Kanepi kandis pimedas metsa eksinud 65-aastane mees vajas ööl vastu esmaspäeva väljapääsuks politsei abi.

Häirekeskus sai 21. augusti öösel kella 2 ajal teate abivajavast 65-aastasest mehest, kes oli Kanepist Mügra küla suunas liikudes metsateel sihi kaotanud ning ära eksinud.

Politsei leidis küll metsa servast mehe jalgratta ning tema kodu, kuid mitte hädalist.

Metsa eksinu väljaaitamiseks kasutas politsei kas sel korral levinud viisi ning käivitas operatiivmasina sireeni, ning oli mehega telefonitsi kontaktis, tänu millele metsa eksinu paari tunniga lagedale pääses.

Tunde niiskes ja jahedas öös seigelnud mehe terviseseisundi vaatasid üle meedikud, kelle kinnitusel oli eakas mees hea tervise juures. Politseinikud võtsid mehe patrullsõidukisse ning toimetasid ta ühes rattaga koju.

Kagu jaoskonna piirkonnavanem Katrin Satsi sõnul aitas mehe leidmisele palju kaasa see, et tal oli metsas kaasas mobiiltelefon.

„Vahetus suhtluses saame palju olulist teavet, alustades otsingupiirkonnast kuni inimese tervisliku seisundini välja. See info omakorda määrab, millisel viisil on otsinguid mõistlik kõige tõhusamalt korraldada. Kas kasutada teejuhatuseks signaalrakette, otsida inimest linnulennult kopteriga, kammida maastikku inimahelikuga või ajada jäljele teenistuskoer,” selgitas Satsi.

LÕUNAEESTLANE

Misso alevikus lõi alkoholijoobes mees ööl vastu reedet noaga kaht meest, kes vajasid esmaabi.

Politsei sai 5. mai öösel aleviku Pugola tänava korterisse, kus joobes 61-aastane mees lõi noaga 28-aastast ja 30-aastast meest.

Meedikud viisid kannatanud Lõuna-Eesti Haiglasse, kust nad pärast esmaabi koju lubati.

Politsei pidas joobes 61-aastase mehe kinni ning viis asjaolude selgitamiseks jaoskonda, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

LÕUNAEESTLANE

Vastseliina alevikus avastati teisipäeva hommikul, et Ülase tänava maja eest on öö jooksul ärandatud sõiduauto Volkswagen Golf.

Varastatud sõiduk oli lukustamata ning samuti oli sellel ees süütevõti, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Ärandatud sõiduk leiti üles teisipäeva õhtul Põlvamaalt Koorastest, kuhu see oli maha jäetud. Küll aga polnud auto süütelukus enam võtit.

LÕUNAEESTLANE

Võrus tungis Vabaduse tänava ööklubis üks noor mees teisele kallale, põhjustades kannatanule vigastusi.

Politsei sai 24. veebruaril kella 2 ajal väljakutse Vabaduse tänava meelelahutusasutusse, kus 18-aastane mees oli tüli käigus kallale tunginud 20-aastasele mehele.

Meedikud toimetasid kannatanu esmaabi andmiseks haiglasse, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel. Politsei algatas menetluse avaliku korra raske rikkumise tunnusel.

Lõunaeestlane

Siseminister Andres Anvelt kirjutab, et lisaks politseile tuleb korrakaitsesse panustada ka kohalikel omavalitsustel.

Kehtiv korrakaitseseadus paneb kohustusi väga erinevatele avaliku võimu asutustele. Korda kaitseb politsei, seda muidugi, aga politsei kõrval saavad seda teha ka erinevate valdkondade ametnikud.

Näiteks loodushoiu, salapüügi ja reostamise vastu tegutsevad keskkonnainspektorid, kellel on sellise võimu teostamiseks ka sunniõigus. Vajadusel klõpsavad vastuhakkaja randmete ümber ka käerauad ning salapüüdja asjad otsitakse läbi ja ta viiakse arestimajja.

Samamoodi võivad talitada maksu- ja tolliametnikud ning teatud juhtudel turvamehed lennujaamas, kui mõni reisija kipub turvakontrollis ohtlikult ülemeelikuks muutuma.

Sunni kasutamine on äärmuslik meede, mille eelduseks on olukord, kus sunnile allutatav võib olla ohuks enese või teiste elule ja tervisele. Ametnikud õpetatakse äärmuslikeks olukordadeks välja ja eksamil tehakse selgeks, kas korrakaitsja on talle antavast volist ikka aru saanud.

Kõik see ei vabasta teda hiljem vastutusest, kui ta peaks sundi kasutama ebaseaduslikult, ehk näiteks lihtsalt oma rõõmuks kellegi käeraudu panema.

