Politsei kontrollib esmaspäevast reedeni Eesti ELi eesistumise digitaalvaldkonna tippkohtumise tõttu tavapärasest rohkem inimesi, sõidukeid ja dokumente.

Tippkohtumise turvaliseks läbiviimiseks kontrollivad politseinikud rohkem nii Tallinna kaudu Eestisse tulijaid, kuid tavapärasest enam kontrollitakse ka Eesti-Läti piiriäärsetes piirkondades liikuvaid inimesi ning sõidukeid.

„Pistelist reisidokumentide kontrolle teeme üle riigi erinevates piirkondades. Põhjalikumalt kontrollime Eestisse saabujaid ja Euroopa Liidu siseselt reisivaid inimesi. Näiteks kontrollime rohkem Eesti-Läti sisepiiri läheduses liikuvaid inimesi. Kindlasti peaks inimesed neil päevil kaasas kandma kehtivat passi või ID-kaarti,” sõnas Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar.

Tema sõnul on tihedama kontrolli eesmärk tagada tippkohtumise turvaline läbiviimine. „Meie eesmärk on tagada Eesti inimeste, meie riigi külaliste ja tippkohtumisel osalejate turvalisus ning takistada nende inimeste liikumist, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja teistele inimestele.“

Kui inimesel pole dokumente kaasas, tuleb valmis olla teatud ajakuluks. „Meie jaoks on oluline dokumentideta inimene tuvastada. Sõidukiga reisijalt oodatakse ka vastava sõiduki dokumentide olemasolu,“ lisas Utsar.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalve pidas neljapäeva õhtupoolikul Värska vallas kinni alkoholijoobes Vene kodaniku, kes oli ebaseaduslikult Eestisse tulnud.

37-aastane mees peeti kinni Ulitina külas ning viidi täiendavateks menetlustoiminguteks Saatse kordonisse, kus piiririkkujal tuvastati alkoholijoove, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Vene kodaniku kinnipidamisest informeeriti nii Vene piirivalvet kui ka kinnipeetu abikaasat. Peale esmaseid menetlustoiminguid viidi joobes mees Võru arestikambrisse kainenema.

Politsei alustas juhtunu asjus kriminaalmenetluse. Karistusseadustik näeb ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest süüdimõistmise korral ette 4-12-aastase vangistuse.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalvurid tegelesid nädalavahetusel Värska vallas kahe juhtumiga, kus inimesed tahtmatult riigipiiri seaduse nõudeid rikkusid.

Pühapäeva hommikul kella 9.50 ajal andis Venemaa piirivalve Piusa kordoni piirivalvuritele teada, et pidasid Saatse saapas kinni kolm keskealist isikut, kes eirasid nõuet Saatse saapast peatumata läbi sõita.

Esialgsetel andmetel oli kolmeliikmeline seltskond sõiduautoga Audi läbimas Venemaa territooriumil asuvat Saatse saabast, kui märkasid seenele minekuks sobilikku metsatukka.

Parkinud sõiduki tee äärde ning võtnud suuna metsa, saabusid peagi nende juurde Venemaa piirivalvurid, kes pidasid isikud kontrollimiseks kinni ja toimetasid nad menetlustoiminguteks kordonisse.

Pühapäeva pärastlõunal toimus Eesti ja Venemaa piiriametnike vahel ühiskohtumine asjaolude kahepoolseks selgitamiseks. Mõlema poole piirivalvurid andsid kinnitust, et Saatse saapas aset leidnud nõuete rikkumine oli aset leidnud teadmatusest ja ettevaatamatusest. Venemaa piirivalve määras kõigile kolmele isikule rahatrahvi 2000 rubla (umbes 31 eurot), misjärel naasid nad ühes sõiduvahendiga tagasi Eestisse.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo politseimajor Andres Vesselovi sõnul tõid nädalavahetuse sündmused Setomaale kohalikke olusid mittetundvaid kaugema kandi inimesi.

„Nii ei olnud ühed piiririkkujad veel tagasi kodumaale jõudnud, kui Saatse kordoni piirivalvurid Verhulitsa küla lähistel piiriribal juba uut liikumist märkasid,” rääkis Vesselov. „Seal pidasid piirpolitseinikud kinni kaks naist, kes edasisteks menetlustoiminguteks kordonisse toimetati.”

