Ahja vallas juhtus pühapäeva jooksul kaks liiklusõnnetust, milles inimesed viga said.

Kella 8.41 paiku toimus liiklusõnnetus Kärsa-Eoste maantee 4,5. kilomeetril, kus 27-aastase naise juhitud sõiduauto Renault Clio sõitis sirgel lõigul paremale poole teelt välja ning sõiduk rullus üle katuse.

Juht toimeti Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli.

Kella 20.20 paiku juhtus liiklusõnnetus Tartu-Räpina-Värska maantee 31. kilomeetril, kus jalgrattal sõitnud 46-aastane mees sai löögi tagant lähenenud sõiduauto Volvo V70 peeglilt. Autot juhtis 26-aastane mees.

Saadud löögist jalgrattur kukkus ja toimetati Põlva Haiglasse.

LÕUNAEESTLANE

Kanepi alevikus pandi esmaspäeval nurgakivi rajatavale kaugkütte katlamajale, mis valmides hakkab soojaga varustama kooli, lasteaeda, vallamaja ja üht korterelamut.

„Projekt sai alguse kolm aastat tagasi, kui meil sai volikogu tööplaani sisse, et me taastame Kanepis keskkütte,” rääkis Kanepi vallavanem Mikk Järv Lõunaeestlasele.

Kanepi alevikus kaotati kaugküte umbes veerand sajandit tagasi ning sealtpeale on iga hoone kütmine olnud lahendatud eri viisil. Nii on gümnaasiumi köetud halupuuga, vallamaja kergkütteõli ning lasteaeda põlevkiviõliga.

Keskkütte taastamise projektiga haaratakse kaugküttevõrku kõigepealt vallale kuuluvad hooned ning tulevikus on võimalik liituda ka kortermajadel.

„Algselt oli ka mõte, et taastame hoonetes oma küttelahendused, aga see oleks liiga kulukaks läinud ja igati tuli soodsam ja mõistlikum taastada keskküte selle perspektiiviga, et tulevikus oleks lähedalasuvatel kortermajadel samuti võimalus keskküttega ühineda,” rääkis Järv.

Projekt läheb kokku maksma 360 000 eurot, millest 270 000 eurot kulub katlamaja ehitusele ning 90 000 eurot 400 meetri soojatorustiku rajamisele. Mõlemast investeeringust katab poole Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

Valla kulutused piirduvad 45 000 euroga, mis kulub soojatorustiku ehituse omaosaluse katteks. Katlamaja rajab osaühing SW Energia, mis hakkab vallale müüma soojust 72 eurot MWh. „See tuleb kindlasti soodsam, kui praegu kolme maja peale kokku,” kinnitas Järv.

Lisaks soojuse hinna alandamisele paiskab uus hakkpuidul töötav katel õhku vähem kasvuhoonegaase. Arvestuslikult hakkab Kanepi korstnatest praegusega võrreldes CO2 lenduma aastas 113 tonni vähem.

Uus katlamaja on kavas avada oktoobris.

Vaata pilte ja videolugu katlamaja nurgakivi panekust.

ARVED BREIDAKS

Eesti Maanteemuuseumis Varbusel pukseeriti eelmisel nädalal kolme päeva jooksul tühjaks lammutamisele minev masinahall ning tõsteti eemale kümneid tonne kaaluvad maanteehooldusmasinaid, et teha ruumi uue masinahalli ehitusele.

„See, mis me praegu paari päeva jooksul teeme, on tegelikult üks röögatu väljakutse – kolme päeva jooksul me veame enam kui 300-400 tonni masinaid ühest kohast teise,” rääkis maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner Lõunaeestlasele. „Viimane kord, kui muuseumis nii palju masinaid on liigutatud, oli enam kümme aastat tagasi.”

Masinate liigutamise põhjuseks on juba septembris algavad muuseumi laiendustööd, mille käigus lammutatakse praegune 1000 ruutmeetri suurune masinahall maha ning selle asemele rajatavas 1500 ruutmeetri suuruses, osaliselt köetavas hallis avatakse järgmise aasta lõpus uus autoajastu näitus.

Euroopa suurim kogu

Uus näitusepind võimaldab Kadri Valneri sõnul paremini eksponeerida Varbusel asuvat Euroopa suurimat maantee-ehitusmasinate kollektsiooni ning esile tõsta ka Eesti tee-ehituses silma paistnud inimesi.

„Meil on ju Euroopa kõige suurem ja vägevam tee-ehitusmasinate kollektsioon ja me saame eraldi välja tuua Eesti kuulsaid tee-ehitusmasinate insenere,” kinnitas ta.

Uus näitus koosneb Valneri sõnul kolmest osast: „Autoajastu algus ehk kuidas on saanud autost kui luksusesemest igapäeva tarbeese, meie tee-ehitusmasinate väljapanek ja liikluskasvatuskeskus.”

Kokku 2 miljonit eurot maksvate laiendustööde jaoks sai maanteemuuseum toetust EASist. Ehitajaga ollakse praegu lepingu sõlmimisel ning valmimas on ka näituse kontseptsioon.

Õige varsti algavate ning umbes aasta kestvate ehitustööde ajal on maanteemuuseum külastajatele avatud.

Vaata pilte ja videolugu maanteemuuseumist.

ARVED BREIDAKS

Vaatamata sellele, et haldusreform haukab Põlva maakonnast ära tubli tüki maad ja rahvast, ei anna see põhjust rääkida Põlva maakonna kaotamisest, leiab riigihalduse minister Jaak Aab.

„Ma arvan, et keegi, vähemalt lähiajal, ei pea plaani mingite oblastite tegemiseks ega maakondade kaotamiseks,” kinnitas teisipäeval Põlvas käinud Aab Lõunaeestlasele. „Nii nagu nad [maakonnad] peale haldusreformi jäävad, nad kindlasti mõni aeg jäävad.”

Reformiga suuremaks muutuvad omavalitsused saavad ministri sõnul aga juurde nii raha kui ka ülesandeid, mistõttu suureneb valdade-linnade õigus otsustada kodumaakonna arengu ja tuleviku üle.

„Kohapeal peaksid omavalitsused otsustama enamuse küsimuste üle, ka selle üle, milline on Põlva maakonna identiteet, pärand, traditsioon,” sõnas Aab.

Maakondadele alampiiri ei plaanita

Kui omavalitsustel tuli haldusreformi puhul üle saada 5000 elaniku piirist, siis maakondadele sarnast elanike arvu miinimumnõuet kehtestada pole Aabi sõnutsi kavas.

„Mina ei ole sellistest plaanidest kuulnud,” kinnitas ta.

Ministri sõnul ringles eelmise valitsuse ajal ideid, mille kohaselt tulnuks pärast haldusreformi kärpida ka maakondade hulka, liites need suuremateks regioonideks, kuid praegu on toonased plaanid maha maetud.

„Ma arvan, et kõigepealt tuleb need reformid, mis praegu on käimas, rahulikult ära lõpetada ja kui hiljem tekib küsimus, et riigihaldus peaks kuidagi teisiti toimima, siis see maakondi enam ei puuduta,” ütles Aab.

Põlvamaa kaotab maad ja rahvast

Statistika on Põlvamaa suhtes armutu: valdade ühinemise ja maakonnavahetuse tulemusel kaotab maakond elanike arvust ligemale 9 protsenti ehk pealt 2400 inimese. Maakonna territoorium väheneb 323,7 ruutkilomeetri võrra ehk ligi 15 protsenti.

Mikitamäe, Orava ja Värska valla lahkumist Võru maakonda aitab küll tasakaalustada Räpina vallaga Tartumaalt liituv Meeksi vald, kuid kokkuvõttes kahaneb Põlvamaa elanike arv haldusreformi tulemusel umbes 25 800 elanikuni.

Põlva maavanem Igor Taro selles suurt katastroofi ei näe. „Pindala ja elanike arvult mingit väga ülidramaatilisi muutusi ei toimu,” rääkis ta Lõunaeestlasele. „Aga küsimus loomulikult jääb, et milline on maakondade roll tulevikus.”

Jaak Aabi sõnul jääb maakond ka tulevikus riigihalduse üheks tasandiks. „Siia jääb riigi esindus, erinevate ministeeriumite, ametite esindused, ta on ikkagi riigihalduse tasandil üks keskus ja üks piirkond,” selgitas ta.

Teisalt on Põlva, Võru ja Valga maakonna puhul Aabi hinnangul välja joonistumas sarnaste probleemidega piirkond, mistõttu tuleks regionaalarengu võtmes Kagu-Eestit vaadelda ühe tervikuna.

„Ilmselgelt peaks välja mõtlema midagi uut,” leiab maavanem Taro.

Põlva maakonna tükeldamine ning liitmine Võru ja Tartu maakonnaga oleks tema sõnul ajas tagasi- mitte edasiminek. „Ajalugu tagasi teha on võimalik ainult farsina,” lisas Taro.

Vaata videolugu Põlvast.

ARVED BREIDAKS

Valdade sundliitmise üle neljapäeval otsuseid tegev Jüri Ratase valitsus paigutab loodava Setomaa valla suure tõenäosusega Põlva maakonda, mitte Võru maakonda, nagu esmalt kavas oli.

Hästiinformeeritud Toompea allikas kinnitas kolmapäeval Lõunaeestlasele, et valitsuskabinet on Setomaa valla maakondliku kuuluvuse osas ühe ministri kategoorilise vastuseisu tõttu meelt muutnud ning Meremäe, Mikitamäe, Värska vallast ning Luhamaa nulga küladest loodav Setomaa vald liidetakse Põlva maakonnaga, mitte Võrumaaga, nagu see oli kirjas määruse eelnõus.

Et asjad tõenäoliselt nii lähevad, kinnitasid Lõunaeestlasele veel kaks allikat.

„Kui kaarti vaadata, siis saab sellest Põlva maakonnas õige imelik vald,” tõdes üks neist Lõunaeestlasele.

Põhjus, miks valitsusele algselt esitatud eelnõu kohaselt oli Setomaa valla kodumaakonnaks pandud Võru maakond, peitub Orava vallas, kes ühinemisel Vastseliinaga liitub Võrumaaga. Samuti see, et Luhamaa nulk jääb setode valla Põlvamaaga liitmise puhul lahustükiks Võru maakonna sees.

Põlvamaa tugev lobitöö

Põlvamaal aga asjade sellise käiguga ei lepitud ning mai alguses Värskas visiidil käinud peaminister Jüri Ratasele ja tollasele riigihalduse minister Mihhail Korbile anti edasi sõnum, et Põlvamaa omavalitsused ei soovi setusid Võru maakonnale „loovutada”.

„Meie [valitsuse] ettepanek on [lisada Setomaa vald] Võru maakonda, aga siin on tuline arutelu ja mingil määral kandub [see] ka valitsuskabinetti, kus asjad väga tähelepanelikult kõigi peensusteni võetakse lahti ja arutatakse läbi,” kinnitas Korb mai alguses Lõunaeestlasele.

Valitsuses, mille koosseisu kuuluv maaeluminister Tarmo Tamm elab Põlvamaal, osutus Põlva lobi Võru omast ilmselt tugevamaks, mis viib Meremäe ja Luhamaa nüüd Põlvamaa koosseisu.

Setomaa vallaks liidetavates Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ühes Luhamaa nulgaga elas aastavahetusel ligi 3500 inimest. Kuigi elanike arv jääb kaugele maha haldusreformi seaduses nõutud 5000 elanikust, tehti setodele juba haldusreformi seaduses erand ning neile anti võimalus moodustada piiriäärne omavalitsus.

Kuna kolmel vallal ei õnnestunud vabatahtlikult Setomaa valda luua, otsustas selle teha valitsus.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: VIDEOLUGU: Jüri Ratas käis Setomaa vastuolusid klaarimas

Valitsus ei jõudnud neljapäevasel kabinetinõupidamisel omavalitsuste sundliitmiste osas üksmeelele ning lükkas otsustamise järgmisele nädalale.

Kell 14 alanud valitsuse kabinetinõupidamisel oli päevakorras ka haldusreformi raames tehtavate sundliitmiste ja võimalike erandite üle otsustamine, kuid kell 17.16 andis valitsuse pressibüroo teada, et valitsus jätkab arutelu haldusreformi üle järgmisel nädalal.

Põlva- ja Võrumaal sõltub valitsuse otsusest mitme omavalitsuse saatus.

Valitsusel tuleb otsustada, kas teha kokku 4962 elanikuga Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallale erand ning jätta nad liitmata Põlva vallaga, nagu sundliitmise plaan ette näeb. Kanepi ja Põlva piirkonna valdade sundliitmise korral tekiks 19 366 elanikuga omavalitsus.

Sarnane otsus tuleb valitsusel teha ka Võrumaa puhul, kus erisust taotlevad 4649 elanikuga Antsla ja Urvaste vald. Valitsuse plaan näeb ette sundliita Antsla Võru vallaga, millele ollakse vastu nii Antslas kui Võrus.

Veel tuleb valitsusel lahendada Setomaa valla loomisega üles kerkinud vastuolu selle maakondliku kuuluvuse pärast. Valitsuse määruse eelnõu näeb ette Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ja Luhamaa nulgast loodava Setomaa valla paigutamise Võru maakonda, kuid Põlvamaa tugev lobi valitsuses on kallutamas otsust hoopis Põlva maakonna poole.