Ametnik joodiku vastu võimetu

Korrakaitseseadus on pannud kohalikele omavalitsustele teatud kohustused avaliku korra tagamisel nende territooriumil. See ei ole küll absoluutne kohustus, vaid sõltub pigem kohaliku omavalitsuse võimekusest, soovist ja poliitilistest prioriteetidest. Samas puuduvad kohalike omavalitsuste ametnikel nende kohustuste täitmiseks vajalikud õigused – igal pool, olgu see Tallinnas või Assamallas, peab kohale tulema ikka politsei.

Küsimus on lihtsalt selles, kui tähtis on see sündmus, kuhu politsei ruttab ja kui tähtis oli see sündmus, kuhu politsei hiljem jõuab.

Muidugi, bussipeatuse pingil laiutav joodik on häiriv ja tülgastav, kuid mitte nii kriitiline kui füüsiliseks arveteõiendamiseks kasvanud peredraama, kus iga hilinenud minut võib muutuda ühele osapoolele fataalseks.

Kahjuks ei saa täna oma territooriumil heakorra eest vastutav ametnik joodikuga või näiteks laste mänguplatsil pidutsevate külajõmmidega midagi ette võtta, sest ta ei tohi. Ta võib ainult viisakalt keelata. Kui ta läheb rikkujaid hea sõnaga korrale kutsuma, saab ta heal juhul sõimata, halvemal juhul näitavad inimesed oma väge ka käte-jalgadega. Ametnikul, kes on saanud meilt volituse heakorra eest seista, puudub igasugune võimalus seda reaalselt ellu viia.

Avalikkuses tõstatub selle arutelu puhul kohe kaks paralleeli – bussijänes ja käeraudadega ähvardav Mupo. Osalt õigustatult. Esiteks ei pea mina bussijänest üldjuhtudel mingiks kurjategijaks, vaid võlgu jäänud või hooletuks inimeseks, kellest 99 protsenti pärast vahele jäämist bussist väljub ning hiljem trahvi ära maksab.

Veelgi enam – arvan, et tema suhe bussiettevõttega on pigem tsiviil-, mitte karistusõiguslik. Leppetrahv peaks olema ülim määr, mis inimeselt piletita sõidusoovi ilma karistusregistrita ära võtab.

Uus eelnõu ei näegi ette mingeid „käeraua“ sanktsioone ja vaevalt tavaline piletikontrolör üldse selle pädevusega on, et ta neid puusal kanda võiks. On ka erandeid, kes piletikontrolörile pea või jalaga kõhtu virutavad ning tema seaduslikule nõudmisele bussist väljuda lihtsalt vilistavad. Sellisel juhul on tegu juba teise rikkumisega ja küsimus ei ole ainult kontrollija, vaid ka teiste reisijate turvalisuses.

Madistamine ühistranspordis võib meie kõigi elud ohtu seada. Harilikult on sellised ühistranspordis märatsejad kas alko- või mõnes muus joobes ja nende toimetamisega kas kainenema või arestimajja peaks õpetatud ja koolitatud kohalik korrakaitsja küll hakkama saama.

Baarilärmi ei pea lõpetama politsei

Lõpetuseks mõne maakonnakeskuse, sealhulgas Tallinna levinuim murelugu – öine lärm kõrtsides. Ka siin on politseil tihtipeale reageerimisvalikute tegemisel ajakitsikus käes.

Niikaua, kui veri ei voola ja lärm ainult segab, võiks keegi lihtsam ametnik tulla ja helitehnika vaiksemaks keerata või hoopistükkis hoiule võtta. Näiteks ametnik, kes on koolitatud, seadustatud, valdab keelt ning kellele oleme läbi seaduse usaldanud võimu. Kui ta ise seadust rikub ja võimu kuritarvitab, siis menetleb juba teda ennast politsei või taastab meie õigused kohus.

Aga muidu on ta on olemas, ta on lähedal ja tagab meie koduvalla või -linna heakorra ka siis, kui politsei püüab kaake, kes on ohtlikumad kui lärm tänaval või joodik bussipeatuses. Kindlasti ei saa igaüks automaatselt kohaliku omavalitsuse korrakaitsjaks, nagu ei saa ka iga inimene tänavalt abipolitseinikuks. Taust ja oskused peavad  klaarid olema, siis saab ka ühiskond usaldama hakata.

Tartus purustati ööl vastu neljapäeva Kuperjanovi tänaval asuva kaupluse aknaklaas ning varastati 3202 eurot maksev konjak.

