Nädalal, mil noored eestlased tõotavad laulu- ja tantsupeol, et nemad jäävad, teatasid Isamaa ja Res Publica Liidu endised võtmetegelased Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson, et nemad siiski lahkuvad. Parteist mõistagi.

Kui endine parteiliider koos ministrikohtade jagamisel alalõpmata joone alla jääva tegevpoliitikuga oma koduerakonnast lahkuvad, on see kahtlemata oluline lugu. Seda enam, et ajad on keerulised nii neist maha jäävas parteis kui ka valitsuskoalitsioonis, kus IRLile asendajat pole esialgu võtta.

Ühe päevaga kahanes IRLi fraktsioon riigikogus 12-liikmeliseks ning valitsuskoalitsioon paberi pealt vaadates 54-liikmeliseks.

Tandem Tsahkna-Mihkelson on lubanud toetada valitsust „mõistlike otsuste” tegemisel, mistõttu ei pruugi nende lahkumine Jüri Ratase valitsust tagavast koalitsioonist olla peaministri peamine mure. Hoopis ohtlikum miiniväli varitseb teda koduparteis Keskerakonnas.

Pole ju saladus, et keskpartei saadikurühmas valitsevad pinged võivad lõppeda samasuguse tulemusega, nagu nüüd IRLis juhtus ning sellisel juhul kahaneks valitsuse seljatagune parlamendis juba tõenäoliselt allapoole 51 saadiku piiri.

Lõppev nädal veenis, et Keskerakonna vene tiib suudab sellele kaardile mängides olla vägagi edukas.

Parteiliider Ratas väitis kolmapäeval end uskuvat, et Keskerakond suudab Tallinnas välja tulla ühtse valimisnimekirjaga ning Yana Toomi ja kompanii separatistlikku valimisliitu selle kõrvale ei teki. Lõplikku kinnitust sellele väitele oodatakse järgmisel nädalal, mis tähendab, et läbirääkimised veel käivad.

Küsimus on selles, mille üle Keskerakonna eesti ja vene tiib läbi räägivad. See, mida tahab eesti tiib, on ju teada – venelaste hääli. Ent mida Toom & Co-le selle eest vastu pakutakse, jääb avalikkuse eest varjule.

Juhul kui keskerakondlased suudavad kohalikel valimistel Tallinnas end ühte nimekirja ära mahutada, jääb avalikkusele teadmata, millise hinnaga Ratas seda saavutas.

Mida Ratas Toomile lubab, et need oma nimekirjaga väljatulekust loobuks? Mida on valitsusjuhil pakkuda erakondlastele, kellest üks arvab, et eestlased on väljasurev rahvas ning teine on seisukohal, et Sputnik on telekanal nagu iga teine?

Sellised tulevikuväljavaated peaksid muutma erakonnad, kellel pole koostöölepingut Ühtse Venemaaga, mõnevõrra murelikuks. Ootamatult, või siis ka mitte nii väga ootamatult, on Tallinna volikogu pärast peetav äge võimuvõitlus raputamas kogu riiki.

Lõppeval nädalal muutus tõenäosus, et Eesti lõpetab oma Euroopa Liidu eesistumise poolaasta vähemusvalitsusega, oluliselt suuremaks.

ARVED BREIDAKS

Võru linnavolikogu uueks esimeheks valiti kolmapäeval keskerakondlane Andres Visnapuu, kes kogus 11 häält rivaal Taago Taaberi (IRL) 7 hääle vastu.

„Minu soov on, et Võrul läheks hästi. Oluline on, et koalitsiooni poolt püstitatud eesmärgid saaks ellu viidud, volikogu esimehena aitan sellele igati kaasa,” ütles Visnapuu sõnavõtus.

Olulisi muutusi volikogu esimehe vahetus endaga kaasa ei too. „Ma usun, et väga suurt muutuda ei saa, sellepärast et volikogul on omad reglemendid ees, omad korrad ees. Volikogu esimees juhib volikogu tööd,” rääkis Visnapuu Lõunaeestlasele.

Tema hinnangul on Võru võimuliit viimase kolme aasta jooksul hästi töötanud ja oma lubadusi ellu viinud. „Võru on ju väga ilusasti arenenud, on ta enne kena olnud ja on nüüd väga jõuliselt edasi läinud.”

Opositsioon heitis ette minevikku

Volikogu opositsioonis olev Isamaa ja Res Publica Liit heitis Visnapuule ette tema punaminevikku.

„Me ei saa toetada volikogu esimehe kohale EKP [Eestimaa Kommunistliku Partei] noorsoo-organisatsiooni ELKNÜ Võru komsomolikomitee endist juhti, kes on saanud palka kommunismi kaitsmise eest Võrus ja Võrumaal,” ütles IRLi fraktsiooni esimees Tarmo Piirmann.

Lisaks näeb IRL tema sõnul selget huvide vastuolu selles, et volikogu esimees on samal ajal ka linnaettevõtte Taristuhaldus OÜ juht.