Samuti tuleb valitsusel otsustada Orava ja Vastseliina valla sundliitmine, kes tõenäoliselt liidetakse Võru vallaga.

ARVED BREIDAKS

Põlvamaa kaheksas vallas esmaspäeva õhtul lõppenud rahvaküsitluse esialgsete tulemuste kohaselt lükkasid hääletamas käinud inimesed tagasi valitsuse ettepaneku sundliita Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vald.

Kahel küsitluspäeval väljendas oma seisukohta selles küsimuses tagasihoidlik 6,1 protsenti kaheksa valla hääleõiguslikest elanikest, selgus esialgsetest tulemustest.

Maavanem Igor Taro sõnul oli osalusaktiivsus suurem Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallas, neist kahes esimeses mõõdeti osalusprotsendiks 15 ja Valgjärvel tegi valiku 17 protsenti hääleõiguslikest elanikest.

Teistes valdades seevastu jäi osalusprotsent alla kümne. „Suur-Põlvat jättis see küsimus külmaks,” nentis Taro Lõunaeestlasele.

Vastse-Kuuste üllatas

Enamikus valdades ütlesid inimesed suure Põlva valla loomise ettepanekule EI ning suurim EI-protsent oli Valgjärve vallas, kus vastalisi kogunes 80 protsenti.

Teistes valdades moodustasid EI-hääled Taro vahendatud andmetel umbes kaks kolmandikku kõigist häältest.

Küsitluse suurima üllatuse valmistas Vastse-Kuuste vald, sest seal valiku teinud inimestest koguni 70 protsenti hoopis pooldas Suur-Põlva valla loomist.

Kõlleste vallas jagunesid elektrooniliselt antud hääled Taro sõnul EI- ja JAH-hääled enam-vähem pooleks, samas kui paberhääled läksid valdavalt EI-poolele, kallutades nõnda ka kogu valla tulemuse selgelt EI-poolele.

Pärast küsitlustulemuste kinnitamist edastatakse need valitsusele, kes peaks juunikuus otsustama, milliseks Põlvamaa halduskorraldus viimaks kujuneb.

Kõik asjasse puutuvad vallavolikogud on juba varasemalt otsustanud, et ei toeta valitsuse sellist sundliitmisplaani. Volikogudes soovitakse, et kaheksa valda moodustaksid kaks omavalitsust, neist üks koondaks Põlva valla ümber praegused Ahja, Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste valla ning teise valla moodustaksid Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve, kelle elanike arv jääb aga alla haldusreformi nõutud 5000 elaniku piiri.

ARVED BREIDAKS

PILDIL: Häälte lugemine Põlva maavalitsuses. FOTO: IGOR TARO

SAMAL TEEMAL: Põlva ja Kanepi sundliitmise plaan pandi tagantjärgi rahvaküsitlusele

Võru ja Põlva maakonna omavalitsuste ja mõlema maavalitsuse esindajad leppisid teisipäeval kokku asutada kahe maakonna bussiliinide korraldamiseks ühine Kagu ühistranspordikeskus.

„Ilmselgelt jõudsime täna [teisipäeval] kokkuleppele teha Põlva ja Võru maakondade vahel ühine Kagu ühistranspordikeskus,” kinnitas Põlva maavanem Igor Taro pärast kohtumist Lõunaeestlasele.

Praegu korraldavad Võru- ja Põlvamaal maakondlikke bussiliine siinsed maavalitsused, mis aga alates 1. jaanuarist tegevuse lõpetavad ning kohalikel omavalitsustel on valida, kas võtta liinivedude korraldamine enda kanda või loovutada see töö maanteeametile.

Varem olid nii Võru kui Põlva omavalitsused otsustanud asutada kummaski maakonnas eraldiseisva ühistranspordikeskuse, kuid viimastel päevadel on leitud üles koostöövaim ning liigutud ühise keskuse loomise suunas.

„Tänane päev tõi nii Põlva kui Võru omavalitsused ühise laua taha ja ma julgen arvata küll, et lähiaegadel on vajalikud dokumendid volikogudes ja selle aasta lõpuga saab ühistranspordikeskus Võru ja Põlva peale olema,” lausus Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele.

Liinid säilivad, lisandub uusi

Kahe maakonna liinivõrgu ühendamisel on Taro kinnitusel võimalik ühelt poolt säilitada praegused sõiduvõimalused ning luua ka uusi.

„Ma arvan, et kindlasti tuleb sõiduvõimalusi juurde tänu sellele, et meil läheb koostöö paremaks, tõhusamaks ja me kulutame administreerimisele vähem raha,” lausus ta.

„Tavalise bussisõitja jaoks on oluline see, et tänased liinid toimiksid,” lisas Andres Kõiv. „Kui otsustamine jääb meile Kagu-Eestisse, Võru-Põlva peale, siis on võimalik ka palju paindlikumalt ja operatiivsemalt teha muudatusi, mida elu ikka nõuab.”

Praegu kurseerib üle Võru ja Põlva maakonna piiri päevas veerandsada bussi ning tulevikus võib maakondadevaheliste liinide hulk Kõivu sõnul veelgi kasvada. Kuna Orava vald on ühinemas Vastseliina vallaga ning loodav Setomaa vald on kavas liita Võru maakonnaga, vajab liinivõrk Kõivu hinnangul ümbervaatamist.

Järgnevalt tehakse Kagu ühistranspordikeskuse rajamisel kahe maakonna omavalitsustele ettepanek liituda keskuse asutajate ringiga. Need omavalitsused, kes otsustavad liituda, allkirjastavad maikuus koostöömemorandumi, mille järel on võimalik luua uus asutus, mis 1. jaanuarist hakkab Võru ja Põlva maakonnas ühistransporti korraldama.

Vaata videolugu Kagu ühistranspordikeskuse moodustamise kohta.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

Põlvamaal hakatakse looma ühistranspordikeskust

Võrumaa KOVid võtavad bussiliikluse korraldamise enda kätte

Ajaloolisel Võru-Tartu teel ehk Postiteel sõitjatel tuleb Põlva maakonnas varuda aega, sest 2. mail alanud tee taastusremont toob kaasa liiklusseisakuid.

Postiteel uuendatakse tänavu kaks lõiku kogupikkusega 14,7 kilomeetrit. Teisipäeval algas asfaldi ülesfreesimine Puskaru-Lahe 8-kilomeetrisel lõigul Ridali ristmiku juures.

„Põhimaanteel freesitakse amortiseerunud mustkate, teostatakse vajumite profiiliparandus killustikuga ning rajatakse freesimise käigus tekkinud freespuru baasil bituumenstabiliseeritud alus ning teostatakse katte ehitamine kahekordse pindamisega,” ütles maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal Lõunaeestlasele.

Tööde hulka kuulub ka amortiseerunud põhiteetruupide väljavahetamine ning kraavide puhastamine.

Postiteel läheb remonti ka 6,7 kilomeetri pikkune teelõik Vooreküla-Puskaru teel. Tööd kogumaksumusega 1,8 miljonit eurot plaanitakse lõpetada septembriks.

ARVED BREIDAKS

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2016. aasta oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Kõige väiksem sooline palgalõhe oli Põlvamaal.

Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,3 protsendipunkti ning see vähenes kolmandat aastat järjest.

Viimase kolme aasta jooksul on naispalgatöötajate brutotunnitasu tõusnud kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe vähenemise peamine põhjus.

Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2016. aasta oktoobrikuu andmetel naispalgatöötajatel 6,04 eurot ning meespalgatöötajatel 7,63 eurot. 2015. aastaga võrreldes tõusis brutotunnitasu naispalgatöötajatel 11,6 ja meespalgatöötajatel 9,8 protsenti.

Suurim lõhe mäetööstuses

2016. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe mäetööstuses (36,4%) – see on ka tegevusala, kus enamik palgatöötajatest on mehed.

Mäetööstusele järgnesid palgalõhe suuruselt finants- ja kindlustustegevus (33%), töötlev tööstus (29,5%), kaubandus (29%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (26%). Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (8,9%), avalikus halduses ja riigikaitses (8%). Veonduse ja laonduse tegevusalal palgalõhe puudus.

2016. aastal oli maakonniti kõige suurem palgalõhe Ida-Viru maakonnas (27,9%), järgnesid Jõgeva (25,3%), Hiiu (23,4%) ja Lääne (22,1%) maakond.

Kõige väiksem oli sooline palgalõhe Põlva (11,3%), Rapla (15,1%) ja Tartu (15,9%) maakonnas.

LÕUNAEESTLANE

Põlvamaa omavalitsused on valmis võtma maakondliku bussiliikluse korraldamise uuest aastast enda kanda, kui praegu seda tööd tegev maavalitsus uuest aastast töö lõpetab.

„Seisukoht on, et ühistranspordi korraldamine peaks tulema üle Põlvamaa omavalitsuste liidule,” rääkis liidu esimees, Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv Lõunaeestlasele.

Tema sõnul pole praegu lõpuni selge, kas ühistranspordi korraldamise saab üle anda omavalitsuste liidule või peab selleks tingimata looma eraldiseisva asutuse nimetusega ühistranspordikeskus, kuid kindel on see, et kohalikud vallajuhid soovivad hoida otsustamise bussiliikluse üle enda käes.

„Tahame kindlasti teha koostööd Võru- ja Tartumaaga,” kinnitas Kõiv. Samas lisas ta, et kuulumine regionaalsesse ühistranspordikeskusse, kuhu oleks haaratud ka Võru ja Valga maakond, pole Põlvamaa omavalitsusjuhtide eelistus.

Maavanem: kaaluda tuleks koostööd Võrumaaga

„Kuigi riigihalduse minister nägi eelistatud variandina Põlvamaa omavalitsuste liitumist Jõgeva ühistranspordikeskusega, toetan pigem meie vallajuhtide arvamust, et selle teenuse korraldamine võiks jääda inimestele lähemale,” teatas Põlva maavanem Igor Taro.

Kuna Põlva maakonna bussiliinide teenindamise leping hakkab uuel aastal osaliselt katma ka Võru maakonda, kuhu on minemas Orava vald ning ka Setomaa vald võidakse nihutada Võru maakonna osaks, põimuvad Põlva ja Võru maakonna ühistransport praegusest rohkem läbi.

„Selles suhtes annaks kahe maakonna transpordikorralduse ühendamine positiivse efekti, kuid selle otsuse saavad teha ainult omavalitsused ise,” lisas Taro.

Valitsuse otsuse kohaselt tuleb maavalitsustel anda maakonna bussiliinide korraldamise ülesanded halduslepingu alusel hiljemalt 1. jaanuariks 2018 üle maavalitsuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt asutatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele.

ARVED BREIDAKS

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed on neljapäeval ja reedel Põlvamaal, kus kohtutakse ettevõtjate ning kohaliku elu arendajatega.

„Olen Põlvamaal sündinud, kasvanud, pikalt töötanud ja minu kodu on praegugi siin. Tunnen oma kodukohta hästi ning visiidi eesmärk on kohalikku elu ka kolleegidele näidata,” lausus riigikogu liige Meelis Mälberg (pildil).

Reedel külastavad riigikogu reformierakondlased Räpina loomemaja ja sadamat, samuti Ahja moodulahjude tootmist ja Eco Oil värvikoda Valgjärvel. Põlvas tutvutakse puidutöötlemisettevõttega Arcwood ja ravimifirma Acino tehasega. Visiidi lõpetab ringkäik Põlva riigigümnaasiumi uues hoones.

Põlvamaale sõidavad Yoko Alender, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Johannes Kert, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Keit Pentus-Rosimannus ja Taavi Rõivas.

LÕUNAEESTLANE

Himmaste külas laupäeva õhtul juhtunud õnnetuses vigastada saanud mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Õnnetus juhtus kella 16.25 ajal Kanepi-Leevaku maantee 23. kilomeetril, kus mootorrattal Honda 20CX möödasõitu sooritanud mees kaotas kontrolli mootorratta üle ja sõitis kraavi.

Juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, teatas politsei.

LÕUNAEESTLANE

Vabariigi president Kersti Kaljulaid jätkas oma maakonnavisiite kolmapäevase külaskäiguga Põlvamaale, kus ta rõhutas, et ühe piirkonna arengu mootoriks on üha rohkem saamas hea elukeskkond, mis meelitab kohale arengusse panustavaid inimesi.

„Ma olen näinud palju inimesi, kes tahavad elada Põlvamaal ja on leidnud endale tegevusala, mille tarbija ja turg asub tihtipeale siit Põlvamaalt väga kaugel, aga mis võimaldab neil elada just siin ja kasvatada oma lapsi just siin,” rääkis president Kaljulaid intervjuus Lõunaeestlasele.

Riigipea visiit algas hommikul Värska Sanatooriumis, jätkus külaskäiguga Mikitamäe kooli ja lasteaeda, Räpina Aianduskooli. Pärastlõunal tegi riigipea ringkäigu mööda Mooste mõisas tegutsevaid ettevõtteid ning maitses Mooste vallas Üvasi talus toodetavat kitsejuustu.

„Ma olen näinud suurepärast kogukonnaõue, kus on võimalik pakkuda väga suurele hulgale rahust, vaikusest, aga võib-olla ka natuke kodusest nikerdamisest huvitatud turistidele tulevikus rahulikku pelgupaika,” kiitis Kaljulaid Mooste mõisas nähtut.