Kella 3.35 aset leidnud varguse järel asus kuriteos kahtlustatava jälge ajama teenistuskoer Dexter (pildil), kes juhatas politseinikud Pepleri tänava maja õuele, kus oli maas näha ka verd, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Eeldades, et kuriteos kahtlustatav on edasi liikunud sõidukiga, selgitas politsei korrapidaja taksodispetšeritega suheldes välja, et otsitav mees istus Pepleri tänaval taksosse ning sõitis sellega Peetri tänavale.

Kahtlustatakse noormeest

Peetri tänava kortermaja ees võttis Dexter taas otsitava jälje üles ning tiris korrakaitsjad maja keldrisse, kus oli peidus 17-aastane noormees.

Hinnalist konjakit mehe juurest ega tema elukohast ei leitud. Noormees peeti kuriteos kahtlustatavana kinni ning ta toimetati arestimajja. Vigastatud kätega mehele andsid meedikud esmaabi ning ta paigutati kainenema.

Kriminaalpolitseinike töötulemusena õnnestus neljapäeva hommikul kätte saada ka hinnaline konjak.

Lõunaeestlane

Sepa keskuse parklas tagurdas kolmapäeva õhtul kella 17.10 ajal sõiduauto otsa 81-aastasele naisele ja lahkus sündmuspaigalt.

Autolt löögi saanud naine kukkus ning sai tõsiselt vigastada. Meedikud otsustasid, et kannatanu vajab haiglaravi.

Praeguseks on politseil teada, et naisele tagurdas otsa tumedat värvi sõiduauto. Võimalik, et sõidukijuht ei märganud tekkinud ohtlikku olukorda ning naisele otsasõitu, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Täpsemad asjaolud selgitatakse menetluses, kus uuritakse muuhulgas piirkonda jäävate turvakaamerate salvestusi.

Kui keegi juhtus seda õnnetust pealt nägema või teab anda lisainfot sõidukijuhi tuvastamiseks, palutakse ühendust võtta politseiga telefonil 730 8814, 612 3000 või meilitsi louna.ate@list.politsei.ee.

Lõunaeestlane

Politsei pidas teisipäeval Valgas kinni mehe, keda kahtlustatakse tuttavalt naisterahvalt terariista ähvardusel ehete röövimises.

Politsei sai teisipäeval teade, et Valgas Kesk tänaval korteris ähvardas mees tuttavat naist terariistaga, röövis temalt erinevaid kuldehteid ning põgenes. Naine oli juhtunust šokis, kuid vahejuhtumis õnneks viga ei saanud.

Esimesel võimalusel teatas ta juhtunust politseile ning andis korrakaitsjatele mehe kirjelduse. Rööviga tekitatud varalist kahju hindas ta umbes 1300 eurole, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Mees liikus Läti suunas

Kuriteoteate laekudes asus politsei selgitama teo toime pannud mehe isikut ning tema võimalikku liikumissuunda. Kuna politseil oli alust arvata, et mees võib liikuda Valgast Läti suunas, teavitati juhtunust ka naaberriigi kolleege.

Kiire koostöö tulemusel pidas politsei kuriteos kahtlustatavana kinni 30-aastase Läti vabariigi kodaniku, kelle juurest avastati ka osa varastatud ehetest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur on taotlenud kahtlustatava eeluurimise ajaks vahi alla võtmist. Prokurör Valdo Gerassimovi sõnul ei ole kahtlustatavat Eestis varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid asjaolu, et ta on korduvalt erinevate varavastaste ja narkootikumidega seotud süütegude eest karistatud Lätis annab aluse arvata, et ta pole varasematest karistustest õppust võtnud.

„Uute kuritegude toimepanemise vältimiseks on prokuratuuri hinnangul hädavajalik kahtlustatav eeluurimise ajaks ühiskonnast isoleerida,” ütles Gerassimov.

Valga politseijaoskonna politseimajor Andres Saaron ütles, et viimastel aastatel on Valgamaal röövide arv märgatavalt langenud.

„Näiteks mullu registreeriti Valgamaal kolm röövi, sellele eelnevatel aastatel keskmiselt kümmekond aasta kohta,” kirjeldas Saaron.

Lõunaeestlane

Antsla vallas tungiti nädalavahetuse sünnipäevapeo käigus kallale 19-aastasele noormehele, kes leiti abivajavana bussipeatusest.

Häirekeskus sai pühapäeva hommikul kella 8 ajal teate, et Rimmi küla bussipeatuse juures on noormees, kes vajab meedikute abi, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Sündmuskohale saabunud politsei selgitas, et joobes 19-aastasele noormehele tungiti Rimmi külas ühes talumajas sünnipäevapeol kallale, mille tagajärjel oli noormees maha kukkunud ning viga saanud.