Saatse saapas on keelatud sõiduki peatumine ning selle läbimine jalgsi. „Kuigi hoiatussildid on märgatavad ja neid on rohkesti, soovitame piiriäärsel alal liikudes olla tähelepanelik ning teha endale näiteks maa-ameti kaardilt või kohalike piirivalvurite kaasabil täpsemalt selgeks, kuidas piir kulgeb,” lisas Vesselov.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalvurid tabasid laupäeva pärastlõunal Võrumaal piiriäärsel alal kuus ebaseaduslikult piiri ületanud iraaklast.

Tähelepanelik kohalik elanik märkas Vastseliina vallas piiriäärsel alal grupis liikunud inimesi ning andis neist häirekeskusele teada, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Kahtlust äratanud isikuid asusid otsima Piusa kordoni patrullid. Veidi peale vihje laekumist pidasid piirivalvurid Viitka külas kinni kokku kuus ebaseaduslikult ajutist kontrolljoont ületanud inimest kelle seas oli ka aastavanune laps. Vanim iraaklane on 44-aastane.

Isikute ja nende dokumentide kontrollimisel tuvastati, et tegu on Iraagi Vabariigi kodanikega. Tabatud kuueliikmelisse perre kuulusid isa, ema ja neli last.

Kuna piiriületajatel oli selja taga pikk teekond, kontrollisid meedikud kohe nende terviseseisundi üle. Väikelastega pere oli soojalt riides ning meedikute kinnitusel olid nad kõik hea tervise juures. Edasi viidi piiriületajad menetlustoiminguteks kordonisse.

Pere saadetakse Iraaki tagasi

Tartu halduskohtu esmaspäeval tehtud otsuse alusel paigutatakse kõik kuus isikut kuni päritoluriiki tagasisaatmiseni kinnipidamiskeskusesse. Ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise osas alustas politsei kriminaalmenetlust.

Piusa kordoni juht Valmar Hinno avaldas tunnustust kohalikule elanikule, kes kodukandis kahtlast liikumist märganuna sellest operatiivselt meile teada andis.

„On rõõm tõdeda, et meil on piiriäärsete elanikega juba pikki aastaid hea ja usalduslik kontakt, mistõttu jõuavad tähelepanekud kahtlastest sõidukitest ja inimestest kiiresti piirivalvuriteni. Seejuures teavitatakse mitte ainult piirijuhtumitest, vaid ka teistest turvalisusega seotud probleemidest,” ütles Hinno.

LÕUNAEESTLANE

Luhamaa piiripunktis võeti teisipäeval hoiule Saksamaal renditud sõiduauto Mercedes-Benz, millega poleks tohtinud nii kaugele sõita.

Piirivalvurid kontrollisid kella 20.30 paiku Venemaa kodaniku juhitud sõiduautot Mercedes-Benz, mille tausta uurimisel selgus, et Saksamaal renditud autole oli seatud piirang, mille kohaselt võis sellega sõita lisaks Saksamaale veel vaid Tšehhis ja Poolas.

Saksa rendifirma kinnitas, et kuna auto on Eestis ja juht soovib edasi liikuda Venemaale, on rendilepingut rikutud ja sõiduk tuleb kinni pidada, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Piirivalvurid võtsid sõiduki vallasasjana hoiule, autojuhilt ja tema kaasreisijalt võeti selgitused juhtunu kohta, misjärel lubati neil piirpunktist lahkuda.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: PIXABAY

Ameerika Ühendriikide asepresidendi Eesti-visiidiga seotult kontrollib politsei reedest esmaspäevani tihedamalt inimesi ja sõidukeid ka Läti piiri äärsetel aladel.

Lisaks Tallinna sadama ja lennujaama kaudu saabuvate inimeste kontrollimisele peatab politsei nädalavahetusel sagedamini autosid ka Eesti-Läti piiriäärsetes maakondades, teatas politsei- ja piirivalveamet.