Meeldiv keskkond meelitab inimesi

Kuid vaatamata uutele ettevõtmistele ja edulugudele, mida presidendile tutvustati, on Põlvamaa endiselt Eesti üks kõrgeima tööpuudusega maakondi. Mis aitaks töökohti juurde luua?

„Tänapäeval ei ole enam võimalik tekitada kuhugi töökohti mingisuguse konkreetse tegevusega – valmistada ette pinnad selleks, et saabuksid suured tööstusettevõtted,” rääkis Kaljulaid. „Tööstuses ei tule enam väga palju töökohti, tööstusettevõtted on üha suuremad üha väiksema töötajate arvuga.”

Seepärast soovitab Kaljulaid panustada elukeskkonna arendamisse ja selle hoidmisse, mis uusi inimesi maale meelitaks.

„Kui on hea elukeskkond ja tagatud transpordiühendus nii inimestele kui ka andmehulkadele ehk siis kiire internet, siis see meelitabki kohale need inimesed keda me tahame. Kelle tööl ja mõtetel on nii kõrge lisandväärtus, et nad võivad elada seal, kus nad tahavad.”

Vaata pilte ja videolugu presidendi käigust Põlvamaale.

ARVED BREIDAKS

Aasta tagasi kinni pandud Vastse-Kuuste lihatööstuses on korsten jälle suitsema hakanud ning uute omanike käe all valmib seal nüüd eranditult kodumaisest lihast toodetav karnikaup.

Eesti seakasvatajatele kuuluv Ühistu Eesti Lihatööstus omandas mullu juulis Atria Eesti AS-ilt Vastse-Kuuste tootmisüksuse ning alates 5. aprillist on 20 inimesele tööd pakkuv uus lihatööstus ametlikult turul.

„Eks see on olnud kõvasti energiat ja aega nõudev protsess,” rääkis lihatööstuse käivitamist juhtinud Ühistu Eesti Lihatööstus juhatuse liige Mart Luik Lõunaeestlasele. „Samaaegselt tuleb tegeleda sortimendi väljatöötamisega – nii põhitooted kui ka kohe otsa suvetooted – logo ja läbirääkimised jaekaubanduskettidega… tööd jätkub.”

Tootjad hakkavad töötlema

Võrreldes eelmise aasta algusega, mil Atria Vastse-Kuustes tootmise sulges, on valmistoodangu hinnad hakanud taas tõusma, kuid hinnatõus pole esmane põhjus, miks farmereid koondav ühistu Põlvamaal tööstuse ostis.

„Ühelt poolt on tõsi, et valmistoodangu hinnad on natukene tõusnud, aga Atriaga võib-olla ei olegi see olukord päriselt võrreldav,” rääkis Luik. „Eesti lihaühistu moodustamise sügavam mõte oli see, et seakasvatajad ja tööstus viiakse kokku, mis on puhas riskide maandamine.”

Ehk kui traditsiooniliselt üritavad tootjad survestada töötlejat kokkuostu hindu tõstma ja töötleja omakorda sooviks maksta toorme eest võimalikult vähe, siis lihaühistus on nii tootja kui töötleja sama ning sellega on osad hindade kõikumisest tulenevad riskid väiksemad.

Igal vorstil on ajalugu

Luik tõdeb, et temajuhitav uus lihatööstus trügib turule, kus niigi on kitsas. Vastse-Kuuste kauba eeliseks konkurentsitihedal turul on selle garanteeritud kodumaine päritolu.

„See on kõik garanteeritud sada protsenti Eestimaine liha. Me võime isegi vorsti täpsusega öelda, kust farmist liha pärit on, sest me kasutame ainult enda kasvatatud sigadelt pärit liha,” kinnitas Luik.

Kuna suurte lihatööstustega pole uuel tulijal madalaima hinna nimel võimalik võistelda, üritatakse Luige sõnul hoida kvaliteeti, kasutada ka lisanditena (sibul, küüslauk jne) võimalikult palju kodumaist toorainet ja loota, et uudishimulik klient jääb neile truuks.

„See on väga oluline osa meie kontseptsioonist, et see on farmerilt otse tarbijale minev kaup, et siin õieti kedagi vahel ei olegi,” sõnas Luik. „Praegune tagasiside on küll selline, et inimesed hea meelega tahavad uusi asju proovida.”

Vastse-Kuuste toodangu sortimendis on umbes 50 toodet. Atria Eesti müüs Vastse-Kuuste lihatööstuse ühistule eelmise aasta juulis. Tehingut rahastas Maaelu Edendamise Sihtasutus. Tehingu maksumust ettevõte ei avalda.

Vaata videolugu Vastse-Kuustest.

ARVED BREIDAKS

President Kersti Kaljulaid sõidab kolmapäeval visiidile Põlvamaale, kus külastab haridusasutusi ning kohtub omavalitsusjuhtide, ettevõtjate ja vabakonna esindajatega.

Riigipea alustab oma ringsõitu Värska Sanatooriumis, misjärel külastab Mikitamäe kooli ja lasteaeda, tutvub Räpina Aianduskooli ning Mooste mõisakompleksi ja seal tegutsevate ettevõtetega, teatas presidendi kantselei avalike suhete osakond.

Pärastlõunal külastab Vabariigi President Üvasi talu ja suuri liimpuitkonstruktsioone tootvat firmat Arcwood by Peetri Puit ning kohtub Põlvamaa omavalitsusjuhtidega.

Päeva lõpetab arutelu Maanteemuuseumis eelarvamusfestivali eestvedajatega.

Lõunaeestlane

Haldusreformi järel jääb Põlvamaal kohalikke otsustajaid tublisti vähemaks, sest kui praegu tõstab maakonna 13 vallas kätt kokku 153 rahvaasemikku, siis uutes valdades jääb neid tõenäoliselt järele 82.

Põlvamaa suurim, 23-liikmeline volikogu on praegu Põlva vallal ning suurimaks jääb Põlva volikogu ka pärast liitumisi. Moodustatavale 14 000 elanikuga Põlva vallale valitakse sügisel 27-liikmeline volikogu, kes hakkab otsustama Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste asjade üle.

Praegu on viie ühineva valla volikogudes kokku 63 liiget, kuid uues, ühises volikogus tuleb sama piirkonna asjade üle otsustama saadikuid 36 võrra vähem.

Volinike arvu vähenemine saab Põlva valla puhul olema 57 protsenti, mis on ka maakonna kõige järsem esindatuse kahanemine. Statistiliselt valitakse Põlva vallas üks saadik keskmiselt rohkem kui 500 vallaelaniku kohta.

Kanepi volikogus 19 liiget

Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ühinemisel loodava ligi 5000 elanikuga Kanepi valla elu hakkab korraldama 19-liikmeline rahvaesindus.

Kuigi valitsus ei ole selle omavalitsuse moodustamiseks oma eriluba andnud, on alla 5000 elanikuga Kanepi valla moodustamine pigem tõenäoline. Erandi tegemist toetab ka riigihalduse minister Mihhail Korb.

Praegu on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla volikogudes kokku 31 liiget, kuid uude volikogusse valitakse tosin volikogulast vähem ehk rahvaesindajaid jääb kolme vallaga võrreldes 38 protsenti vähemaks. Keskmiselt tuleb uues Kanepi vallas üks rahvasaadik rohkem kui 260 elaniku kohta.

Räpina valib volikokku 21 esindajat

Räpina, Veriora ja Meeksi valla liitumisel hakkab uues, 6600 elanikuga Räpina vallas otsuseid langetama 21-liikmeline volikogu. Praegu on kolme liituva valla volikogus kokku 35 liiget, mis teeb rahvaesindajate arvu vähenemiseks 40 protsenti. Räpina vallas tuleb keskmiselt üks rahvasaadik pealt 300 vallaelaniku kohta.

See, kui palju Põlvamaale volikogusid ja nende liikmeid täpselt alles jääb, sõltub Setomaa valla tegemistest ja sellest, millise maakonna koosseisu see vald kuuluma hakkab. Valitsus näeb Setomaa valda Võru maakonna koosseisus, kuid samas on selline valik tekitanud kohalikes küsimusi ning vastuseisu.

Maakondlikust kuuluvusest sõltumata saab Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla liitumisel loodav 3500 elanikuga Setomaa vald tõenäoliselt 15-liikmelise volikogu.

Kuna praegu on kolme valla esinduskogude suuruseks kokku 33 liiget, siis väheneb rahvaesindajate arv pealt 45 protsendi ning keskmiselt tuleb setode vallas üks rahvasaadik 230 elaniku kohta.

Demokraatia ei kannata

Kuigi rahvaesindajaid jääb haldusreformi järel vähemaks, ei sea see Põlva maavanem Igor Taro hinnangul kohalikku demokraatiat ohtu, vaid pigem tõstab otsuste kvaliteeti.

„Ma arvan küll, et demokraatia ei kannata kuidagi, sest hääleõigus säilib ju kõigil olenemata sellest, missuguses vallas või maakonnas ta edasi elab,” selgitas Taro Lõunaeestlasele.

Maavanema sõnul on Põlvamaa volikogudesse pääsenud praegu ka kümnekonna häälega saadikuid. „Minu lootus on, et kui volikogudesse pääsemise latt tõuseb kõrgemale, siis on seal ka arutelud ja otsused asjalikumad,” rääkis Taro. „Ka praegu ei suuda või ei soovi osad volikogu liikmed ennast kõigi teemadega kurssi viia. Edaspidi saavad otsustamise juurde enam motiveeritud inimesed.”

Kogukonnad saavad aktiivsustõuke

Uutes volikogudes aset leidev esindatuse vähenemine mobiliseerib Taro hinnangul kohalikke kogukondi rohkem selle nimel tööd tegema, et oma kandi inimene saaks volikokku valitud. „Nii on vähemalt Räpina ja Põlva valdade liitumisjärgsed volikogud näidanud,” kinnitas ta.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 15. oktoobril. Inimesed, kes soovivad kandideerida volikokku, peavad esimese tähtajana silmas pidama, et nad oleksid hiljemalt 1. augusti seisuga registreeritud selle omavalitsuse elanikuks, mille esinduskokku on plaan pürgida.

Arved Breidaks

Mitmed Põlvamaa vallad on juba seadnud või kehtestavad kolmapäevaks kohalikele teedele koormuspiirangud.

Kehtestatud koormuspiirangud on teede olukorrast sõltuvalt erinevad, kuid reeglina on liiklemine keelatud masinatele, mille kogukaal ületab 3,5 kuni 8 tonni, teatas Põlvamaa omavalitsuste liit.

Raskema kogukaaluga mootorsõiduki liiklemine on kohalikel teedel lubatud vaid omavalitsuse väljastatud eriloa alusel. Kehtestatud liikluspiirangute eiramisest tulenevad kahjud hüvitab või heastab rikkuja.

Lõunaeestlane

 

OMAVALITSUS	MASSIPIIRANG  ALATES
Ahja	6. märts
Kanepi	6. märts
Kõlleste	6. märts
Laheda	6. märts
Mikitamäe	2. märts
Mooste	1. märts
Orava	28. veebruar
Põlva	7. märts
Räpina	7. märts
Valgjärve	6. märts
Vastse-Kuuste	2. märts
Veriora	8. märts
Värska	2. märts

 

Mooste Viinavabrikus nimetati neljapäeva õhtul Põlvamaa tublimad ettevõtjad neljas kategoorias: Ettevõtluse edendaja, Tõusev täht, Põlvamaa pärl ja Põlvamaa mastimänd.

2016. aasta Ettevõtluse edendaja Põlvamaal on Põlva Gümnaasiumi ja Põlva Kooli majandus- ja ettevõtlusõpetaja Kaia Tamm, kelle käe all on ellu kutsutud 12 õpilasfirmat. Neist mitut on märgatud ka väljaspool Põlvamaad.

Põlvamaa ettevõtluse Tõusev täht on 2015. aastal loodud OÜ Käbliku Pruulikoda, kelle toodangut tuntakse ka väljaspool Eestit.

2016. aasta Põlvamaa pärl on AS Värska Sanatoorium, kes läinud aasta lõpus avatud balneoloogiakeskusega tõstab klientide usaldust looduse tervistava väe vastu veelgi.

Põlvamaa ettevõtluse Mastimänd on ettevõte, mis plaanib lähiaastatel firma toomismahtu kasvatada kolm korda, laieneda Suurbritannia, USA ja India turule ning mille 10 miljonit maksnud Põlva liimpuidutehase laiendus pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Põlvamaa Mastimänd on Arcwood kaubamärki kasutav OÜ Peetri Puit.

Tunnustused andsid üle Põlva maavanem Igor Taro, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk.

Lõunaeestlane

Haldusreform paisutab Võru maakonna Põlvamaa arvelt ligi 468 ruutkilomeetri võrra suuremaks ning elanike arv tõuseb kümnendi-tagusele tasemele, mil Võrumaal elas üle 37 000 inimese.

Kui praeguseks on valitsus kinnitanud Vastseliina ja Orava valla ühinemise, mille tulemusel suureneb Võru maakond 175,6 ruutkilomeetri ja 715 elaniku võrra, siis suure tõenäosusega hakkab Võru maakonda kuuluma ka loodav Setomaa vald.