Lõunaeestlasele andis üks pealtnägija teada, et noormehele oli pudeliga pähe löödud.

Meedikud viisid kannatanu esmaabiks haiglasse. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Lõunaeestlane

Võru linnas peeti teisipäeva hommikul kinni 32-aastane mees, kes oli rünnanud oma endist naiskaaslast.

Häirekeskus sai kella 9 ajal teate, et ühes Koreli tänava korteris ründas 32-aastane mees oma 26-aastast endist kaaslast.

Politsei pidas agressiivse mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ning viis ta jaoskonda, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Kannatanu pöördus esmaabi saamiseks haiglasse.

Lõunaeestlane

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv kommenteerib Lõunaeestlases Kagu politseijaoskonna loomist, mis moodustatakse praeguse Põlva, Valga ja Võru jaoskonna varal.

Kagu jaoskonna loomise projektimeeskonna eesmärgiks on pakkuda järgmise aasta kevadeks välja terviklik kontseptsioon, kuidas jaoskondade liitmise tulemusel saaks regioonis olev politseiressurss parima rakenduse ning juhtimine muutuks seejuures lihtsamaks.

Rõhutan, et [25. oktoobri] Postimehes avaldatud joonis Kagu jaoskonna võimalikust ülesehitusest on esialgne, pooleliolev tööversioon ehk üks võimalikest nägemustest, kuidas võiks Kagu jaoskond funktsioneerida.

Juhtimismudel vaadatakse üle

Praegu on talituse juhi alluvuses väiksemates jaoskondades keskmiselt 30, suuremates ka kuni 75 inimest. Seda on ilmselgelt palju ning juhil ei ole sellise koormuse juures võimalust oma inimesi suunata, abistada, toetada ega kuulata. Lisaks töötab patrulltalituse juht päevasel ajal kabinetis, kui enamik tema meeskonnast on välitööl ja neist pooled öisel ajal.

Seega on juba praegu reaalseks vahetuste töö korraldajaks ja inimeste eest vastutajaks välijuht, piirkonnapolitseinike puhul piirkonna vanem. Seda vaatamata sellele, et tänases struktuuris neil juhtimisõigust või -kohustust ei ole.

Praeguse juhtimismudeli kitsaskohtade lahendamiseks analüüsitakse erinevaid lahendusi ning pakutakse välja struktuur, kus juhtimine liigub kabinetist inimestele lähemale ning iga juht veab eest kümmekonna liikmega tiimi. Seda mudelit hakkame rakendama pilootprojektina Lõuna prefektuuris, kus praeguste Võru, Valga ja Põlva jaoskondade jätkusuutlikkuse küsimust on ka varasemalt arutatud.

Need keskmiselt 60 töötajaga jaoskonnad on olukorras, kus lähiaastatel võib kolmest jaoskonnast kokku pensionile siirduda üle 30 inimese ning juba praegu on näha, et samas tempos inimesi värvata pole võimalik. Kolme jaoskonna ühendades tekib võimalus ressurssi paindlikumalt kasutada ning samuti on asendamist ja maakondadeülest üksteise toetamist lihtsam korraldada.

Jäävad nii inimesed kui majad

Kagu-Eesti jaoskonna loomisega ei kao praegustest asukohtadest teenindused ega inimestega täidetud politseimajad. Olulisel määral muutub vaid jaoskonna juhtimisstruktuur. Praeguse Valga jaoskonna menetlejad ja piirkonnapolitseinikud jäävad oma praegustele töökohtadele samades ruumides. Välitöö inimeste jaoks muutuvad teeninduspiirkonna piirid, kuid endiseks jääb vahetuse algus ja lõpp-punkt.

Praegu määratleme Kagu jaoskonna pilootprojektis, millised on selle peamised tööpõhimõtted. Edasiselt moodustab tulevane jaoskonna juht selle aasta lõpuks oma meeskonna, kellega koos sisustada töökohad ning planeerida vajadusel töötajate liikumised teistele ametikohtadele.

Seda arvesse võttes on täna ennatlik spekuleerida, kas või mitu piirkonna välijuhti või talituse juhi ametikohta kaotatakse või mitte, sest need sisulised otsused on veel tegemisel. Äsja käivitunud pilootprojekti osas on praegu sisuliselt kaks kindlat otsust: 1) antud pilootprojekti raames ühendame Põlva, Võru ja Valga jaoskonnad Kagu jaoskonnaks; 2) kolme senise jaoskonna juhi asemel asub tööle üks Kagu jaoskonna juht. Nendele juhtidele, kelle ametikoht kaob, pakume uues struktuuris teist töökohta.

