EAS palkas ettevõtja Kuldar Leisi avastama Põlva, Võru ja Valga maakonna perspektiivikaid mikro- ja väikeettevõtteid, et need siis kiiremale kasvule aidata.

„Mulle läheb Kagu-Eesti ettevõtluse käekäik väga korda, kuna olen siit piirkonnast pärit ja ligi 25 aastat ettevõtlusega tegelenud,” sõnas Kuldar Leis.

Kagu-Eestis võiks Leisi sõnul eelkõige arendada tootmist ja tehnoloogilisi idufirmasid. „Neid võib välja mõelda ja arendada Tallinnas, aga sama edukalt ka Kagu-Eesti metsade vahel,” lausus ta.

„Selle töö kaudu tahaksin eelkõige toetada neid ettevõtteid, kel on laienemise ambitsioone oma piirkonnast tervele Eestile või ekspordi suunas. Arenguvalmis Kagu-Eesti ettevõtjad võiksid loomulikult ka ise initsiatiivi üles näidata ja minuga ühendust võtta,” lisas Leis.

Koostöö valdkonnas peab Leis heaks näiteks Võrumaal asuvat puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskust Tsenter, kus puidu- ja mööblifirmad saavad sõltumata ettevõtte asukohast tootearendusega tegeleda.

Kuldar Leis on endine Hoiupanga regioonijuht, juhtinud Ösel Foodsi ja Premia Foodsi ning seotud praegu kümnekonna ettevõttega. Lisaks töötab ta Tartu Ülikooli Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse arendusjuhina ja on Põlva vallavolikogu esimees.

Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Hegri Naruski sõnul võimaldab Kuldar Leisi liitumine laiendada arenduskeskuse tegevusfookust.

„Siiani on meie klientideks olnud valdavalt alustavad või mikroettevõtted. Tegutsevad või kogenud ettevõtjad vajavad aga pigem võrdset partnerit, kellega oma ettevõtte probleeme või takistusi arutada,” rääkis Narusk. „Kuldar Leisi asumine Kagu-Eesti ettevõtlusnõustaja kohale annab selleks väga hea võimaluse, kuna tal on kogemusi väga erinevate ettevõtete ja ekspoditurgudega.”

Lõunaeestlane

Mooste Viinavabrikus nimetati neljapäeva õhtul Põlvamaa tublimad ettevõtjad neljas kategoorias: Ettevõtluse edendaja, Tõusev täht, Põlvamaa pärl ja Põlvamaa mastimänd.

2016. aasta Ettevõtluse edendaja Põlvamaal on Põlva Gümnaasiumi ja Põlva Kooli majandus- ja ettevõtlusõpetaja Kaia Tamm, kelle käe all on ellu kutsutud 12 õpilasfirmat. Neist mitut on märgatud ka väljaspool Põlvamaad.

Põlvamaa ettevõtluse Tõusev täht on 2015. aastal loodud OÜ Käbliku Pruulikoda, kelle toodangut tuntakse ka väljaspool Eestit.

2016. aasta Põlvamaa pärl on AS Värska Sanatoorium, kes läinud aasta lõpus avatud balneoloogiakeskusega tõstab klientide usaldust looduse tervistava väe vastu veelgi.

Põlvamaa ettevõtluse Mastimänd on ettevõte, mis plaanib lähiaastatel firma toomismahtu kasvatada kolm korda, laieneda Suurbritannia, USA ja India turule ning mille 10 miljonit maksnud Põlva liimpuidutehase laiendus pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Põlvamaa Mastimänd on Arcwood kaubamärki kasutav OÜ Peetri Puit.

Tunnustused andsid üle Põlva maavanem Igor Taro, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk.

Lõunaeestlane

Põlva-Värska vahelise maantee osaline uuendamine sel aastal ähvardab Reo silla juures sulgeda kanuumatkajatele juurdepääsu Võhandu jõele.

Tänavu remonti mineva Põlva-Karisilla maantee Verioramõisa-Niitsiku vahelisel 16,2 kilomeetrisel lõigul asuv Reo sild on kujunenud kanuumatkajate seas populaarseks lõpp-peatuseks, kus alused pärast maalilise Süvahavva-Reo lõigu läbimist kuivale tõmmatakse.

Planeeritav tee- ja sillaremont ähvardab selle koha aga kanuumatkajate jaoks sulgeda. Projekti järgi pikendatakse silla põrkepiiret sedavõrd, et see sulgeb edaspidi võimaluse kanuude pealelaadimiseks tee kõrval parkida või maastikuautoga jõe äärde laskuda (vt Google vaadet).

Edaspidi tuleks paate jõe ja haagiste vahel hakata vedama mööda sõiduteed, mis pole ohutu, leiab Põlvamaa Arenguagentuuri juhataja Hegri Narusk.

Tema sõnul tegid veeturismiga tegelevad ettevõtjad maanteeametile ettepaneku rajada põrkepiirde taha laiem teeperv, kus ohutult kanuusid peale laadida, kuid see jäeti arvestamata.

Tee ohutus peamine

Maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juhi Janar Taali sõnul kaalus amet tee ehitusloa menetlemisel laekunud arvamusi ja ettepanekuid.

„Mitmed ettepanekud võeti arvesse ja kui ettepanekutega ei arvestatud, siis põhjendati seisukohti,” selgitas ta Lõunaeestlasele. „Tee ehitusloa menetluses ei võetud arvesse ettepanekuid, mis ei ole otseselt seotud antud tee ehitusloa esemega.”

Reo sillaga piirneval lõigul laiemat teeperve, nagu ettevõtjad soovivad, Taali kinnitusel rajada ei saa, sest teepervel parkivad autod oleks kõrge muldkehaga lõigul liiklusohtlikud. „Seetõttu laiendused likvideeritakse,” kinnitas Taal.

Ka parkimiskohti pole ametil maantee äärde kavas rajada, sest eraldi parkla rajamine väljaspool teemaad ei ole selle projekti eesmärgiks. „Paadimatkajate autode parkimisvõimalust Reo silla juures maanteeamet antud tee rekonstrueerimise käigus ei lahenda,” lisas Taal.

„Põlva maakonnas on juba üks halb näide Koorvere risti näol, kus paatide vettelaskmise koht likvideeriti peatumist keelavate märkidega, selle asemel, et luua teepeenrale ohutu võimalus kanuude haagiselt maha tõstmiseks,” ütles Narusk.

Ta avaldas lootust, et maanteeametiga on võimalik arutelu Reo silla asjus jätkata.

Lõunaeestlane

Riias nädalavahetusel toimunud turismimessil Balttour oli Põlvamaa esmakordselt Lõuna-Eesti ühispinnal väljas oma esindusega.

Põlvamaa sõnumit jagasid Põlvamaa Arenduskeskus, maanteemuuseum, Piusa koobaste külastuskeskus ja Mooste mõis.

„Turismiettevõtjad said Balttourilt uusi mõtteid nii enda jaoks kui ka teiste turismisektori inimestega tulevikuplaanide tegemiseks,” sõnas Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk. „Balttourilt saadi ka häid mõtteid, kuidas nädala pärast Tallinnas toimuval Tourest messil piirkonda paremini turundada.”

„Paljudele messi külastajatele on meie tuntumad sihtkohad juba tuttavad,” rääkis arenduskeskuse turismiarendusjuht Kristi Kahu. „Korduvalt mainiti Piusa koopaid, Eesti Maanteemuuseumit, samuti ka Moostet, Värskat ja Setomaad.”

Lõunaeestlane