Koht tänu Repinski tagasiastumisele

Andres Visnapuul õnnestus Võru volikogu esimeheks saada tänu sündmusteahelale, mis algas novembris valitsuse vahetumisega Toompeal, jätkus maaeluminister Martin Repinski tagasiastumisega ning Tarmo Tamme asumisega ministriks.

Tamme asendusliikmena jõudis detsembri alguses riigikokku Võru volikogu eelmine esimees Toomas Paur, kelle asemel sai Võrus nüüd ohjad enda kätte Andres Visnapuu.

Võru volikokku jõudis Visnapuu kaks aastat pärast valimisi, 2015. aasta novembris, kui volikogust lahkus riigikokku Anneli Ott.

Andres Visnapuu töötab linnale kuuluva OÜ Taristuhaldus juhatajana.

Vaata videost intervjuud Andres Visnapuuga.

Arved Breidaks

Reformierakonna üldkogul valiti partei esimeheks Hanno Pevkur, kes edestas veenvalt rivaal Kristen Michalit.

Hanno Pevkur kogus valimistel 1048 erakonna liikme toetuse Kristen Michali 635 hääle vastu, teatas Reformierakonna pressiesindaja.

Samuti valiti erakonnale 14-liikmeline juhatus.

Reformierakonna juhatusse osutusid valituks: Siim Kallas (1074 häält), Kaja Kallas (1063), Jürgen Ligi (999), Urmas Paet (907), Maris Lauri (865), Arto Aas (767), Anne Sulling (728), Urve Tiidus (719), Aivar Sõerd (709), Ants Laaneots (699), Urmas Klaas (657), Andrei Korobeinik (649), Laine Randjärv (615) ja Kalle Palling (543).

Juhatuse valimistel osales kokku 1660 erakonna liiget.

Lõunaeestlane

Reformierakonna esimehe valimistel kalduvad Kagu-Eesti refomierakondlased eelistama Hanno Pevkurit, keda peetakse hea sõnaga meeles nii Valgamaal, Võrus kui Põlvas.

Reformierakonna liikmed kogunevad 7. jaanuaril Tallinnasse, et valida opositsiooni langenud parteile uus esimees ja juhatus. Liidrikoha nimel on partei ajaloos esmakordselt avalikult vastamisi läinud kaks kandidaati: Hanno Pevkur ja Kristen Michal.

Kagu-Eestis on kohalikud reformierakondlased andnud teada oma suuremast poolehoiust Pevkurile, kes viimastel riigikogu valimistel kandideeris Põlva, Valga ja Võru maakonnas ning oli siseministrina selles kandis tihe külaline.

Kõige suurema toetusega võib Pevkur arvestada ilmselt Valgamaa puhul, kus tema selja taha on koondunud Valgamaa piirkondlike organisatsioonide juhid, samuti naisteühenduse ja seenioride klubi juht ning Valgamaa reformierakondlastest omavalitsusjuhid – kokku 14 inimest.

See esinduslik seltskond tegi detsembri lõpus ühise pöördumise, milles avaldasid toetusest Pevkurile, kes on „selge silmavaatega ning poliitilistest skandaalidest puutumata jäänud uue põlvkonna poliitik”.

Võrukad samuti Pevkuri poolel

Erakonna Võru organisatsiooni juhatus andis aasta lõpul toimunud koosolekul samuti soovituse hääletada 7. jaanuaril Pevkuri poolt.

„Hanno Pevkur on end tõestanud avatud suhtlemise ja võimeka poliitikuna, kes meie hinnangul sobib suurepäraselt juhtima Reformierakonda ja tulevikus ka vabariigi valitsust,” ütles Võru juhatuse liige Olev Lüütsepp Lõunaeestlasele.

„Hanno juhtimisel algas Eesti idapiiri väljaehitamine ning ta on alati olnud valmis nõu ja jõuga kaasa lööma Kagu-Eestile oluliste probleemide lahendamisel,” lisas Lüütsepp.

Põlvamaal jäeti otsad lahti

Reformierakonna Põlvamaa piirkonnaorganisatsioon kaalus selle esimehe Andrus Seeme sõnul samuti, kas võtta erakonna esimehe kandidaadi osas enne valimisi selge seisukoht ning otsustati, et seda siiski ei tehta.

„Me otsustasime, et igaüks otsustab ja valib oma südametunnistuse järgi,” kinnitas Seeme Lõunaeestlasele.

Seeme ise on laupäeval toimuval üldkogul samuti kandidaat, seda küll Reformierakonna juhatusse, mille 15 kohale kandideerib kokku 32 inimest.

„Lõuna-Eestist pole praegu juhatuses kedagi,” põhjendas Seeme kandideerimist. „Kuna Võrumaal oma kandidaati pole, siis võiksin kogu piirkonda esindada.”

Lisaks Seemele pürgib Kagu-Eestist Reformierakonna juhatusse ka Tõrva linnapea Maido Ruusmann.

