Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, keda on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet. Sisseränne oli teist aastat väljarändest suurem.

Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.

Möödunud aastal oli rändesaldo teist aastat järjest positiivne: 2016. aasta jooksul asus Eestisse elama 14 822 inimest ja Eestist lahkus 13 792 inimest.

Sündide arv suurenes

2016. aastal sündis 14 053 ja suri 15 392 inimest. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal.

Sünnitusealiste naiste (15–44-aastased) arv on kümne aastaga vähenenud rohkem kui 36 000 naise võrra, kuid aktiivses sünnituseas (25–34-aastased) naiste arv on püsinud suhteliselt stabiilsena ja hakkab kahanema alles nüüd, kui sellesse ikka on jõudmas 1990ndate väikesed sünnipõlvkonnad.

Sündide arvu püsimine 2012. aasta tasemel tähendab, et sünnitatud laste arv naise kohta suureneb. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne ja püsinud vahemikus 15 000–16 000.

Aasta jooksul on meeste arv rahvastikus kasvanud 830 ja naiste arv vähenenud 1139 võrra. 2016. aastal sündis ligi 700 poissi rohkem kui tüdrukuid ja kuna naisi on vanemates vanuserühmades enam, on naiste hulgas surmajuhtumeid meestest rohkem.

Välisrände saldo oli mõlemal sugupoolel positiivne (sisseränne oli suurem kui väljaränne), kuid mehi lisandus rändesaldo tulemusel rahvastikku ligi 600 võrra rohkem kui naisi.

Rahvaarvu muutusi maakondades vaadates selgub, et 2016. aasta jooksul Harju ja Tartu maakonna rahvaarv kasvas, aga teistes maakondades kahanes. Kõige rohkem vähenes Ida-Viru maakonna rahvaarv.

LÕUNAEESTLANE

Eesti perekonnaseisuasutustes registreeriti veebruaris kokku 1008 sündi, neist 486 tütarlast ja 522 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 24 paari, neist seitse paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja kümme segapaari, teatas siseministeerium.

Veebruaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (11), Maria (9), Anna, Annabella ja Nora (7). Poistele pandi enim nimeks Gregor, Sander, Sebastian (7), Oliver, Romet (6), Albert, Artjom, Daniel, Ivan, Jakob ja Lukas (5).

Eelmisel kuul sõlmiti 284 abielu, neist 32 notarite ja 17 vaimulike poolt. Lahutati 197 abielu, neist 35 notarite poolt. Veebruaris registreeriti 1409 surma.

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 15 ja maavalitsuse otsusega 75 inimesele, neist eesnimi 14, perekonnanimi 66 ning ees- ja perekonnanimi 10 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 59 naist ja 31 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1114 sündi, 1378 surma, 306 abielu, 188 abielulahutust ja 151 inimesele anti uus nimi.

Lõunaeestlane

FOTO: Pixabay

Registreeritud sünnid veebruar 2017
MAAKOND SÜNNID
Harjumaa 525
  s.h Tallinn 386
Hiiumaa 3
Ida-Virumaa 68
Jõgevamaa 22
Järvamaa 20
Läänemaa 12
Lääne-Virumaa 37
Põlvamaa 11
Pärnumaa 53
Raplamaa 22
Saaremaa 23
Tartumaa 144
Valgamaa 17
Viljandimaa 33
Võrumaa 18

 

Esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on 1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet. Elanike arv on kasvanud kaks aastat järjest.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 1370 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 3220 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2016. aasta jooksul 0,14 protsenti.

Eesti rahvaarv on juba kaks aastat kasvanud, kuna sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive.

Eestis sündis 2016. aastal üle 13 900 lapse. Sündide arv on püsinud ligikaudu samal tasemel juba viis aastat. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, võib seda võtta hea uudisena, kuid väga heade uudisteni sündide arvu puhul on veel pikk maa minna.

2016. aastal suri 15 300 inimest. Surmade arv on kuuendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes +/-150 inimese võrra. Et rahvastik vananeb ja vanemaealiste arv suureneb iga aastaga, võib eeldada oodatava eluea jätkuvat kasvu.

2016. aastal saabus Eestisse elama 9100 inimest ja Eestist lahkus 5800 inimest.

Lõunaeestlane

Põlvamaal elas rahvastikuregistri andmeil 1. jaanuari seisuga 28 508 inimest ehk 218 elanikku vähem kui aasta varem. Võrreldes viimaste aastatega on elanike arvu kahanemine pidurdunud ning neljas vallas rahvaarv suurenes.

Kui alates 2012. aastast on igal aastal jäänud Põlva maakonna elanikke aastaga vähemaks rohkem kui 400 hinge võrra, siis läinud aastal suudeti kahanemisele pidur peale saada.

Põlva maakonna 13 omavalitsusest neljas rahvaarv suurenes ning veel kolmes oli elanike arvu kahanemine väiksem kui kümme inimest.

Kõlleste sai tublilt täiendust

Kõige rohkem sai aasta kokkuvõttes täiendust 1089 elanikuga Kõlleste vald, kus elas 1. jaanuaril 51 inimest rohkem kui aasta varem.

„Meil on lihtsalt hea elamise paik,” ütles vallavanem Andrus Seeme Lõunaeestlasele.

Vallavanema sõnul on Kõlleste vald asukoha poolest sobiv tööl käimiseks nii Tartus kui Põlvas ning seetõttu on valda lisandunud uusi peresid ja ka uusi elumaju.