„Tihedama kontrolli eesmärgiks on tagada suurem turvalisus visiidi ajal ja takistada nende inimeste liikumine, kelle reisi eesmärk on kahtlane või kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja teistele inimestele. Ka pöörame tähelepanu sellele, et reisijate valduses ei oleks ohtlikke ja keelatud esemeid,” teatas Põhja prefektuuri operatiivjuht Ivo Utsar.

Inimestel, kes liiguvad neil päevadel Eesti-Läti piiriäärsetes maakondades, tuleb kaasas kanda kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

Mootorsõidukijuhtidelt oodatakse ka vastava sõiduki dokumentide olemasolu.

LÕUNAEESTLANE

Eesti välispiiri ületanud inimeste arv tõusis esimesel poolaastal rohkem kui kümnendiku võrra 3,3 miljoni inimeseni. Kasvu taga on turistide arvu suurenemine Venemaalt ja mujalt.

„Ühelt poolt on taas tõusma hakanud Venemaalt saabunud turistide arv, samas lisandus kevadel uus liinilend Suurbritanniasse ning paranenud on ka liinilendude ja ristluslaevade üldine täituvus,” ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Enam kui pooled piiriületajatest saabuvad EL välistest riikidest, peamiselt Venemaalt, ning pea kolmandik on EL kodanikud.

Poole aasta jooksul ületas välispiiri 497 157 sõidukit, mida on samuti enam kui eelneval aastal.

Kasvas ka tagasi saadetute arv

„Poole aasta jooksul suunasime piirilt tagasi 541 välismaalast, kel puudus viisa, elamisluba, muud dokumendid või piisavad elatusvahendid Eestis viibimiseks,” tõdes Neider-Veerme. Enim sisenemiskeelde väljastati Venemaa Föderatsiooni kodanikele, seda enam kui 300 juhul.

Mullu samal ajal suunati piirilt tagasi 381 välismaalast.

Lisaks tabati poole aastaga piirikontrolli käigus 95 tagaotsitavat, mida on samas suurusjärgus kui mullu samal ajal.

LÕUNAEESTLANE

Luhamaa kaudu pühapäeva öösel piiri ületanud juhiloata autojuht väitis, et unustas dokumendi Saksamaale.

Piirivalvurid kontrollisid 23. juuli öösel Luhamaa piiripunktis Volkswageni juhti, kes väitis, et unustas juhiloa Saksamaale, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Lähemal uurimisel aga selgus, et tegelikult on mehel juhtimisõigus peatatud ja ta ei tohi sõidukit juhtida.

Koos 60-eurose trahvi määramisega kõrvaldati mees roolist ning autot juhtis edasi kaasreisija, kellel oli juhtimisõigus olemas.

LÕUNAEESTLANE

Värska vallas eksis neljapäeval piiriäärsel alal metsa 62-aastane mees, kes vajas väljapääsuks piirivalvurite abi.

Metsa seenele läinud ja ära eksinud mehe orienteeruvaks asukohaks andis tema telefoni positsioneerimine Rääptsova küla piirkonna, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Kohapeal panid piirivalvurid tööle alarmsõiduki sireeni lootuses, et mees seda kuuleb. Eksinu kuuliski sireeni huilgamist ning umbes pool tundi hiljem jõudis ta piirivalvuriteni.

Metsast tulnud mehe tervislik seisund oli hea ja arstiabi ta ei vajanud. Hädaline viidi patrullautoga koju puhkama.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalve operatiivüksus pidas Misso vallas kinni grupi Läti kodanikke, kes olid ametis salakauba veoga.

Piiriäärsel alal peeti kinni kolm Läti kodakondsusega meest vanuses 23-28 eluaastat, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Meeste juurest leiti seitse suurt kasti salasigarettidega.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalvurid avastasid esimesel poolaastal üle poolesaja ebaseadusliku piiriületuse, millest suurem osa juhtus hooletusest.

Kõige enam ajutise kontrolljoone ületusi avastati piiriäärsel alal Värska vallas, teatas PPA pressiesindaja.

