Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Piduliku aktuse ning sõrmejälgede jäädvustamisega kuulutati esmaspäeval avatuks Põlva Gümnaasiumi uus hoone, mis esimesena Eesti koolimajadest vastab liginullenergia standardile.

„Koolihoone pole kunagi lihtsalt hoone – see on keskkond, mis toetab meid õpingutes, otsingutes ja annab tuge meie laste edasiseks õppetööks,” ütles oma sõnavõtus haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

18. jaanuaril möödub neli aastat päevast, mil Põlva linn ning haridus- ja teadusministeerium allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli Põlvasse riigigümnaasiumi rajamiseks. Ühisest kavatsusest on nüüdseks saanud Eestis ainulaadne koolimaja.

„Tänapäevane gümnaasium – see on nagu nutitelefon. Selles on äge sisu, see on ligitõmbav ja kutsub vaatama. Selles on terve rida erinevaid äppe, mis loovad terviku. Aga nutitelefon vajab ka ilusat kesta. Ja nüüd on see meil olemas,” lausus Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi sõnavõtus.

Gümnaasiumis on viis õppesuunda: kultuuri-, loodus-, reaal-, sotsiaal- ja üldsuund. Valikkursusi on võimalik valida 67 kursuse hulgast, nendest 15 pakutakse koostöös piirkonna kutsekoolide ja teiste riigigümnaasiumidega.

Maagümnaasiumide elu sõltub kohalikust tahtest

Põlvamaa 327 gümnasistist 217 õpib uues riigigümnaasiumis. Kas see tähendab, et maakonna teised gümnaasiumid Räpinas, Kanepis ja Värskas peavad peagi gümnaasiumiastmest loobuma?

Haridus- ja teadusminister Reps nii ei arva, kuid lisab, et eelkõige sõltub see kohalike inimeste otsusest ja muidugi laste arvust.

„Ei, mina ei lähene kuidagi nii, et [maagümnaasiumid] tuleks homme kinni panna,” kinnitas Reps Lõunaeestlasele. „Vastupidi – nii kaua kuni kohalik kogukond hoiab oma gümnaasiumit ja peab seda oluliseks, siis seda tuleb ka väärtustada.”

Muutused Põlvamaa hariduselus jätkuvad

Riigigümnaasiumi valmimisega ei saa ümberkorraldused Põlva vallas läbi, sest juba aasta pärast on vald paisunud suuremaks ning siis vajab hariduselu korraldamist ka mitmes teises kohas.

„Suur eesmärk hariduse valdkonnas on teha korda ka Põlva Kooli osa teisele ja kolmandale kooliastmele,” rääkis Põlva vallavanem Georg Pelisaar Lõunaeestlasele.

„Me väga ootame haridus- ja teadusministeeriumi otsust selle kohta, et me saaksime ka selle koolihoone korda teha. Siis võime lugeda koolivõrgu hoonete poolest Põlva vallas lõpetatuks,” lisas vallavanem.

Vaadates tulevikku, seisab Pelisaare sõnul pärast haldusreformi ees hariduselu mõningane korrastamine ka praeguses Ahja, Laheda, Vastse-Kuuste  ja Mooste vallas, kellega Põlva uue omavalitsuse moodustab.

„Mitte et need koolid kinni pandaks, vaid neid koole on kindlasti vaja optimeerida, teha paraja suurusega koolideks nii nagu näiteks Ahjal, kus on otstarbekas remontida vana mõisahoone, teha see koolimajaks ja olemasolev koolihoone sobib näiteks hooldekoduks.”

Vaata pilte ja videolugu Põlva Gümnaasiumi avamiselt.

Arved Breidaks