„Kui meil oli paar aastat tagasi põhikoolis 62 last, siis praegu on lapsi 79,” rääkis Seeme. „Kolm-neli aastat tagasi tehti lasteaias kaks rühma, aga nüüd ei taha lapsed kahte rühma enam ära mahtuda.”

Kuigi Kõlleste vald tegi aasta lõpul elanike arvu suurendamiseks kampaaniat, lisandus inimesi valda Seeme kinnitusel läbi aasta. Veel 2012. aasta alguses langes Kõlleste elanike arv napilt alla tuhande piiri, ent nüüd on vald elanike poolest seisus, kus pole olnud viimased enam kui tosin aastat.

Kanepi panustas selgitustööle

Kõlleste vallast ei jäänud palju maha nüüd 2465 elanikuga Kanepi vald, kuhu aastaga lisandus juurde 44 inimest. Kuidas see saavutati?

„Tööga,” vastas vallavanem Mikk Järv Lõunaeestlasele.

Vallavanem ei salga, et viimastel kuudel tehti elanike seas kõvasti selgitustööd, et inimesed end elanikuks registreeriks ning aitaks Kanepil koos Kõlleste ja Valgjärve vallaga saada kokku 5000 inimest, nagu nõuab haldusreformi seadus. Tõsi, maagiline 5000 jäi napilt saavutamata.

Järve kinnitusel on end valla elanikuks registreerinud inimeste puhul ka tegelikult tegemist Kanepi elanikega.

„Nad on reaalselt Kanepi valla inimesed. Mõned on aastaid siin elanud ja isegi töötanud,” lausus Järv. „Mingisuguseid „kummikortereid” meil pole.”

Maakonnas jätkus langus

Elanike arvu poolest jäid Põlvamaal plussi veel ka Ahja ja Vastse-Kuuste vald, kuid teistes omavalitsustes rahvaarv vähenes. Alla kümne elaniku kahanes elanike arv Valgjärve (-4), Värska (-4) ja Mikitamäe (-7) vallas.

Arved Breidaks

Põlvamaa elanike arv 1. jaanuaril 2017

OMAVALITSUS ELANIKE ARV (aastane muutus)
Ahja vald 1023 (+12)
Kanepi vald 2465 (+44)
Kõlleste vald 1089 (+51)
Laheda vald 1184 (-18)
Mikitamäe vald 985 (-7)
Mooste vald 1452 (-26)
Orava vald 715 (-26)
Põlva vald 9548 (-158)
Räpina vald 4698 (-71)
Valgjärve vald 1408 (-4)
Vastse-Kuuste vald 1197 (+3)
Veriora vald 1373 (-14)
Värska vald 1371 (-4)
KOKKU 28 508 (-218)

Allikas: Põlva maavalitsus, rahvastikuregister

Võrumaal elas rahvastikuregistri andmeil 1. jaanuari seisuga 34 186 inimest ehk 451 hinge vähem kui aasta tagasi. Ainsana suurenes maakonnas elanike arv Lasva vallas.

„Meil oli aimu, et see aasta võib hästi lõppeda,” ütles Lasva vallavanem Juris Juhansoo Lõunaeestlasele. „Väga rõõmustav.”

Vallavanemal on põhjust rõõmu tunda, sest ainsa Võrumaa omavalitsusena suurenes Lasva elanike arv 16 inimese võrra 1726-le. Veel kaks aastat tagasi märgiti Lasva elanike arvuks 1685, kuid seejärel on rahvaarv suurenenud 41 inimese võrra.

Kuidas õnnestus Lasval vastuvoolu ujuda, jääb Juhansoo sõnul mõistatuseks. „Kokkuvõttes me muidugi töötame selle nimel, aga mis need konkreetsed põhjused on, ei oska öelda,” lausus vallavanem.

Küll näitab aga kinnisvaraturg, et nõudlus elamispinna järele Lasva vallas on olemas. „Kui elamiskõlbulik elamine müüki tuleb, siis läheb see nagu soe leib,” kinnitas Juhansoo.

Mujal maakonnas langus

Napilt sattus miinusmärgiga valdade sekka Võru vald, kus aasta kokkuvõttes vähenes elanike arv ühe inimese võrra 4799-ni. Vähem kui kümne elaniku võrra vähenes ka Haanja valla elanike arv (-8).

Maakonna suurimas omavalitsuses Võru linnas kahanes elanike arv 261 inimese võrra 12 367-ni. Samas võrreldes 2015. aastaga Võru elanike kahanemise kiirus aeglustus ning ilmselt suudab linn ka alanud aasta lõpetada elanike arvuga üle 12 000 piiri.

Võru maakonna rahvaarv langeb käesoleval aastal aga suure tõenäosusega alla 34 000 elaniku nivoo.

Arved Breidaks

Võrumaa elanike arv 1. jaanuaril 2017
OMAVALITSUS ELANIKE ARV (muutus)
Antsla vald 3376 (-22)
Haanja vald 1099 (-8)
Lasva vald 1726 (+16)
Meremäe vald 1075 (-18)
Misso vald 630 (-15)
Mõniste vald 845 (-28)
Rõuge vald 2201 (-12)
Sõmerpalu vald 1775 (-24)
Urvaste vald 1273 (-19)
Varstu vald 1036 (-39)
Vastseliina vald 1975 (-29)
Võru vald 4799 (-1)
Võru linn 12 367 (-261)
KOKKU 34 186 (-451)

Allikas: Võru maavalitsus, rahvastikuregister


Warning: Undefined array key "pages" in /data01/virt43547/domeenid/www.lounaeestlane.ee/htdocs/wp-content/plugins/facebook-messenger-customer-chat/facebook-messenger-customer-chat.php on line 181