Arved Breidaks

Vabaerakond on valmis osalema nii peaminister Taavi Rõivase umbusaldamisel kui ka sellele järgneva poliitilise olukorra lahendamisel, kui umbusaldusavaldus saab riigikogu koosseisu enamuse toetuse, teatas partei.

„Me näeme umbusaldusavalduse põhjusena ebaõnnestumisi maksu- ja majanduskeskkonna muutmisel, haldusreformi läbiviimisel, parvlaevanduse korraldamisel, samuti sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkusega seotud probleemide ignoreerimist,” ütles Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Vabaerakonna meelest pole sotsiaaldemokraatidel ja IRL-il põhjust Taavi Rõivase mittemidagitegemise valitsusega kauem kaasa minna. „Ootame ka neilt otsustavust,” ütles Herkel.

„Mis puutub uue võimuliidu võimalikku moodustamisse, siis selleks võivad tekkida senisest paremad eeldused, kui Keskerakonnas toimub esimehe vahetus. Meie oleme valmis kaitsma selles protsessis oma põhimõtteid ega välista partnerina kedagi,” ütles Herkel.

Lõunaeestlane

Millal on inimene õigupoolest vana? Kas siis, kui presidendivalimiste viiendas voorus põrkad vastu valget seina, mis tee sulgeb? Või kui toidupuuduses üksikul saarel nooremad kaaslased su laagrist välja üritavad ajada?

Varem või hiljem seisab poegade mässuga silmitsi iga mees. Ühelt poolt ütleb elukogemus, et see on paratamatus – nii nagu meie võtsime oma isadelt nende koha, teevad seda meiega nüüd me pojad – olgu siis bioloogilised või poliitilised.

Hea poeg annab vanamehele taandumiseks soliidsed võimalused – piisava aja, et leppida elu paratamatusega ning koha, et säiliks näiline üleolek. Kui seenior seda ära ei kasuta, olgu põhjused, millised tahes, juhtub see, mis ikka – kõik võetakse jõuga ja kõigil on piinlik ja kurb.

66-aastane Edgar Savisaar seisab silmitsi küllap ühe raskeima lahinguga, mis ta oma partei pärast on pidanud. 38-aastane Jüri Ratas on tulnud võtma seda, mida ta peab endale kuuluvaks – Keskerakonna esimehe kohta. Teisel katsel on võimalik varasem ebaõnn tasa teha või saada endale tiitliks „igavene teine”.

Savisaar, nagu kirjutas Postimees, pole allaandja. Seni on mässajad suunatud ukse taha ja uued „boroditšid” on partei haudejaamas koorunud kuue kuuga või kiireminigi. Kadri Simsoni leer aga jäi paigale ning nõudleb seda, mida noored ikka – kõike.

Siim Kallas (68) on vajunud mõttesse. Mida teha olukorras, kus su enda loodud partei tegi üksjagu palju selleks, et teenekas poliitik jääks presidendiks valimata? Kallas ei kontrolli Reformierakonda, kus noored said tüüri enda kätte. Otsustav lahing peeti 2014. aastal, kui Kallasest ei saanud peaministrit ja Taavi Rõivasest (37) sai.

Kas luua uus erakond? „See on keeruline,” sedastas Kallas Äripäevale. Muidugi on! Mees ju teab, millest räägib. Aga ta ikkagi ei välista partei loomist. Sõnapaari „mitte välistama” tuleb mõista kui üleskutset mõtte- ja eakaaslastele.

Vanad mehed mässavad, ega taha leppida partei auesimehe kohaga, sest au ei maksa poliitikas väga palju. Auesimeestega tahetakse koos vaid pilti teha, ei enamat.

Kriitikud peavad uue parteiga kuhugi väljajõudmist ilmvõimatuks missiooniks. Sama võimatuks peeti ka Vabaerakonna ja EKRE pääsu parlamenti, kuni see juhtus. Ja EKRE 66-aastane pealik Mart Helme jaksab küll. Miks ei peaks siis Kallas ja Savisaar jaksama?

Arved Breidaks

Kuigi valimiskogus jäi laupäeval vabariigi president valimata, kinnitasid Võrumaa omavalitsustest lähetatud valijamehed, et valimiskogu on õige koht, kus Eestile riigipea valida.

Kahe hääletusvooru vahel küsitletud valijamehed olid lootusrikkad, et valimiskogu saab talle pandud ülesandega hakkama ning Estoniast saadav mandaat on presidendile mõjukam kui üksnes riigikogu poolt antav.

Paraku riigipea valimine ebaõnnestus ning riigikogul tuleb leida kiiresti kompromisskandidaat, kelle presidendiks saamisega lepiks vähemalt 68 parlamendi liiget.

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus presidendi valimiseks riigikogu täiendava istungi kokku esmaspäevaks, 3. oktoobriks.

Vaata Võrumaa valijameeste arvamusi.

Arved Breidaks