Vabariigi valitsuse määruse eelnõu kohaselt arvatakse praegu Põlva maakonda kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Võru maakonna koosseisu. Selle sammuga lisandub Võru maakonda veel 292,2 ruutkilomeetrit maad ning 2356 inimest.

Kokku suureneks Võru maakond sel juhul pisut rohkem kui viiendiku võrra ning Põlvamaa territoorium väheneks umbes 15 protsenti, arvestades, et Tartumaalt on Räpina vallaga liitunud Meeksi vald. Elanike poolest kasvaks Võrumaa rahvaarv 37 200ni ning Põlvamaal langeks inimeste arv 25 900ni.

Setomaa passib Võrumaale paremini

Kuigi nii Mikitamäe kui Värska valla elanike igapäevane elu on pigem seotud Põlvaga, tingib tulevase Setomaa valla lisamise Võrumaa koosseisu uue valla geograafiline eripära.

„Kuna tulevasest vallast üks oluline osa on praegu Põlva maakonnas ja teine osa Võru maakonnas, siis tulevase maakondliku kuuluvuse osas ongi kaks arvestatavat võimalust,” selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner Lõunaeestlasele.

Üks argument Võrumaa kasuks on tema kinnitusel territoriaalne terviklikkus. „Kui osaks tulevasest Setomaa vallast saab Misso valla Luhamaa nulk, siis Põlvamaa valiku puhul maakondliku kuuluvusena tähendaks see lahustükki, millel muu Põlva maakonnaga ühine piir puudub,” märkis Valner. „Võru maakonna puhul seda probleemi ei oleks, kuna vahepealne ala kuulub Võru maakonda.”

Ehk valitsus ei soovi olukorda, kus Põlvamaale kuuluva Setomaa valla Luhamaa nulk oleks kui setode asumaa Võru maakonnas. Sestap peetakse otstarbekamaks kogu Setomaa valla tõstmine Võrumaale.

„Kui vaadata objektiivselt, siis selline tulevik on loogiline ja mõistlik,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele. „Tähtis on see, et inimestel läheb elu paremaks.”

Alguses natuke võõras

„Eks ta siit poolt vaadates võõrana tundub,” rääkis Värska vallavolikogu esimees Vello Saar Lõunaeestlasele. „Vahest [pole see] mitte esimene eelistus, aga me ei näe selles ka suurt probleemi.”

Võrumaa on Värska kandi rahvale Saare sõnul võõras, kuna inimeste omavaheline suhtlemine on seni olnud Põlvamaa-sisene. „Nagu võõrasse perekonda minek,” nentis ta. „Samas,” lisas Saar, „ei tea, miks see hea on.”

„Ma olen seda meelt, et olulisem on see, et Setomaa oleks üks omavalitsus. Millises maakonnas [see asub] pole nii tähtis,” sõnas Setomaa valdade liidu esimees Margus Timmo Lõunaeestlasele. „Meile on kõige suurem mõju nagunii Tartu linnal.”

Tema sõnul jäävad Värska ja Mikitamäe inimesed teenuste poolest rohkem seotuks Põlvaga, kus ollakse harjunud käima näiteks poes või arsti juures.

Teenused samast kohast

Ka Vello Saare sõnul oleks raske ette kujutada, et teenuste kättesaadavuses inimeste jaoks maakonnavahetusega midagi muutuks. „Ei kujuta ette, et Mikitamäe inimesed Räpina asemel Võrru poodi hakkaks käima,” lausus ta.

Perearsti valimine on aga Saare sõnul nagunii inimeste jaoks vaba ning peagi kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi võrgustikku Lõuna-Eesti haigla kõrval ka Põlva haigla.

Teenuste kättesaadavuse säilimist rõhutab ka Valner. „Elanike jaoks olulised teenused, nagu näiteks ühistranspordi korraldus, ei tohi tulevikus sõltuda piirkonna maakondlikust kuuluvusest. Ühistranspordi senised liinid jätkavad ja ühistransporti hakatakse kavade kohaselt tulevikus korraldama maakonnapiiride üleselt läbi ühiste ühistranspordikeskuste,” lisas ta.

Arved Breidaks

FOTO: Võrumaa esindus mullusel Seto kuningriigi päeval Värskas.

Põlvamaa kõrgeima autasu, maakonna vapimärgi, pälvis Eesti Vabariigi taastaja, Põlva maavanem aastatel 1998-2003, agronoom ja põllumajandusjuht Mart Madissoon.

Reedel Mooste Folgikojas toimunud Põlva maavanema, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe ja Kaitseliidu Põlva maleva pealiku Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud maakondlikul vastuvõtul anti üle Põlvamaa kõrgeimad autasud.

Maavanema Igor Tarolt said tänutäheks maakonna hüvanguks osutatud teenete eest Põlvamaa teenetemärgi dirigent, pianist ja helilooja ning Põlva ja Räpina Muusikakoolide õpetaja Riivo Jõgi, võro kultuuri ja keele hoidja ning edasikandja, Uma Pido eestvedaja ja korraldaja, lastekirjanik Triinu Laan ning ettevõtja, OÜ Saaretu juht ja omanik, kohaliku elu edendaja Kalmer Lina.

Aukiri kümnele tublile põlvamaalasele

Aukirja ja maakonna vapiga rinnamärgi pälvisid OÜ Saviukumaja looja ja eestvedaja Marko Kikas, Räpina Loomemaja juht Leo Kütt, SA Maarja Küla arendusjuht Huko Laanoja, Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba, Külmsoo talu peremees Raivo Musting, Pizza Olive külakohviku looja ja perenaine Olvi Raie, MTÜ Veriora Tsunft eestvedaja Signe Strohm, Põlva Lasteaed Pihlapuu lasteaiaõpetaja Mai Tammvere, Põlva Spordikooli suusatreener, spordiklubi Serviti juhatuse liige Anneli Tilk, Kaitseliidu Põlva maleva noorteinstruktor, naiskodukaitsja Aile Vals.

Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva tähistamiseks korraldatud vastuvõtule oli kutsutud üle 300 Põlvamaa inimese.

Vaata pildigaleriid Mooste Folgikojast.

Arved Breidaks

Põlva maavanem Igor Taro kõne Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsert-aktusel Mooste Folgikojas 24. veebruaril 2017.

Daamid ja härrad, kallid Põlva maakonna inimesed,

Sada aastat tagasi oli juba käivitunud ajalooliste sündmuste ahel, mille tulemusel sündis iseseisev Eesti Vabariik. Tänasest vaatepunktist on keeruline täpselt määrata see liblika tiivalöök, millest sündinud globaalne torm lõi ka meie laiuskraadidele ulatunud tuulepuhanguga lahti ühe võimaluste akna Eesti rahva jaoks. Sellest pisikesest avast läbipugemine nõudis mitme põlvkonna jagu ettevalmistust, et sinna õigel hetkel ulatuda.

Eesti riigi loojaid pole enam elavate kirjas, nende mälestus ulatub meieni otsekui ajavarjudena kestvates vaidlustes kelle auks ja kuhu püstitada mõni monument. Iseseisvat Eestit on meil olnud vähem kui sada aastat. Vaadates tänaseni käidud teekonda on oluline meenutada sedagi, et hiljuti tähistasime 25 aasta möödumist iseseisvuse taastamisest. Eesti Vabariigi taastajate enamik on meiega ning mõned ka täna siin. Nii nagu augustikuus, soovin ma teile öelda veelkord ühe lihtsa inimliku „Aitäh!“ selle otsuse eest. Ka teile avanenud ajaloolise võimaluse aken polnud suur ja eeldas mitme aasta pikkust eeltööd. See rehkendus ei lõppenud toona ega lõpe ka nüüd, oleme kaugel sellest, et Eesti Vabariik oleks valmis saanud.

Olgu väike ja oma hädade ja vajakajäämistega, aga ta on meil olemas. Oma lipu, vapi ja nime kõrval tähendab riik võimalust ajada oma maal enda asja oma keeles ja oma rahvaga kokkulepitud reeglite järgi. See võimalus tähendab kohustust kaitsta põhiseadusesse sõnastatud ühiskondliku kokkulepet.

Mitmel meist suuremal rahval polegi oma riiki. See näitab, et suuruse kõrval on oluline ka visadus. Meid arvuliselt 30 korda ületav Ukraina rahvas võitleb praegusel hetkel ikka veel oma Vabadussõda. Enam kui kahe aasta jooksul pole lahingud vaibunud ja surmaloendur tiksub edasi. Meie kohus on toetada meiega samas väärtuste ruumis olevaid sõpru nende õigustatud püüdlustes määrata enda saatust. Tervitan siinkohal Ukrainast Tšernigovi oblastist meie tähtsal päeval külla tulnud Kulikovka rajooni delegatsiooni. Ühtlasi tänan kõiki neid Põlva maakonna inimesi, kes on omalt poolt juba aastaid panustanud nende oluliste suhete hoidmisesse ja teinud pingutusi, et aidata meie sõpru keerulisel ajal.

Ka Eestil võib olla miljoniarmee

Iga kord, kui kuulen etteheiteid riigikaitseliste kulutuste aadressil, soovitan meenutada nii meie enda ajaloolist kui ka lähemate saatusekaalaste kaasaegset kogemust. Iseenesestmõistetavaks kujunenud rahu pole seda nende jaoks ja pole ka meie jaoks, kui me jätkuvalt enda julgeolekusse ei panusta. Tagantjärele saame hinnata, et liitumisel Euroopa Liidu ja NATO-ga me mitte ei kaotanud osa oma suveräänsusest, vaid võimendasime seda, asudes laua taha võrdse partnerina.

Miks peab seda meenutama siin – sest Põlva maakonda ümbritseb üks lõik Lääne ja Ida väärtussüsteemide piirist, mis langeb juhtumisi kokku Eesti-Vene kontrolljoone või rohelise piiri mõistetega. Siinsed julgeolekualased väljakutsed on lihtsalt oluliselt teistsugused kui Kesk- või Lääne-Eestis.

Kui võrrelda Eesti riiki majaga, siis tuleohutuse mõttes on omanikul tähtis omada nii kindlustuspoliisi, kui ka suitsuandurit, pulberkustutit ja tulekustutustekki. Liitlased on kindlustuspoliisiks, mida me loodetavasti ei pea kunagi lunastama. Suitsuanduriks on meie teadmised ja ajalooline kogemus, kustuti ja teki rolli täidavad kaitsevägi ja Kaitseliit. Neist viimane laotub ühtlase kihina üle terve vabariigi.

Kaitseliit on maailmas üpris unikaalne vorm panustada julgeolekusse läbi kodanikuühiskonna. Tegu on Eesti suurima vabatahtlike ühendusega ja sõna otseses mõttes armeega. Oma eripärase struktuuri ja funktsionaalsuse tõttu vastab Kaitseliit kõige enam kaasaegsetele väljakutsetele, kus olulisel kohal pole mitte tavapärane sõjaline vastasseis, vaid kiirelt arendatav kaos pealtnäha ebamäärase osapoolega. Kümmekond aastat tagasi poleks osanud ette kujutada, et vabatahtlikest võiksid koosneda ka raketi- ja küberkaitseüksused.

Ka ühe miljoni rahval võib olla miljoniarmee, kui kõigil on olemas kaitsetahe. Võimalusi pakub vabatahtlikkus seinast seina – tuleks vaid riigi 2,2-protsendilise rahalise panuse kõrvale asetada samasugune protsent oma isiklikust vabast ajast. Nii saab see rahaline pingutust mitu korda võimsamaks.

Vabatahtlikkus on väikeses riigi ainumõeldav. Meil on priitahtlikke pritsimehi juba rohkem kui elukutselisi päästjaid ning abipolitseinikud teevad tuhandeid tunde tasustamata tööd. Miks see nii on, pole kuigi keeruline mõista. Rahvast on meil suure maailmalinna ühe linnaosa jagu, kuid paljusid olulisi riigifunktsioone täidame sarnaselt suurriikidega. Lisaks kaitseväele ka saatkonnad, valitsusasutused, aga ka näiteks omakeelne ülikool, rahvuslik sport ja kultuur.

Vajame uut kasvuhoogu

Ilma esimeseta poleks viimast ja samas pole ka riigikaitse ju omaette eesmärk. Eesti riigi sihiks on keele, kultuuri ja endale omase olemise viisi hoidmine ja edendamine. Peame täna kõnelema sellest vundamendist, milleta siinne maarahvas oleks juba ammu unustatud lehekülg aegade raamatus. Peame kõnelema haridusest. Haridus tegi pärisorjadest oma maa peremehed. Pani Hurda ja Kreutzwaldi koguma rahvapärimust, sundis andma välja omakeelset kirjasõna, lõi pinnase rahvuslikule ärkamisajale ja lõpuks tõi Jaan Poska Tartu rahuläbirääkimiste laua taha Eesti riigi sünnitunnistus vormistama.

Nüüd vajab see riik uut kasvuhoogu ja kust mujalt see energia peaks tulema, kui hariduslikust arenguhüppest. Põlva maakonna hüppeks oli kahtlemata koolireformi ühe nähtavaima osa – riigigümnaasiumi käivitamine ja selle uue hoone avamine. Too liginullenergia maja on justkui loodud maakonna tunnuslause „Rohelisem elu“ materialiseerimiseks – kohalik ressurss, oma pärandi hoidmine ja kõige kaasaegsemate tehnoloogiate kasutamine.

