia vahel.

Kartus, et Rail Baltic põlistab Lõuna-Eesti sumbunud oleku, on riigipea hinnangul asjatu, sest kui uus raudtee saab kord olema, suurendab see reisijate arvu Kesk-Euroopast Eestisse ning küllap jätkub siis sakslasi rohkem ka Lõuna-Eestisse.

Tegemist on oletusega, mille peale pessimist vangutab peab ja optimist loodab vaid parimat. Suurtes vaidlustes on teavet tihtipeale kas liiga palju või liiga vähe, mis mõlemal juhul tähendab, et enamik inimesi on sunnitud oma arvamuse kujundamisel toetuma iidolitele. Teisiti pole lood ka Rail Balticu puhul.

Praeguseks on selle raudteeprojekti kohta toodetud meeletu kogus poolt- ja vastuargumente, millest ülekäimine, veel enam arusaamine, käib enamikule inimestele lihtsalt üle jõu. See paneb Eesti poliitilisele eliidile kohustuse võtta vastutus ning öelda, kuidas asjad paistavad.

Just nimelt seda, kuidas asjad paistavad minevat, sest vaevalt ükski Eesti tõsiseltvõetav poliitik selgeltnägemises meister on. Paraku pole ühegi äriprojekti õnnestumine ette kindel ning raudteeprojekt pole selles osas erand.

Endine transpordivolinik Siim Kallas on kirjutanud, et nüüd on juba hilja vaielda trassivaliku üle. Otsustada tuleb, kas JAH või EI, mitte KUIDAS. Kui ehitame, siis läbi Pärnu, või ei ehita üldse. Sest Euroopas poole tee peal hobuseid ei vahetata ja praeguseks on bürokraatiatraavlid jõudnud juba paigalt võtta.

Usaldades endise kõrge eurokraadi hinnangut asjade seisule, pole Lõuna-Eesti vaatepunktist järelikult enam mõtet pidada lahingut selle nimel, et euroraudtee tehtaks läbi Tartu ja Valga, sest see rong näib olevat lahkunud. Jaanuari viimasel päeval kolme Balti peaministri poolt antud allkirjad Rail Balticu leppele, pitseeris poliitilise tahte.

Järelikult peab lõunaeestlaste eesmärk olema hea ühenduse saavutamine Riiaga, mille mõjualasse Eesti valitsused Lõuna-Eestit järjepanu on tõuganud. Mis on ka vastuseks pealkirjas esitatud küsimusele: Rail Baltic liidab Tallinna ja Pärnu Euroopaga nõnda, nagu ta liidab Lõuna-Eesti Riiaga.

Arved Breidaks

Valitsus andis peaminister Jüri Ratasele neljapäeval volituse allkirjastada Eesti Vabariigi nimel kolme Balti riigi kokkulepe Rail Balticu ehitamise kohta.

Seniste kokkulepetega võrreldes see Eestile uusi kohustusi juurde ei too, küll aga annab kindluse, et projekt ei jää venima, teatas valitsuse pressiteenistus.

„Rail Baltic on Eesti riigi jaoks väga oluline investeering, mis ühelt poolt toetab meie ettevõtlust, turismi ja transpordisektori arengut ning teisalt ühendab meid tugevalt Kesk-Euroopaga,” ütles peaminister Jüri Ratas.

„Mitmete aastate jooksul tehtud analüüsid ja eeluuringud annavad meile kindluse, et Eesti saab endale uue, kiire, energiasäästliku, keskkonnasõbraliku ja ohutu transpordiliini, mis on kasulik projekt Eestile ning kogu Euroopale,” lisas valitsusjuht.

Kõik ei saagi olla ühte meelt

Ratas möönis, et Rail Baltic on tekitanud ühiskonnas erinevaid emotsioone ja arvamusi, kuid paratamatult ei saa kõik inimesed ja spetsialistid jõuda ühisele arvamusele.

„Nüüd on Eestil, Lätil ja Leedul aeg sõlmida riikidevaheline kokkulepe, milles paneme paika raudteeühenduse arendamise põhimõtted, nagu marsruudi, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused,” lisas Ratas.

Kokkulepe, mille peaminister tänase valitsuse volituse põhjal järgmisel teisipäeval Tallinnas allkirjastab, kajastab varasemalt Balti riikide valitsusjuhtide või transpordivaldkonna ministrite ühisdeklaratsioonides või -avaldustes kokku lepitut. Samuti ühisettevõtte RB Rail AS ja kolme Balti riigi ning Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud Rail Balticu rahastuslepingutes sätestatut.

Kokkuleppele kirjutavad alla kolme riigi peaministrid ning see ratifitseeritakse Balti riikide parlamentides. Sellega on tagatud kokkuleppe kehtivus ka võimalike valitsuste vahetuste korral.

Lõunaeestlane