„Järvel käib üksjagu kaugemalt tulnud kalastushuvilisi, kes ei märka tähistusi või teevad valearvestuse kontrolljoone kulgemisest. Mõni peab toodreid ekslikult võrguliinideks ning mõni selgitab ületust kehvade ilmaoludega,” rääkis Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo politseimajor Andres Vesselov.

Piirivalve puutub tihti kokku ka Setomaad ja seal toimuvaid üritusi külastavate turistidega, kes üldjuhul ei pane tähele piiriäärsele alale paigaldatud liikumist piiravaid hoiatus- ja liiklusmärke.

„Saatse-Värska teel on kaks Venemaa territooriumile jäävat teelõiku, mida tohib läbida üksnes sõidukiga ja peatumata, mitte jalgsi. Üks umbes 30 meetrit pikk teelõik jääb Verhulitsa külla ning teine samasugune on kilomeetrine lõik Saatse saapas Lutepää ja Sesniki külade vahel,” ütles Vesselov.

Suve teises pooles liigub piiriäärsetes metsades ka rohkem inimesi, kes on seene- ja marjasaagi otsingutel. „Selleks, et keegi tahtmatult piiri ei ületaks, tuleb aegajalt silmad korvilt kõrgemale tõsta ning veenduda, et kontrolljoonest ollakse piisavalt kaugel,” lisas Vesselov.

Tänavu kuue kuuga avastasid piirivalvurid idapiiril 52 ebaseaduslikku piiriületuse juhtumit, mille käigus peeti kinni 88 inimest.

Vahejuhtumitest ligi pooled olid seotud puhketegevusega, lisaks avastati kuus ebaseadusliku rände ning viis salakaubaveo juhtumit. Mullu samal ajal oli ebaseaduslikke piiriületuse juhtumeid 54 ning kinni peeti 110 piiririkkujat.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalve ja politsei otsisid taga Peipsile sõitnud paatkonda, kes aga oma otsusest järvel ööbida aegsasti märku ei andnud.

16. juuli öösel tuvastasid piirivalvurid, et üks Peipsile sõitnud paatkond ei ole end järvelt maha registreerinud. Paadiga telefonitsi ühendus saada ei õnnestunud, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Võru patrull kontrollis inimeste kodust aadressi, kuid seal kedagi ei olnud.

Peagi saabus piirivalvuritele lühisõnum, et paatkond otsustas ööseks järvele jääda ning nendega on kõik korras.

Piirivalve paneb inimestele südamele, et plaanides järvele ööseks jääda, tuleks sellest kindlasti eelnevalt piirivalvuritele teada anda.

LÕUNAEESTLANE

Vene piirivalve pidas kolmapäeval Lämmijärvel kinni mootorpaadiga kolm korda üle Eesti-Vene kontrolljoone sõitnud paari.

Eesti piirivalve avastas kell 13.15 Lämmijärvel ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise mootorpaadiga Eestist Venemaale ja tagasi ning seejärel uuesti Venemaale.

Kell 13.33 pidas Vene piirivalve kinni kaks paadis olnud inimest ja viis nad menetlustoiminguteks kordonisse, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Sama päeva õhtul anti kinni peetud 33-aastane mees ja 29-aastane naine üle Eesti piirivalvuritele.

LÕUNAEESTLANE

Vene piirivalve pidas pühapäeva õhtul Lämmijärvel kinni joobes seltskonna lätlasi, kes rikkusid Eesti-Vene kontrolljoone piirirežiimi.

Eesti piirivalve avastas kell 19.42 Lämmijärvel ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületuse mootorpaadiga Eestist Venemaa Föderatsiooni, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Venemaa piirivalve pidas kinni paadi, milles oli kolm joobes ning dokumentideta Läti kodanikku.

Esmaspäeval võttis Eesti poole piirivalvepatrull Lämmijärvel Venemaa piirivalvelt vastu 23-, 33- ja 35-aastase mehe.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalvurid pidasid Verhulitsa külas reedel ja laupäeval kinni kokku üheksa inimest, kes olid olid piirirežiimi alal keelatud kohas auto peatanud ja end pildistama sättinud.

7. juulil avastasid piirivalvurid kella 10.30 paiku Verhulitsa küla juures sõiduki, millest väljunud kaks inimest liikusid piirirežiimi alale endast piiriposti taustal pilti tegema, kuigi sõiduki peatamine ja jalgsi läbikäik on selles kohas keelatud.