Koolimaja pole lihtsalt hoone, see on keskkond teadmiste omandamiseks inimestele, kes hakkavad täitma tuleviku ameteid, millest me täna veel midagi ei tea. Ehk on see maja oma energeetika, tegutsemistahtest pulbitseva personali ja särasilmsete noortega tõestuseks, miks aeg-ajalt on tarvis läbi viia ka valulikke muutusi. Riiklikule gümnaasiumivõrgule ei ole alternatiivi ja mida kiiremini mõistavad seda kohalikud volikogud, seda varem saavad rohkemad maakonna noored omandada tipptasemel gümnaasiumiharidust kodukandis.

Tulevikku pole võimalik luua mineviku vahenditega. Meie koolide majandusõppest võrsuvad õpilasfirmad keskenduvad ikka veel käsitööna valmivate asjade tootmisele, kuigi läänemaailmas algas postindustriaalne ajastu juba eelmisel sajandil. See tähendab, et asjade valmistamisest on tänapäeval olulisem uute lahenduste väljamõtlemine, teadmistel põhineva lisaväärtuse andmine ning oskus neid müüa.

Toon näitena UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva suitsusauna traditsiooni. Kui hoone palkosa ja keris tulevad erinevatest riikidest ning saavad siinses kultuuriruumis kokku, moodustub neist kohaliku traditsiooni ja looga toode. Ilma idee ja müügiloota maksavad need komponendid oluliselt vähem, kui tervikuna õigesse konteksti asetatuna. Odava tükitöö rindel kaotame ülemaailmse lahingu juba ette ära ning selle mõistmist peab hakkama selgitama juba koolipõlves. Nii suuname noored kutse- või kõrgkoolis paremaid valikuid tegema.

Võib-olla annaks tubli lisaannuse strateegilist mõtlemist lisaks algklasside ujumisele ka maleõpetuse laialdasem juurutamine. Programmeerimise põhitõed võivad lastel selgeks saada menukates robootikatundides juba enne teise kooliastmesse jõudmist. Üks võõrkeel alushariduse osana tundub juba mitte revolutsiooniline, vaid elementaarne. Võime muidugi oodata, millal vastavad juhtnöörid ministeeriumist tulevad või haarata oma koolides ise ohjad, et muuta tühjenev ääremaa parima õpikeskkonnaga Eesti maagiliseks perifeeriaks.

Pole liigseid lapsi

Kes kasvatab need tulevikutegijad korralikeks inimesteks, on väljakutse sugugi mitte koolile või lasteaiale. Tähtsaim roll väärtuste kujundamisel on perel ja kodul – sellel sotsiaalsel keskkonnal, milles laps kasvab. Vanemliku tähelepanu puudus väljendub tihtipeale lapse õpi- või käitumisraskustes. Kui täiskasvanu end aidata ei soovi – on see tema probleem, kui noor inimene jääb kriitilisel hetkel abita – on see hiljem meie kõigi probleem.

Meil pole ühtki üleliigset last, keda võiksime maha jätta. Soovin tunnustada kõiki Põlva maakonna noorsootöötajaid ning samuti Kaitseliidu eriorganisatsioonide rühmajuhte, kes oma pere arvelt – tihti õhtuti või nädalavahetusel – noortega tegutsevad.

Samuti tooksin eeskujuks meie maakonna suurperesid ja lasterikaste perede ühingu eestvedajaid, kes hoolitsevad parema hakkamasaamise eest. Riiklik kolmanda lapse poliitika on suunatud just neile peredele, kes on andnud meie rahva kestmisesse suurema panuse.

Soodsate kasvutingimuste potentsiaali peaks meil Põlva maakonnas justkui olema. Kanepi kihelkonnakool oli omal ajal eeskujuks kaugemalgi, Rosmalt pärit kooliuuendusliikumise eestvedaja Johannes Käis andis inspiratsiooni ka palju hilisemaks ajaks. Eks ole omaette irooniline, et Eesti kultuuri häll asus siinpool Pärnu-Narva telge, ajaloolisel Liivimaal, tänases Lõuna-Eestis. Kui minevikus on eesti rahvuslikku identiteeti kandnud siinne poliitiline ja vaimne eliit, siis täna tuleb meil tõestada, et mõnekümne ametikohaga riigiasutuse ületoomine pealinnast ei tekita selles vaimset vaakumi.

Kogu Eesti peab elama

Meie olemise viis on kodeeritud sõnadesse Eesti-maa, kodu-maa, maa-kodu, maa-kond. Oleme ikkagi paljuski maa-usku, enamasti mitte kitsas paganlikus tähenduses. Me usume ja armastame seda maad rohkem, kui keegi teine. Meile meeldib avarus ja suletus samaaegselt. Linna lähme tihti sunni tõttu – tööle või asju ajama. Ka linnaelamist otsides on eelistatud rohelus ja privaatsus. Isegi enda arust igipõline linlane ihaldab vähemalt kahel korral aastas maale – jõulu ja jaaniõhtul. Maad pole võimalik hoida kaheks korraks aastas, kui elu seal hääbub. Vaatame tõele otsa – maaelu hääbumist soodustavaid protsesse pole võimalik täiel määral tagasi keerata. Ja samas pole meil põhjust nendega lihtsalt leppida ja lasta asjadel omasoodu minna.

Selleks, et Eestimaa veel kestaks, mitte vaid üksainus Eesti linn, peab selle erinevates otstes olema võimalik hästi elada, töötada, ettevõtlust edendada ja lapsi kasvatata ning aeg-ajalt meelt lahutada. Maakonnad on olnud Eestimaa haldusjaotuses muinasajast peale. Isegi nõukogude võim ei suutnud Eestit oblastiteks jagada. Samamoodi poleks pikka iga kolme või nelja regiooni Eestil. Poolteist tõmbekeskust riigi kohta võimaldaks seda jagada vaid kaheks. Ja siin tuleb mängu Eesti haldusjaotuse uudismõiste – maakonnakeskuse omavalitsus.

Maakonnakeskused peavad muutunud olukorras hakkama etendama uut rolli – täitma piirkonna keskse omavalitsusena neid ülesandeid, mida pole võimalik teisiti sellele tasandile jaotada. Maavalitsused kaovad, kuid maakonnad ja nende keskused jäävad. Selles olukorras kasvab vajadus maakonnalinnade rolli taas mõtestada.

Valdav osa Eesti inimestest elab ligemal kui 50 kilomeetrit lähemale maakonnakeskusele. See on igapäevaselt sõidetav distants. Ühegi riigiteenuse saamiseks ei peaks inimest sundima liikuma kaugemale. Loodetavasti on Maanteeameti Liiklusregistri büroode sulgemiskatse ka teistele ametitele piisavalt hoiatavaks näiteks.

Maakonnad tuleb taas suureks teha

Ka riigiasutuste toomine maakonnakeskustesse võimaldaks neis töötada elades nii linnas kui külas. Maakonnad tuleb suureks tagasi teha ja see pole mitte loosung, vaid maa-Eesti ellujäämise küsimus.

Riigisektor on aastaid liikunud vastupidises suunas. Tekitades olukorra, kus vastuvoolu ujuvatel ettevõtjatel on järjes keerulisem survele vastu panna. Käes on absurdne olukord, kus eraettevõtja peab tippspetsialisti maakonda meelitamiseks talle peale maksma, kuid ametnikule võib riigiasutus Põlvas arvestada kolmandiku võrra väiksema summa kui Tallinnas. Ja seda vaatamata asjaolule, et viimases on ühistransport tasuta.

Nagu enamik meist siiski teab, pole tasuta asju päriselt olemas. Põlva maakonna liinidel on piletiga sõit enam kui 80 protsendi osas doteeritud. Maksavad ka need, kes bussiga kunagi ei sõida. Transpordikorraldajad on paradoksaalses olukorras – bussides on järjest vähem reisijaid, kuid üha rohkem inimesi kurdab, et neil on keeruline ühistranspordiga liikuda ja see ei täida nende vajadusi. Suunata veelgi rohkem meie maksumaksjate raha ajale jalgu jäänud süsteemi võib olla nii ebatõhus kui ka ebaõiglane.

Seetõttu peavad tulevased kohalikud omavalitsused otsustama, kas teha rohkema raha eest sama palju või arendada midagi uut. Täna ootab keegi kusagil seda ajendit, et luua avalikes huvides toimiv paindlik jagamismajandusel põhinev teenus. See on praktiliselt käega katsutav maapiirkondade tulevik.

Maakondade ja keskuste küsimus toob päevakorda haldusreformi järgmise etapi. Maakondlikud omavalitsused saavad aasta lõpus teoks Saaremaal ja Hiiumaal, kuid mujal pole ilmselt küsimus mitte kas, vaid millal – nelja, kümne või kahekümne aasta pärast.

Täna kõneks olnud väljakutsete lahendamine paneb paika, millisena võtab Eesti Vabariik vastu oma 120-nda või isegi 150-nda sünnipäeva. Järgmiseks aastaks Põlvasse kerkiv uus keskväljak jääb mitmele tulevasele põlvele. Meie tänased otsused loovad tuleviku keskkonda – kas avalikku ruumi hakkavad ilmestama vaid ühetaolised plekk-karbid suurte parkimisplatsidega või leidub seal rohkesti meie maakonnale omaseid looduslikust materjalist ja säästva lahendusega arhitektuuri.

Neid insenertehnilisi lahendusi luuakse muide siinsamas. Selle aasta Eesti riiklike autasude jaotus pälvis Äripäeva toimetaja kommentaari, et sajakonna pärjatu hulgas on vaid kaks ettevõtjat. Ja üks neist on meie maakonna mees Peeter Peedomaa, kes on jõudnud oma toimeka kollektiiviga ettevõttes Peetri Puit panna sel aastal püsti aastakümne mastaabis investeeringu.

Riigivõimu ülesanne on luua sellistele tegijatele keskkond ning arengueeldused. Vajadusel näidates eeskuju ning ehitades uusi energiasäästlikke avalikke hooneid just kohalikust materjalist.

Hoidkem oma – võrokesed, setod, põlvakad, Räpina, Kanepi, Otepää, Võnnu kihelkonna ja Mooste kandi rahvas. Erinevaid kultuuriruume enam kui kaheks inimpõlveks kokku ühendanud Põlva maakonnas on suudetud koos luua ühised väärtusi, mis paistavad silma kaugele.

Möödunud aastal kahel korral maakonda külastanud eelmine riigipea arvas, et Mooste mõis oleks piisavalt väärikas Vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtu pidamiseks. Täna oleme uue presidendiga küll eri maakondades, kuid sama piirkonna rahvarõivastes. Meil on siin mille üle uhke olla. Elagu Põlva maakonna rahvas, elagu Eesti vabariik!

Põlva-Värska vahelise maantee osaline uuendamine sel aastal ähvardab Reo silla juures sulgeda kanuumatkajatele juurdepääsu Võhandu jõele.

Tänavu remonti mineva Põlva-Karisilla maantee Verioramõisa-Niitsiku vahelisel 16,2 kilomeetrisel lõigul asuv Reo sild on kujunenud kanuumatkajate seas populaarseks lõpp-peatuseks, kus alused pärast maalilise Süvahavva-Reo lõigu läbimist kuivale tõmmatakse.

Planeeritav tee- ja sillaremont ähvardab selle koha aga kanuumatkajate jaoks sulgeda. Projekti järgi pikendatakse silla põrkepiiret sedavõrd, et see sulgeb edaspidi võimaluse kanuude pealelaadimiseks tee kõrval parkida või maastikuautoga jõe äärde laskuda (vt Google vaadet).

Edaspidi tuleks paate jõe ja haagiste vahel hakata vedama mööda sõiduteed, mis pole ohutu, leiab Põlvamaa Arenguagentuuri juhataja Hegri Narusk.

Tema sõnul tegid veeturismiga tegelevad ettevõtjad maanteeametile ettepaneku rajada põrkepiirde taha laiem teeperv, kus ohutult kanuusid peale laadida, kuid see jäeti arvestamata.

Tee ohutus peamine

Maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juhi Janar Taali sõnul kaalus amet tee ehitusloa menetlemisel laekunud arvamusi ja ettepanekuid.

„Mitmed ettepanekud võeti arvesse ja kui ettepanekutega ei arvestatud, siis põhjendati seisukohti,” selgitas ta Lõunaeestlasele. „Tee ehitusloa menetluses ei võetud arvesse ettepanekuid, mis ei ole otseselt seotud antud tee ehitusloa esemega.”

Reo sillaga piirneval lõigul laiemat teeperve, nagu ettevõtjad soovivad, Taali kinnitusel rajada ei saa, sest teepervel parkivad autod oleks kõrge muldkehaga lõigul liiklusohtlikud. „Seetõttu laiendused likvideeritakse,” kinnitas Taal.

Ka parkimiskohti pole ametil maantee äärde kavas rajada, sest eraldi parkla rajamine väljaspool teemaad ei ole selle projekti eesmärgiks. „Paadimatkajate autode parkimisvõimalust Reo silla juures maanteeamet antud tee rekonstrueerimise käigus ei lahenda,” lisas Taal.

„Põlva maakonnas on juba üks halb näide Koorvere risti näol, kus paatide vettelaskmise koht likvideeriti peatumist keelavate märkidega, selle asemel, et luua teepeenrale ohutu võimalus kanuude haagiselt maha tõstmiseks,” ütles Narusk.

