Riigigümnaasiumi rajamise järel läheb Põlvas juba tänavu ümberehitamisele Põlva Kooli Kesk tn 25 asuv õppehoone, mille valmimisega pannakse ühtlasi ka punkt Põlva koolireformile.

Valitsus kinnitas hiljuti rohkem kui kahe miljoni euro suuruse investeeringu eraldamise Põlva Koolile, mille Kesk tänava maja ümberkohandamine võimaldab praegu kolmes majas töötava kooli koondada kahte hoonesse.

„Me kindlasti saame kõik klassiruumid soojemaks, valgemaks ja ka otstarbepõhisemaks,” rääkis Põlva vallavanem Georg Pelisaar Lõunaeestlasele.

Ümberehitustööde tulemusel võetakse kooliruum praegusega võrreldes efektiivsemalt kasutusele, suurendades sealjuures sportimiseks mõeldud põrandapinda umbes 600 ruutmeetri võrra.

„Ma tahaksin väga loota, et me saame ehitustöödega alustada juba suvel, halvemal juhul aasta lõpul,” märkis Pelisaar.

Ehitamine ja siis lammutamine

See tähendab, et järgmisel õppeaastal käib Põlva Kooli 4.-9 klasside õppetöö ajutiselt Lina tänava koolihoones, kuhu remondi ajaks kolitakse. Ühtlasi jääb see ka viimaseks õppeaastaks, mil Lina tänava koolimajas laste lärmi kuuleb.

„Pärast ümberehitust Lina tänava kool lõpetab oma tegevuse ja siis jääb Põlvasse kaks põhikooli[hoonet],” selgitas Pelisaar. „Ühes neist antakse haridust 1.-3. klassini ja teises 4.-9. klassini.”

Suure tõenäosusega ootab Lina tänava amortiseerunud koolihoonet ees lammutamine. „Lina tänava koolimaja on, kahju küll, aga nii palju amortiseerunud, et me ei oska sellele esimese hooga mingit rakendust leida,” tõdes Pelisaar.

Kui lammutamiseks läheb, siis säilitatakse koolimaja võimla koos abiruumidega, mis vallavanema sõnul jääb inimeste käsutusse.

Põlva Koolis alustas sügisel õppetööd 847 õpilast, neist Kesk tänava majas käib 509, Koolimaja teel 273 ja Lina tänaval 65.

Vaata jutuajamist Georg Pelisaarega järgnevast videost.

Arved Breidaks

Värska Gümnaasiumis autasustati emakeelepäeval Põlvamaa isamaalise omaloomingu konkursil osalenud parimaid õpilasi – koolide arvestuses sai kõige enam punkte ja rändauhinna Põlva Kool.

Konkursil osalejatel paluti mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki, samuti mõtiskleda omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt. Konkursil võtsid Põlvamaa õpilased omavahel mõõtu enda loodud isamaaliste joonistuste, luuletuste ja esseedega.

„Emakeelepäev on pühendatud meie keele väärtustamisele ja selle säilimisele. Kõige lihtsam viis seda teha on keelt pidevalt kasutada – isegi välismaal olles,” ütles Kaitseliidu Põlva maleva pealik major Janel Säkk.

Aasta alguses välja kuulutatud isamaalise omaloomingu konkursile saabus 110 joonistust, 60 luuletust ja 10 esseed.

Esseede kategoorias sai esikoha Kristo Kooskora Põlva Gümnaasiumist, teise koha Mattias Käärik Põlva Gümnaasiumist ning kolmanda koha väärilisena tunnustati Värska Gümnaasiumi õpilase Laura Kallari tööd.

5. – 6. klasside luule kategoorias sai enim punkte Getter Miida Kask Kanepi Gümnaasiumist, kellele järgnesid Osvald Nigola ning Maara Parhomenko Põlva Koolist.

7. – 9. klasside luule kategoorias tunnistati parimaks Birgit Rätsepp Orava Koolist, teise koha autasu pälvis Kirke Tammpere Räpina Gümnaasiumist ning kolmanda koha väärilisena tunnustati Laura Saunametsa luuletust Kanepi Gümnaasiumist.

Joonistuste kategoorias valiti parimaks Saverna Põhikooli õpilase Ruudi Utšenikovi töö, teise koha sai Merlis Musting Põlva Koolist ning kolmanda Anabel Meitsar Saverna Põhikoolist.

Kaitseliidu Põlva maleva eripreemiaga tunnustati Orava Kooli 9. klassi ning Põlva maavalitsuse eripreemia pälvis Tõnn Raudoja.

Seitsmendat korda toimunud konkursi on ellu kutsunud Põlva maavanem ja Kaitseliidu Põlva malev.

Henari Kamenik