Piirivalvurid pidasid neli autoga liikunud Soome kodanikku asjaolude selgitamiseks kinni. Neist kahele piirirežiimi alas viibinud soomlasele määrati rahaline karistus.

„Antud kohas on hoiatussildid ning peatumist ja parkimist keelavad liiklusmärgid, millest tuleb kõigil piiriäärsel alal liiklejatel juhinduda,” sõnas Saatse kordoni juht Arvi Suvi. Ta rõhutas, et piiriposti juures seistes ollakse juba piirirežiimi alas, kus kõrvalistel inimestel on keelatud viibida.

Samal päeval kella 13 paiku avastasid piirivalvurid taas Verhulitsa külas kaks inimest, kes käisid Venemaa piiriposti juures pildistamas, kuigi piirirežiimi alas viibimine on keelatud.

Piirivalvurid pidasid kinni kolm Hollandi kodanikku, kellest kahele piirirežiimialas viibinule määrati rahaline karistus.

8. juulil kella 16 ajal avastasid piirivalvurid Verhulitsa küla juures mehe ja naise, kes tegid Venemaa piiritähise juures pilti. Isikud peeti kinni ja viidi menetlustoiminguteks kordonisse. Mõlemale määrati piirirežiimi rikkumise eest rahaline karistus, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

„Kõik kolm juhtumit olid sarnased: auto jäeti keelualas seisma ja otsejoones mindi piiriposti juurde pilti tegema. Alles piirivalvurite saabudes tõsteti pilk hoiatussiltidele,” lisas Arvi Suvi.

Saabuv seene- ja marjahooaeg toob piiriäärsetesse metsadesse kohalike kõrval ka kaugema kandi inimesi.

„Metsasaadusi noppides tuleb arvesse võtta, et seen ja mari kasvab pooli valimata nii Eestis kui Venemaal. Selleks, et keegi tahtmatult piiri ei ületaks, tuleb vahepeal pilk korvilt kõrgemale tõsta ning veenduda, et ollakse kontrolljoonest piisavalt kaugel.”

LÕUNAEESTLANE

Luhamaa piiripunktist saadeti kolmapäeval Venemaale tagasi üks üsna logu veok.

Piirikontrollis tuvastasid piirivalvurid, et Eestisse siseneda soovinud haagisega veoautol MAN ei põle esituled, kabiin on kõver, sõidumeeriku impulsianduriplomm puudub ja haagisel ei tööta pidurituled.

Autojuhile tehti hoiatus ning ta siirdus tagasi Venemaale, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

LÕUNAEESTLANE

Luhamaa piiripunktis peeti neljapäeva varahommikul kinni Tadžikistani kodanik, kelle juurest leiti võltsdokumente.

27-aastase tadžiki asjade hulgast leiti kaks võltsitud Tadžikistani Vabariigi juhiluba.

Isikule väljastatud Leedu Schengeni viisa tühistati, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

LÕUNAEESTLANE

Venemaa piirivalve pidas Värska vallas Saatse saapas kinni kaks piiriala hooldustöölist, kes eirasid keeldu Venemaa territooriumil olevast Saatse saapast peatumata läbi sõita.

8. juunil kella 13.20 ajal andis Venemaa piirivalve Piusa kordoni piirivalvuritele teada, et pidasid Saatse saapas kinni kaks meest vanuses 22 ja 28 eluaastat, kes eirasid nõuet Saatse saapast peatumata läbi sõita.

Esialgsetel andmetel olid hooldustöölised sõiduautoga Opel läbimas Venemaa territooriumil paiknevat Saatse saabast. Uurides avalikust kaardirakendusest piiriala kulgemist, ei märganud nad teele paigutatud hoiatussilte peatumiskeelu osas ning otsustasid edasise teekonna täpsemaks selgitamiseks Saatse saapas peatuda.