Ta avaldas lootust, et maanteeametiga on võimalik arutelu Reo silla asjus jätkata.

Lõunaeestlane

Kümme kuud enne maavalitsuste likvideerimist pole päriselt selge, kuidas omavalitsused tuleval aastal bussitransporti maakonnaliinidel korraldama hakkavad.

Valitsusliit on teinud kolm otsust: esiteks otsustanud likvideerida maavalitsused, kes valdavalt on seni kohaliku bussiliikluse korraldamisega tegelenud, teiseks otsustanud, et maakonnaliinide korraldamisega peavad hakkama tegelema omavalitsused ning kuulutanud, et sõit maakonnasisestel liinidel saab olema reisijale tasuta.

Valga, Võru ja Põlva maavalitsus on alustanud ettevalmistusi maakonnaliinide üleandmiseks, kuigi on kahtlusi, kas vallad ja linnad suudavad aasta lõpuni järele jäänud ajaga teenuse ülevõtmisega hakkama saada.

Keskus Võrus või Tartus

„Me koostame ühistranspordikeskuse finantsmudeli ja plaanis on see esitada omavalitsusliidu juhatuse järgmisele istungile,” sõnas Võru maavanem Andres Kõiv (pildil) Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on ühistranspordikeskuse loomiseks kaks valikut: kas luua piirkondlik keskus Tartusse, mis hakkaks tegelema kogu Lõuna-Eesti bussiliiklusega või siis tehakse maakondlikud keskused.

„Kui aktsepteeritakse, et maakond võib ise teha, siis võiks Võrus ühistranspordikeskus olla,” lisas Kõiv. See oleks maavanema sõnul paari-kolme töökohaga pigem kohaliku omavalitsusliidu osakond, kui iseseisev asutus.

Valgas seisab arutelu ees

Sarnane plaan on ka tema Valga kolleeg Margus Lepikul, kes neljapäeval arutab ühistranspordikeskuse loomist Valga, Tõrva ja Otepää vallajuhtidega. „Plaan on see ära teha,” kinnitas Lepik Lõunaeestlasele.

Et aga teema asjus on veel väga palju lahtisi otsi, on Lepiku sõnul vara öelda, kuidas ja millal ühistranspordikeskus võiks tööks valmis olla.

Kuna selle asutajateks on kohalikud omavalitsused ja maanteeamet, tuleb kohalikel volikogudel esmalt oma JAH-sõna öelda.

Kaalumist vajab küsimus, kas keskus oleks mõistlik luua vaid ühe maakonna tarbeks või mitme maakonna peale. Samuti on Lepiku sõnul lahtine, kuidas saab toimuma maakonnaüleste liinide edasine toetamine.

Samale teemale viitas ka Andres Kõiv, kelle andmeil on näiteks Võru ja Põlva maakonna erinevate sihtpunktide vahel käigus 26 bussiliini.

Keskuse loomine võib viibida

Põlva maavanem Igor Taro teeb Põlvamaa vallajuhtidele märtsis esialgse ülevaate maavalitsuste reformist, kaasa arvatud ühistranspordiga seonduvast.

„Sel aastal pole meil [maavalitsusel] partnerit, kellele ülesandeid üle anda, sest esiteks on omavalitsustel iseendaga tegemist ja teiseks enamus neist ei jätka,” rääkis Taro Lõunaeestlasele. „Kardan, et see olukord jätkub ka uue aasta algul, kuni kohalikel omavalitsustel asjad paika loksuvad.”

Taro hinnangul pole välistatud, et ühistranspordikeskuste loomine võtab loodetust rohkem aega. „Kuna omavalitsusliitude saatus on samuti lahtine, siis pean tõenäoliseks, et ühistranspordikeskuste loomine viibib. Aga mitte sõltuvalt maavalitsuste tahtest, vaid ikkagi üleüldisest reformimisest.”

Pole keskust, pole tasuta bussisõitu

Seni kuni maavalitsused pole ühistranspordi korraldamist ühistranspordikeskustele üle andnud, ei ole majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni kinnitusel võimalik üle minna ka tasuta bussisõidule maakonnaliinidel.

„Kui me soovime 2018. aastal üle minna tasuta maakonnasisestele bussiliinidele, on meil vaja maakondlikke ühistranspordikeskuseid, sest täna ühistransporti korraldavad maavalitsused lõpetavad järgmise aasta alguses tegevuse,” teatas Simson reedel enne visiiti Järvamaale, kus selline keskus juba toimib.

Praegu on Eestis neli maakondlikku ühistranspordikeskust, kuid tulevikus peaks olema taoline keskus igas maakonnas, teatas ministeerium.

Arved Breidaks

Veriora vallas tungis laupäeva õhtul 63-aastane joobes mees kallale oma elukaaslasele, kes vajas seetõttu esmaabi.

Juhtum leidis aset 4. veebruari õhtul kella 19 ajal, kui alkoholi tarvitanud mees tungis Leevi külas asuvas talus kallale oma 53-aastasele elukaaslasele, kes ka oli alkoholi pruukinud, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Meedikud andsid kannatanule esmaabi ning jätsid naise kodusele ravile. Joobes agressiivse mehe viis politsei kainenema.

Juhtunu asjus algatati menetlus kehalise väärkohtlemise tunnusel.

Lõunaeestlane

Valitsus kiitis neljapäeval heaks kokku seitsme valla moodustamise, kus rahvaarv on väiksem kui haldusreformi seaduses ette nähtud 5000 elanikku.

Teiste seas kiideti heaks Võrumaal Antsla ja Urvaste valla ühinemine, mille tulemusel luuakse 4649 elanikuga Antsla vald.

Kinnitati Võru maakonda kuuluva Vastseliina ja Põlva maakonna Orava valla ühinemine 2690 elanikuga Vastseliina vallaks.

Põlvamaal anti heakskiit Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla ühinemisel loodava 4962 elanikuga Kanepi valla moodustamiseks.

Sundliitmine tuleb siiski

Valitsuse neljapäevane otsus ei tähenda aga seda, et 5000 elanikust väiksemate valdade sundliitmise protsess ära jääks.

„See ei ole veel erandite kinnitamine,” ütles Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele.

Kolm moodustatavat Kagu-Eesti valda saavad Taro kinnitusel valitsuselt 15. veebruariks sundliitmise ettepaneku vastavalt haldusreformi piirkondliku komisjoni soovitusele.

Piirkondlik komisjon on valitsusele teinud ettepaneku liita loodavad Antsla ja Vastseliina vald Võhandu vallaga (praegused Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald) ning Kanepi vald Põlva vallaga.

Pärast sundliitmise ettepaneku kättesaamist on omavalitsustel aega kolm kuud sellele vastamiseks ning mittenõustumise korral saata maavanemale põhjendused.

„Siis tuleb piirkondlik komisjon taas kokku ning otsustab, kelle puhul võiks teha valitsusele ettepaneku erandit kaaluda,” lisas Taro.

Riigihalduse minister Mihhail Korb on varem öelnud, et peab tõenäoliseks Kanepi vallale erisuse tegemist.

„Hindan Kanepi, Valgajärve ja Kõlleste valdade jätkamist ühe omavalitsusena üsna tõenäoliseks,” ütles minister eelmisel nädalal kohtumisel Põlvamaa omavalitsusjuhtidega.

Erisusele pretendeerib ka Antsla vald, kuid Vastseliina ühendatakse suure tõenäosusega Võru-keskse Võhandu vallaga.

Arved Breidaks

Mooste vallas tegutsev Üvasi talu on esimese Põlvamaa talumeiereina saanud loa hakata müüma oma kaupa ka kaubandusvõrgus ja hotellidele-toitlustajatele.

Kümme aastat tagasi hobi korras alanud kitsepiima tootmine on praeguseks välja kasvanud sajapealiseks kitsekarjaks, kelle piimast valmistatakse grilljuustu, riccotat, jogurtit ja kohupiima.

„Lisaks populaarsele kitsepiimast grilljuustule on nüüd plaanis hakata meiereis valmistama sama toodet ka lehmapiimast,” rääkis Üvasi talu perenaine Anne Grünberg. „Sellele lisanduvad peagi ka teised puhta maitsega kitsepiimatooted.”

Kui seni müüdi talu toodangut laatadel ning käest kätte, siis pärast veterinaar- ja toiduameti väljastatud luba, on võimalik pürgida oma kaubaga kaupluseletile

„Laatadel müümas käies küsisid väga paljud Põhja-Eesti inimesed minult toodete kättesaadavuse kohta. Nüüd saamegi tegeleda sellega, et meie tooted mugavamalt kättesaadavad oleksid,” ütles Grünberg.

Eeskujuks teistele

Põlvamaa Arenduskeskuse konsultant Tiiu Marrani sõnul võiks Üvasi talu edu olla innustav ka teistele maakonna väikeettevõtjaile.

„Kuna Põlvamaal on väga suur väikeettevõtete osakaal, siis on iga uus samm edasi meile väga oluline,” lausus Marran. „Loodan, et Üvasi talu oma visadusega loa taotlemisel on heaks näiteks ka teistele piirkonna väikeettevõtjatele.”

Üvasi talu grilljuustule on omistatud „Põlvamaa Rohelisem” märk Põlvamaa Arenduskeskuse ning tunnusmärk „Ehtne Talutoit” Eestimaa Talupidajate keskliidult.

Lõunaeestlane

Põlva maavanem Igor Taro kohtus Põlvamaal esindatud konfessioonide vaimulikega, et arutada päevateemasid, millest enam tõusis kõneaineks haldusreform.

Esmaspäeval toimunud kohtumist võõrustas Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduse preester Tihhon Tammes, teatas maavalitsus.

Vaimulikud leidsid, et haldusreformi tulemused senist koguduste eluolu ei muuda. Põlva maakonnas on tekkimas suuresti kihelkonnapõhised vallad ning uued halduspiirid inimeste liikumisteid ei mõjuta.

Mureks on jumalateenritel pigem viimasel ajal haldusreformi pärast hoogustunud vaidlused, mis kogukondi lõhestavad.

„See aasta saab olema ilmselt üsna rahutu ning kohati on tekkinud asjatuid pingeid,” tõdes Taro.

Tema sõnul on maakonnas kuus piirkonda, kus külad soovivad ühest omavalitsusest teise liikuda ning enamasti kaasnevad sellega ka ebakõlad. Samuti on üheks mureallikaks Setomaa saatus.

„Muutused toovad endaga alati kaasa teatava vastumeelsuse ja segaduse, kuid ajapikku jookseb kõik paika – inimesed harjuvad ning mõistavad, et elu sellepärast seisma ei jää,” lausus Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduse preester Tihhon Tammes.

Maakonna eri konfessioonide vaimulikega kohtub Põlva maavanem traditsiooniliselt paar korda aastas.

Lõunaeestlane

EAS maksab kolmele Põlvamaa, ühele Võrumaa ning ühele Ida-Viru ettevõttele pilootprogrammi raames kokku 112 000 eurot elektriühenduse parandamiseks.

Toetuse saajateks Põlvamaalt on Alcantra, Arke Lihatööstuse AS, Estopuit, lisaks Pargi puukoda Võrumaalt ja Well Tehnoloogia Ida-Virumaalt.

EASi regionaalarengukeskuse valdkonnajuhi Jaak Puistama sõnul plaanivad kõik toetust saanud ettevõtjad suurendada lisandväärtust ning luua kokku 52 uut piirkonna keskmisest kõrgema palgaga töökohta.

Arke plaanib mahtu suurendada

Näiteks Arke Lihatööstus AS plaanib projekti raames suurendada elektrivõimsust enam kui kahekordselt, et võimaldada uute seadmete kasutuselevõtt lihatööstuse Põlgaste tsehhi tootmismahtude tõstmiseks. Projekti tulemusena kavatsetakse luua juurde neli töökohta, mille palgatase on poolteist korda kõrgem Põlva maakonna keskmisest töötasust.

Ettevõtjate elektriliitumiste pilootprogrammi laekus tähtajaks seitse taotlust (kaks Ida-Virumaalt, kolm Põlvamaalt ning Valgamaalt ja Võrumaalt kummastki üks taotlus).

Pilootprogrammis said taotlejaks olla töötleva tööstuse ettevõtted, mis on äriregistrisse kantud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamise päeva ning mille müügikäive 2015. aastal ületas taotletava toetuse summat. Toetuse suurus on maksimaalselt 50 000 eurot ühe projekti kohta, millele lisandub omafinantseering vähemalt poole ulatuses.

„Lisaks ettevõtjatele oli see programm läbi sobivate taotlejate leidmise, nende julgustamise ja taotluste nõustamise kaudu uudne kogemus ka Põlvamaa Arenduskeskusele,” lisas arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk.

Lõunaeestlane

Põlvamaal juuli keskel toimuvaks teiseks Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivaliks on korraldajad välja kuulutanud ideekorje, et valida nende seast välja tänavused aruteluteemad.

Kuni jaanuari lõpuni saab arvamusfestivali kodulehel sisestada ettepanekuid, mille üle 14. juulil Maanteemuuseumis toimuval kokkusaamisel arutada.

Üheks tänavuseks aruteluteemaks võib tõusta haldusreformiga seonduv, sest selja taga on aasta, mil langetati olulisi, kohalikku elukorraldust muutvaid otsuseid.

