32. nädal: kas see oligi suvi?

Eks see teeb natuke nukraks, kui suveilmad jõuavad kohale alles augusti keskpaigas, kuid parem hilja ja kas või pisutki kui üldse mitte.

Sel nädalavahetusel Lõuna-Eestis koguni 30 kraadini tõusnud õhutemperatuur meenutas, et suvi on meie laiuskraadil siiski võimalik. Kuigi ilmateenistus ähvardas, et kuumust jätkub vaid loetud päevadeks, oli ometi hinges lootus, et vahest jääb uus madalrõhkkond siiski saabumata.

Heitlik ilm on tänavuse suve üks peateema. Soe periood on meie laiuskraadil üpris lühike ja kui ka see osutub tavapärasest jahedamaks ja pilvisemaks, ajab ju kurjaks küll.

Need, kes läksid kindla peale välja ja sättisid oma puhkuse juulikuusse, pidid pettuma, sest õiget ranna- või suvilailma õigupoolest polnudki. Ilmateenistuse andmeil oli juuli keskmine õhutemperatuur normist 1,7 kraadi madalam ning päikesepaistet jätkus 272 tunniks, mis moodustas 94 protsenti juuli normist.

Ka juuni keskmine õhutemperatuur jäi normist kraadi võrra madalamaks, samas kui sademeid oli 102 protsenti normist. Lohutada võib vaid sellega, et öökülmi juunis ega juulis ei esinenud.

Nagu Eesti jalgpallikoondis, on ilm purustanud tänavu suvel ühe lootuse teise järel, mistõttu näib iga päikselisem päev kui õnnistus.

Kuid külm suvi tähendab ka seda, et paljud puhkuselt naasvad inimesed ei ole tegelikult tööaastast korralikult välja puhanud, on pahurad, stressis ning madala D-vitamiini tasemega. Poolikult laetud akuga kaugele ei sõida, mistõttu tuleb viletsa suve tõttu lörri läinud puhkusele leida asendus.

Seetõttu võib prognoosida, et suve pikendamise reisid Vahemere äärde saavutavad tänavu suurema populaarsuse.

Kellel pole aga võimalik reisi päikesepaistesse ette võtta, võiks kaaluda mõne kodumaise sanatooriumi või spaa külastamist, kus põhjamaine väsinud keha samuti turgutust leiab.

ARVED BREIDAKS