Pilootprojekti eesmärk ei ole inimeste vähendamine või teeninduskohtade kaotamine, vaid juhtimisfunktsiooni viimine töötajale lähemale ning mõistliku suurusega tööperede loomine. Samuti on meie huviks tagada oma inimestele jätkusuutlik politseiteenus, milleks jaoskondade jõudude ühendamine ning sellest tekkiv paindlikkus on ainuke väljapääs.

Pilootprojekt ei ole vahetult tingitud ei haldus- ega riigireformiga kaasnevast uuest haldusjaotusest. Seda enam, et praegu pole teada, millised valdade ühinemised võivad maakonnapiire ületada. Põhimõtteline küsimus mõlema muudatuse puhul on: kuidas oma jõude paremini ühendada? Arvestades, et Põlva, Võru ja Valga jaoskondadel on pikka aega olnud palju ühiseid toimetamisi, võimaldab nende ühendamine ja ühtne juhtimine politseil tulevikus tõhusamalt reageerida.

Kagu-Eesti jaoskonda ei looda kokkuhoiu eesmärgil, kuid tehtud on põhimõtteline otsus, et kogu raha, mis muudatusega õnnestub säästa, jääb jaoskonna palgafondi. Vähemotiveeriv töötasu on peamine põhjus, miks inimesi on raske värvata.

Politseinikul peavad olema põhiteadmised juriidikast, ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt väga heas vormis ning saama hakkama pideva stressiolukorra ja inimlikult raskete situatsioonidega. See töö peab olema vääriliselt tasustatud, mistõttu otsib PPA pidevalt võimalusi välitööametnike palga suurendamiseks.

Põlva kultuuri- ja huvikeskuses algas teisipäeva ennelõunal politseiõppus, mille käigus lahendatakse vallavalitsuse ruumides puhkenud pantvangidraamat.

Tegemist on Tartu, Jõgeva ja Põlva maakonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisiõppusega, mille käigus harjutatakse samaaegselt kuue erineva pääste- ja korrakaitsesündmuse lahendamist.

Ajaliselt kattuvatel osaõppustel tuleb operatiivteenistustel reageerida haigla põlengule ja koolimajale tehtud pommiähvardusele Tartus. Samal ajal teatatakse äkkrünnakust ja pantvangiolukorrast Põlva kultuurikeskuses, mida asuvad lahendama tavapatrullide kõrval ka kiirreageerijad ning läbirääkijad. Sellele kõrval teatatakse Peipsil juhtunud laevaõnnetusest ning raskest liiklusõnnetusest Jõgevamaal, millele omakorda järgneb inimeste otsing maastikul.

Õppuse juht, politseileitnant Ottomar Virk ütles, et seni on koostööõppustel peamiselt lahendatud üksteisele järgnevaid kriisiolukordi, et mõõta operatiivüksuste valmisolekut ajaliselt pikemas perspektiivis, näiteks ööpäeva vältel.

„Tänasel õppusel kontrollime operatiivteenistuste juhtimis- ja reageerimisvõimekust olukorras, kus samaaegselt tuleb lahendada kokku kuus mahukamat vahejuhtumit kolmes Lõuna-Eesti maakonnas korraga. Ühesõnaga paneme proovile oma võimekuse olukorras, kus olemasolev ressurss on korraga hõivatud kriisiolukordade lahendamisega ning samas tagame veel ka tavapäraste väljakutsete teenindamise,” kirjeldas Virk.

Ta lisas, et antud õppuse näol on tegu iga-aastase suurõppusega tagamaks operatiivteenistuste pidev valmisolek suurematele vahejuhtumitele reageerimisel. „Valmisolek ei sünni pelgalt teadmisest või tarkusest iseendast, seda ongi vaja päriselt läbi harjutada. Oleme kindlalt seda meelt, et kõike, mis kaitseb inimeste elu ja tervist, on vaja pidevalt harjutada,” ütles õppuse juht.

Õppus kohalike elanike argitoimetusi ei sega ning olulisi muudatusi liikluses kaasa ei too. Arvestada võib siiski sellega, et Põlva kultuurimaja osaõppusel on linnas operatiivjõude tavapärasest rohkem näha.

Politsei eestvedamisel toimuval õppusel on kokku umbes 180 osalejat Lõuna prefektuurist, päästeameti Lõuna päästekeskusest, Lõuna-Eesti pommigrupist, TÜ kliinikumist, haridusministeeriumist ning häirekeskuse Lõuna-Eesti keskusest.

Lõunaeestlane