„Kui me räägime eripalgelisest Kagu-Eesti kultuuriregioonist, siis on näiteks siinsete inimeste käest hiljuti küsitud arvamust seoses haldusreformiga,” rääkis Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali eestvedaja Ott Rätsep. „Mõne kuu pärast selgub, kas ja mil määral nende arvamustega ka arvestati.”

Rätsep avaldas lootust, et arvamuste avaldamine ja kuulamine saab reegliks ning üheks arvamuste vahetamise kohaks soovitakse kujundada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. „Ootame tänavu jälle kõiki kogukondi puudutavaid teemasid,” lisas ta.

Ole valmis ise arutelu korraldama

Kõik ideede esitajad peaksid korraldajate teatel olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Festivali korraldustiim pakub selleks nii juhendust kui ka tehnilist ettevalmistust.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival on üks kolmest tänavusest arvamusfestivalist, mis lisaks Kagu-Eestile toimuvad veel ka 10. juunil Hiiumaal ja 11.-12. augustil Paides.

Lõunaeestlane

Põlvamaa tutvustamiseks messidel ja infopunktides jagatav trükis ning turismikaart läbisid uuenduskuuri, saades sealjuures ka lätikeelse tõlke.

„Lõpuks on Põlvamaa mainetrükis olemas ka lätikeelsena. See on oluline, kuna lätlaste huvi Lõuna-Eesti piirkonna vastu on väga suur,” ütles Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Kristi Kahu.

Põlvamaa tutvustamiseks jagatava trükise eelmine versioon valmis kuus aastat tagasi ning vajas Kahu kinnitusel ajakohastamist. Lisaks eesti, inglise, vene ja soome keelele on need trükitud nüüd ka lätikeelsena.

Trükist täiendab eesti- ja ingliskeelne turismikaart, mis pakub Põlvamaa kohta täpsemat teavet ning ligi 50 ettevõtte kontakte koos üldinfoga pakutavatest teenustest: majutus, toitlustus, aktiivne puhkus, muuseumid, teemapargid, käsitöö.

„Messidel on need trükised kuum kaup ja kindlasti on nende jagamisel positiivsed tulemused Põlvamaa turismisektorile,” ütles Kahu. „Saame järgi proovida juba veebruarikuus toimuvatel Balttour (Riias) ja TourEst turismimessidel, kus ka Põlvamaa väljas on.”

Põlvamaal on turismikaardid kättesaadavad suuremates külastuskohtades ja turismiinfopunktides.

Lõunaeestlane

Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees Kaido Kõiv kirjutab alanud 2017. aastast, millest saab haldusreformi lõpetamise ja riigireformi jätkumise aasta.

2017. aasta algus tõi puhta ja valge lumevaiba. Ka meie tegemistes algab 2017. aasta puhtalt lehelt – harjumuspärane elukorraldus tuleb jätta selja taha ning teha restart ja anda uus hingamine Eestimaa kohalikele omavalitsustele.

Eelmise aasta teod ja märksõnadeks olid mitmel rindel peetavad läbirääkimised seoses haldusreformiga, piirkonna konkurentsivõime tugevdamise Põlvamaa tegevuskava projektide koostamine, haridus- ja teadusministeeriumi maakondlike haridusrahade koordineerimise ülevõtmine Põlvamaa omavalitsuste liitu.

Samuti sai eelmisel aastal hakatud maakonnas ühiselt turundama maakonna tähtsündmusi, välja anti Põlvamaa tunnuslause ja -logo kasutamise hea tava ja uuendati stiiliraamatut. Koostöös Põlva maavalitsusega leidis positiivse lahenduse maanteeameti Põlva büroo „saaga”.

Põlvamaale neli uut omavalitsust

Tulenevalt ajaloost on loogiline ja tõenäoline, et Põlvamaale tekib neli uut kohalikku omavalitsust. See on valdade endi tahe ja läbirääkimiste tulemusel tekkinud kokkulepe. Nüüd jääb oodata vabariigi valitsuse kinnitust kohapealsetele valikutele.

Leian, et sundliitmised meie maakonnas pole vajalikud, kuna on kujunemas neli kompaktset ja piisavalt hästi kokkusobivat piirkonda – Kanepi vald, Põlva vald, Räpina vald ja Setomaa. Neid piirkondi aitavad hästi toimivateks tervikuteks siduda nii ajalooline taust kui kultuurilised sarnasused.

Usun meie praegustesse omavalitsusjuhtidesse ja volikogudesse ning usun, et nad valmistavad ette kõik vajaliku, et tulevastel volikogudel ja vallavalitsustel oleks võimalikult kerge asjad üle võtta ja ühtsena edasi minna.

Maakonnakeskuse Põlva jäämine keskuseks on samuti väga oluline. Siin on riigigümnaasium, haigla ja kõik muud teenused, mis meie piirkonna nelja omavalitsuse elanikele väga olulised on.

Üldiselt võib öelda, et tuleb väga töine aasta. Ootab ees haldusreformi viimane järk – uute kohalike omavalitsustes töö käima lükkamine, mis muu hulgas hõlmab ühise identiteedi leidmist ja kujundamist.

Lisaks ootavad olulised muudatused ees sellel ja järgmisel aastal seoses riigireformiga, mille käigus muutuvad maakondlikud struktuurid – väga tõenäoline on maavalitsuste sulgemine ning selle seniste ülesannete ümberjagamine ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel.

Esmased arutelud on toimunud ka Põlvamaa omavalitsuste liidu ja Põlvamaa arenduskeskuse ühtse juhtimise alla viimisest nii nagu see juba mõnda aega näiteks Valgamaal on tehtud.

Meil tekib võimalus maakondlike arendusorganisatsioonide olemuse muutmiseks ning seda tuleb teha targalt – uued struktuurid peavad kõrvaldama vanade vead, olema paindlikumad ning uutele ideedele ja lähenemistele rohkem avatud.

Need peavad suutma luua kontakti Põlvamaa elanikega, et maakonna piiride muutumise valguses jääks püsima meie identiteet ning suudaksime ka pidevas muutuste keerises hoida maakonda kui tervikut.

Omavalitsuste liidu tegevus muutub

Põlvamaa omavalitsuste liit on maakondlik arendusorganisatsioon, mis hõlmab kõiki maakonna praeguseid ja ka tulevasi omavalitsusi. Tänu riigireformile, millega kaasneb kohalike omavalitsuste rolli suurenemine ja nende tugevdamine, muutub ka Põlvamaa omavalitsuste liidu positsioon maakonnas.

Muutub liidu olemus ja töökorraldus. Seda eesmärgiga olla kohalikele omavalitsustele ja vabariigi valitsusele senisest võimekam partner ning koostöös teiste arendusorganisatsioonidega edukalt suunata Põlvamaa arengut.

Soovin Põlvamaa elanikele tegusat alanud aastat ning head koostööd uuenevate kohalike omavalitsustega!

Põlvamaal elas rahvastikuregistri andmeil 1. jaanuari seisuga 28 508 inimest ehk 218 elanikku vähem kui aasta varem. Võrreldes viimaste aastatega on elanike arvu kahanemine pidurdunud ning neljas vallas rahvaarv suurenes.

Kui alates 2012. aastast on igal aastal jäänud Põlva maakonna elanikke aastaga vähemaks rohkem kui 400 hinge võrra, siis läinud aastal suudeti kahanemisele pidur peale saada.

Põlva maakonna 13 omavalitsusest neljas rahvaarv suurenes ning veel kolmes oli elanike arvu kahanemine väiksem kui kümme inimest.

Kõlleste sai tublilt täiendust

Kõige rohkem sai aasta kokkuvõttes täiendust 1089 elanikuga Kõlleste vald, kus elas 1. jaanuaril 51 inimest rohkem kui aasta varem.

„Meil on lihtsalt hea elamise paik,” ütles vallavanem Andrus Seeme Lõunaeestlasele.

Vallavanema sõnul on Kõlleste vald asukoha poolest sobiv tööl käimiseks nii Tartus kui Põlvas ning seetõttu on valda lisandunud uusi peresid ja ka uusi elumaju.

„Kui meil oli paar aastat tagasi põhikoolis 62 last, siis praegu on lapsi 79,” rääkis Seeme. „Kolm-neli aastat tagasi tehti lasteaias kaks rühma, aga nüüd ei taha lapsed kahte rühma enam ära mahtuda.”

Kuigi Kõlleste vald tegi aasta lõpul elanike arvu suurendamiseks kampaaniat, lisandus inimesi valda Seeme kinnitusel läbi aasta. Veel 2012. aasta alguses langes Kõlleste elanike arv napilt alla tuhande piiri, ent nüüd on vald elanike poolest seisus, kus pole olnud viimased enam kui tosin aastat.

Kanepi panustas selgitustööle

Kõlleste vallast ei jäänud palju maha nüüd 2465 elanikuga Kanepi vald, kuhu aastaga lisandus juurde 44 inimest. Kuidas see saavutati?

„Tööga,” vastas vallavanem Mikk Järv Lõunaeestlasele.

Vallavanem ei salga, et viimastel kuudel tehti elanike seas kõvasti selgitustööd, et inimesed end elanikuks registreeriks ning aitaks Kanepil koos Kõlleste ja Valgjärve vallaga saada kokku 5000 inimest, nagu nõuab haldusreformi seadus. Tõsi, maagiline 5000 jäi napilt saavutamata.

Järve kinnitusel on end valla elanikuks registreerinud inimeste puhul ka tegelikult tegemist Kanepi elanikega.

„Nad on reaalselt Kanepi valla inimesed. Mõned on aastaid siin elanud ja isegi töötanud,” lausus Järv. „Mingisuguseid „kummikortereid” meil pole.”

Maakonnas jätkus langus

Elanike arvu poolest jäid Põlvamaal plussi veel ka Ahja ja Vastse-Kuuste vald, kuid teistes omavalitsustes rahvaarv vähenes. Alla kümne elaniku kahanes elanike arv Valgjärve (-4), Värska (-4) ja Mikitamäe (-7) vallas.

Arved Breidaks

Põlvamaa elanike arv 1. jaanuaril 2017

OMAVALITSUS	ELANIKE ARV (aastane muutus)
Ahja vald	1023 (+12)
Kanepi vald	2465 (+44)
Kõlleste vald	1089 (+51)
Laheda vald	1184 (-18)
Mikitamäe vald	985 (-7)
Mooste vald	1452 (-26)
Orava vald	715 (-26)
Põlva vald	9548 (-158)
Räpina vald	4698 (-71)
Valgjärve vald	1408 (-4)
Vastse-Kuuste vald	1197 (+3)
Veriora vald	1373 (-14)
Värska vald	1371 (-4)
KOKKU	28 508 (-218)

Allikas: Põlva maavalitsus, rahvastikuregister

Põlva maavanem Igor Taro teeb valitsusele ettepaneku moodustada sundliidetavatest Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallast ning Misso valla Luhamaa nulga küladest Setomaa vald.

„Tegu on Setomaa jaoks ajaloolise võimalusega. Ma ei näe ühtki põhjust, miks peaks Eesti riik haldusreformi käigus Setomaa vahele piire tõmbama,” teatas Taro. „Ühise valla loomiseks on avaldanud soovi nii kohaliku elu eestvedajad, kui ka seadusandja on niisuguse võimaluse ette näinud.”

Haldusreformi seadus nägi vabatahtliku ühendamise ajal ette erandite tegemise, millest üks oli nn Setomaa-erand, kus 3500 elanikuga omavalitsuse said moodustada neli Eesti piiri ääres asuvat, eripärase kultuuri ja ajalooga valda.

Vabatahtliku ühinemise käigus Setomaa valda ei sündinud eelkõige Meremäe vallavolikogu enamuse vastuseisu tõttu.

Tulevane Setomaa vald ühendaks Mikitamäe ja Värska valda Põlva maakonnast ning Meremäe valda Võru maakonnast, millega oleks liidetud ka Misso valla Luhamaa nulga ajaloolised setode külad. Ennesõjaaegses Eestis kuulusid need piirkonnad Petseri maakonna koosseisu.

Lõunaeestlane

Riigihalduse minister Mihhail Korb kutsub omavalitsusi ühinemistega sel aastal ise lõpuni minema, et mitte jääda valitsuse algatatud ühinemiste vooru, kus tingimused on ühinejate jaoks ebasoodsamad.

„Kutsun kõiki omavalitsusi üles leidma ühiselt parim lahendus oma kodukandi jaoks,” ütles Korb omavalitsustele saadetud kirjas. „Vaid teie ise teate, kellega koostöös saate kõige paremini edendada oma piirkonna arengut. Kohalike elanike huvides on, et võimalikult paljud kokkulepped, kellega ja mis tingimustel ühinetakse, sünniksid veel enne selle aasta lõppu ehk seaduses määratud omaalgatuslike ühinemiste tähtaega.”

Vastavalt haldusreformi seadusele tuleb kohalike volikogude endi algatatud ühinemised lõpule viia selle aasta lõpuks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.

Sel aastal volikogude endi algatusel toimuvaid ühinemisi toetab ka haldusreformi seaduse kohaselt ühinemistoetus, mis on olenevalt elanike arvust vahemikus 300 000 kuni 800 000 eurot iga ühineva omavalitsuse kohta, kui ühinemise järgses omavalitsuses elab vähemalt 5000 inimest. Lisaks kaasneb täiendav ühinemistoetus 500 000 eurot iga enam kui 11 000 elanikuga uue omavalitsuse sünniga. Seevastu valitsuse algatatud ühinemiste vooru jäädes kaetakse ühinejatele ainult ühinemisega seotud otsesed kulud.

Üle Eesti toimuvad praegu umbes 140 valla ja linna vahel liitumisläbirääkimised 40 piirkonnas, teatas rahandusministeerium. Eestis on 213 omavalitsust, eeldatavalt väheneb nende arv ühinemiste tulemusena kuni kolm korda.

Lõunaeestlane

Kolm Veriora valla küla soovivad haldusreformi käigus lüüa koduvallast lahku ja liituda Põlva vallaga, kuna Veriora vald on liitumas Räpinaga, mis Põlva poole tikkuvatele Viira, Soohara ja Süvahavva küladele aga tõmbekeskuseks pole.

„Meie asume tegelikult Põlva valla külje all ja meie igapäevased toimetused ja liikumine on seotud ikkagi Põlva linna ja vallaga,” rääkis Viira külas elav, Wiera käsitööküünalde valmistamisega tegelev Merilin Alve Lõunaeestlasele.

Kuna aga haldusreform viib nende praeguse koduvalla Veriora kokku Räpina vallaga, nihkub vallakeskus Viira, Soohara ning Süvahavva küladest umbes 25 kilomeetri kaugusele.

„Veriora alevik jääb Viira ja Soohara külast kaugemale kui Põlva ning sel põhjusel on selle kandi inimeste tegelikuks tõmbekeskuseks Põlva,” kinnitas Alve.

Põlva vallavanem Georg Pelisaare kinnitusel vaatab Põlva uute külade võimalikule lisandumisele positiivselt. „Selge on see, et need külad on ka seni rohkem liikunud Põlva suunas,” lausus Pelisaar. „Nende otsus on mõistlik.”

Kuigi inimesi elab Võhandu ürgoru lähistel asuvates külades hõredalt, on Pelisaare sõnul tegemist tegusate inimestega, kellele suur vald saab pakkuda lisandväärtust.

Veriora volikogu, kes külade ülemineku Põlva valda heaks kiidab või vetostab, koguneb teemat arutama novembrikuu istungil.

Veriora vallavanem Enel Liini sõnul tegi vald lõpliku valiku liitumise osas augusti lõpus, mistap ei olnud varem mõistlik külade lahkumisavaldusi arutada. Kuna volikogu otsustas ühineda Räpina, mitte Põlvaga, mis samuti oli kaalumisel, siis tuleb külade lahkumise teema nüüd päevakorda.

„Veriora vallavolikogu ja vallavalitsus on läbi viinud kaks rahvakoosolekut Räpna piirkonna ühinemislepingu aruteluks, kus muuhulgas räägiti ka külade avaldustes ja külade elanikud rääkisid oma pöördumise sisust,” sõnas Liin.

Samuti on vallavolikogu liikmed tema sõnul soovinud ära oodata, millised tulemused annab ametlik rahvaküsitlus, mis toimub novembris, nagu ka volikogu istung, kus külade saatuse üle otsustatakse.

Arved Breidaks

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv kommenteerib Lõunaeestlases Kagu politseijaoskonna loomist, mis moodustatakse praeguse Põlva, Valga ja Võru jaoskonna varal.

Kagu jaoskonna loomise projektimeeskonna eesmärgiks on pakkuda järgmise aasta kevadeks välja terviklik kontseptsioon, kuidas jaoskondade liitmise tulemusel saaks regioonis olev politseiressurss parima rakenduse ning juhtimine muutuks seejuures lihtsamaks.

Rõhutan, et [25. oktoobri] Postimehes avaldatud joonis Kagu jaoskonna võimalikust ülesehitusest on esialgne, pooleliolev tööversioon ehk üks võimalikest nägemustest, kuidas võiks Kagu jaoskond funktsioneerida.

Juhtimismudel vaadatakse üle

Praegu on talituse juhi alluvuses väiksemates jaoskondades keskmiselt 30, suuremates ka kuni 75 inimest. Seda on ilmselgelt palju ning juhil ei ole sellise koormuse juures võimalust oma inimesi suunata, abistada, toetada ega kuulata. Lisaks töötab patrulltalituse juht päevasel ajal kabinetis, kui enamik tema meeskonnast on välitööl ja neist pooled öisel ajal.

Seega on juba praegu reaalseks vahetuste töö korraldajaks ja inimeste eest vastutajaks välijuht, piirkonnapolitseinike puhul piirkonna vanem. Seda vaatamata sellele, et tänases struktuuris neil juhtimisõigust või -kohustust ei ole.

Praeguse juhtimismudeli kitsaskohtade lahendamiseks analüüsitakse erinevaid lahendusi ning pakutakse välja struktuur, kus juhtimine liigub kabinetist inimestele lähemale ning iga juht veab eest kümmekonna liikmega tiimi. Seda mudelit hakkame rakendama pilootprojektina Lõuna prefektuuris, kus praeguste Võru, Valga ja Põlva jaoskondade jätkusuutlikkuse küsimust on ka varasemalt arutatud.

Need keskmiselt 60 töötajaga jaoskonnad on olukorras, kus lähiaastatel võib kolmest jaoskonnast kokku pensionile siirduda üle 30 inimese ning juba praegu on näha, et samas tempos inimesi värvata pole võimalik. Kolme jaoskonna ühendades tekib võimalus ressurssi paindlikumalt kasutada ning samuti on asendamist ja maakondadeülest üksteise toetamist lihtsam korraldada.

Jäävad nii inimesed kui majad

Kagu-Eesti jaoskonna loomisega ei kao praegustest asukohtadest teenindused ega inimestega täidetud politseimajad. Olulisel määral muutub vaid jaoskonna juhtimisstruktuur. Praeguse Valga jaoskonna menetlejad ja piirkonnapolitseinikud jäävad oma praegustele töökohtadele samades ruumides. Välitöö inimeste jaoks muutuvad teeninduspiirkonna piirid, kuid endiseks jääb vahetuse algus ja lõpp-punkt.

Praegu määratleme Kagu jaoskonna pilootprojektis, millised on selle peamised tööpõhimõtted. Edasiselt moodustab tulevane jaoskonna juht selle aasta lõpuks oma meeskonna, kellega koos sisustada töökohad ning planeerida vajadusel töötajate liikumised teistele ametikohtadele.

Seda arvesse võttes on täna ennatlik spekuleerida, kas või mitu piirkonna välijuhti või talituse juhi ametikohta kaotatakse või mitte, sest need sisulised otsused on veel tegemisel. Äsja käivitunud pilootprojekti osas on praegu sisuliselt kaks kindlat otsust: 1) antud pilootprojekti raames ühendame Põlva, Võru ja Valga jaoskonnad Kagu jaoskonnaks; 2) kolme senise jaoskonna juhi asemel asub tööle üks Kagu jaoskonna juht. Nendele juhtidele, kelle ametikoht kaob, pakume uues struktuuris teist töökohta.

Pilootprojekti eesmärk ei ole inimeste vähendamine või teeninduskohtade kaotamine, vaid juhtimisfunktsiooni viimine töötajale lähemale ning mõistliku suurusega tööperede loomine. Samuti on meie huviks tagada oma inimestele jätkusuutlik politseiteenus, milleks jaoskondade jõudude ühendamine ning sellest tekkiv paindlikkus on ainuke väljapääs.

Pilootprojekt ei ole vahetult tingitud ei haldus- ega riigireformiga kaasnevast uuest haldusjaotusest. Seda enam, et praegu pole teada, millised valdade ühinemised võivad maakonnapiire ületada. Põhimõtteline küsimus mõlema muudatuse puhul on: kuidas oma jõude paremini ühendada? Arvestades, et Põlva, Võru ja Valga jaoskondadel on pikka aega olnud palju ühiseid toimetamisi, võimaldab nende ühendamine ja ühtne juhtimine politseil tulevikus tõhusamalt reageerida.

Kagu-Eesti jaoskonda ei looda kokkuhoiu eesmärgil, kuid tehtud on põhimõtteline otsus, et kogu raha, mis muudatusega õnnestub säästa, jääb jaoskonna palgafondi. Vähemotiveeriv töötasu on peamine põhjus, miks inimesi on raske värvata.

Politseinikul peavad olema põhiteadmised juriidikast, ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt väga heas vormis ning saama hakkama pideva stressiolukorra ja inimlikult raskete situatsioonidega. See töö peab olema vääriliselt tasustatud, mistõttu otsib PPA pidevalt võimalusi välitööametnike palga suurendamiseks.

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon otsustas esmaspäeval alustada ekspertarvamuse koostamist puhuks, kui neli Põlvamaa valda tuleb järgmisel aastal elanike vähese arvu tõttu sundliita.

Praeguse seisuga on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald otsustanud moodustada uue omavalitsuse, mille elanike arv jääb alla seadusega pandud 5000 elaniku piiri. Kolmes vallas elas aasta alguses kokku 4869 inimest.

Samuti on lahtine Orava valla saatus, kes peab liitumiskõnelusi Vastseliina vallaga, et moodustada pealt 2700 elanikuga omavalitsus.

„Põhimõtteliselt öeldi eilsel [esmaspäevasel] istungil välja, et hakkame siis mõtlema selles võtmes, et keda kellega sundliita,” ütles komisjoni kuuluv Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele.

Neljal vallal on võimalik sundliitmisest pääseda, liitudes vabatahtlikult näiteks Põlva vallaga või Orava puhul Räpina vallaga. Kanepi, Kõlleste ning Valgjärve vallal on samuti võimalus leida umbes 130 puuduolevat inimest, et täita 5000 elaniku nõue.

„Maavanemana olen Põlvamaa inimeste poolel ning soovin, et omavalitsused kasutaksid maksimaalselt ära riigi poolt pakutavaid hüved vabatahtliku ühinemise korral,” sõnas Taro. „Kriteeriumidele vastav ühinemine kindlustaks lisaks rahalistele toetustele ka ühiselt sõlmitud kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas.”

Lõuna-Eesti piirkondlik haldusreformi komisjon on üks kolmest riigihalduse ministri käskkirjaga moodustatud komisjonist, kelle ülesandeks on esitada soovitusi kohalikele volikogudele ja vabariigi valitsusele haldusreformi läbiviimiseks. Komisjoni kuuluvad maavanemad, ministeeriumi ametnikud ning ühinemiseksperdid.

Arved Breidaks

Põlvamaa omavalitsuste liit ootab taotlusi kogu Põlvamaad ja kaugemaidki piirkondi haaravate kultuurisündmuste korraldamiseks.

Toetust saab taotleda Põlvamaa kultuuripärandit, inimesi ja olulisemaid kultuurisündmusi tutvustavate trükiste väljaandmiseks, kultuurialaste välissuhete loomiseks ja arendamiseks, koostööprojektide jaoks ning maakondlike kultuurikollektiivide tegevuste toetamiseks, teatas omavalitsuste liit.

Järgmise aasta eelarvest eraldatakse kultuuri valdkonna edendamiseks orienteeruvalt 19 000 eurot, millest ligikaudu poole moodustavad rahastatavad kultuuriprojektid.

Traditsiooniliselt on omavalitsuste liidu kultuuri valdkonna rahaga toetatud Põlvamaa Kultuuripärli väljaandmist, kultuurikalendrite trükkimist, maakonna žanripäevade korraldamist, Põlvamaa Kultuuri Koostöökogu tegevusi. Viimastel aastatel on tähtsamaks muutunud ka Põlvamaa mainesündmuste toetamine ning lisandunud on nende ühisturunduse koordineerimine ja rahastamine.

2016. aastal eraldati kultuuri valdkonna jaoks samuti 19 000 eurot, millest 10 200 euro ulatuses toetati erinevaid kultuuriprojekte, 2800 euro eest maakondlikke kultuurikollektiive, 1000 euroga žanripäevi ning 5000 euroga Põlvamaa mainesündmusi.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. november.

Lõunaeestlane

Põlvamaal tegutseva Roy Strideri Mustamõisa hobumatkad kannab oktoobrist ökoturismi kvaliteedimärgist EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti), millega tunnustatakse loodussõbralikke, maapiirkonnas pakutavaid turismiteenuseid.

Ettevõte korraldab hobumatku Taevaskotta ja Akste sipelgariiki. Taevaskojas uidatakse kultusfilmi „Viimne reliikvia” radadel ning külastatakse unustusehõlma vajunud maa-alust lossi, millest pärimuste kohaselt viivad käigud Riiga, Petserisse ja Kiievisse.

Akste sipelgariiki viival meditatiivsel hobumatkal tutvutakse 1970-ndatel Euroopa suurimate hulka kuulunud metsakuklaste kolooniaga. Looduskaitseala ürgne ja puutumatu loodus mõjub tõelise antidepressandi ja elujõuallikana, kus võib kohata ka hunte, metssigu, põtru, metskitsi ja karu. Ratsutamisel vaadeldakse ka erinevaid linde, uuritakse erinevaid taimi ja räägitakse kohalikust ajaloost.

EHE märgise kehtivusaeg on 2019. aasta oktoobrini.

Lõunaeestlane