Sõiduki juurde saabusid peagi piirkonnas patrullinud Venemaa piirivalvurid, kes pidasid isikud kontrollimiseks kinni ja toimetasid nad menetlustoiminguteks kordonisse, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Sündmuskoha vaatlust teinud Saatse patrull tuvastas meeste sõiduki asukoha ning selgitas, et kinni peetud mehed olid Eesti kodanikud, kes töötavad piirihooldust teostavas ettevõttes. Piirihooldustööd hõlmavad valdavalt piiriäärse ala puhastamist võsast, segavatest puudest ja muust sarnasest. PPA oli mõlemat meest eelnevalt teavitanud piiriäärsel alal liikumise nõuetest.

Karistuseks rahatrahv

Samal päeval toimus Eesti ja Venemaa piiriametnike vahel ühiskohtumine asjaolude kahepoolseks selgitamiseks. Mõlema poole piirivalvurid andsid kinnitust, et Saatse saapas aset leidnud nõuete rikkumine oli aset leidnud. Venemaa piirivalve määras mõlemale mehele rahatrahvi 2000 rubla (umbes 31 eurot), misjärel naasid nad tagasi Eestisse.

Saatse kordoni juht Arvi Suvi ütles, et Saatse saapas on keelatud peatumine ning samas ka selle läbimine jalgsi.

„Mullu lisasime Saatse saapasse täiendavaid hoiatussilte, et hoida ära tahtmatuid rikkumisi ning suurendada ses piirkonna liikuvate inimeste teadlikkust kehtivast eripärast,” selgitas Suvi. „Kuigi hoiatussildid on märgatavad ja neid on rohkesti, soovitame piiriäärsel alal liikudes olla tähelepanelik ning teha endale näiteks maa-ameti kaardilt või kohalike piirivalvurite kaasabil täpsemalt selgeks, kuidas piir kulgeb.”

Ta rõhutas, et laialt kasutust leidnud internetipõhised kaardirakendused ei pruugi anda lõpuni õiget pilti riigipiiri kulgemisest.

Viimati leidis sarnane rikkumine aset mullu septembris, kui Venemaa piirivalve pidas Saatse saapas kinni kaks seenelist. Mõlemale määrati rahatrahvid, misjärel naasid nad Eestisse.

LÕUNAEESTLANE

Politsei- ja piirivalveamet harjutab esmaspäeval ja teisipäeval Eesti-Läti piiril piirikontrolli ajutist taaskehtestamist, et hinnata partneritega koos töötamise võimekust.

Õppus keskendub eelkõige logistika ja ressursside planeerimisele, ütles PPA piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme

„Harjutus on üks mitmetest õppustest, et valmistuda erinevateks olukordadeks, mis võivad tekkida seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega. Treenime seekord üksuste valmidust kiirelt reageerida võimalikele piiriülestele ohtudele,” selgitas Neider-Veerme.

Õppuse päevadel taasavatakse Eesti ja Läti maismaapiiril neli ajutist piiripunkti Valga linnas, lisaks Mõisakülas, Vastse-Roosas, Muratis ja Iklas. Lisaks tuuakse piiriäärsele alale täiendavaid patrulle, kes kontrollivad pisteliselt sõidukeid ja dokumente ning koguvad inimeste reisimisega seotud teavet.

Kontrollitakse dokumente

Neil päevil tuleb Eesti ja Läti piiri ületajatel olla valmis võimalikeks kontrollideks, ühtlasi palutakse mõistvat suhtumist, kui reisiaeg seetõttu pisut pikeneb. Õppuse ajaks ühtegi teed ei suleta.

„Inimestel, kes soovivad neil päevadel Eesti-Läti piiri ületada, tuleb kaasas kanda kehtivat reisidokumenti. Mootorsõidukijuhtidelt oodatakse ka vastava sõiduki dokumentide olemasolu,” toonitas Neider-Veerme.

Pärast Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemist 2007. aastal on Eestis piirikontroll ajutiselt taaskehtestatud kahel korral. Esmakordselt 2010. aastal NATO välisministrite kohtumise ja 2014. aastal Barack Obama visiidi ajaks.

LÕUNAEESTLANE

Vasknarva lähistel veeskati kolmapäeval viimane kollane tooder, millega jõudis lõpule piirirežiimi ala tähistamine Peipsi järvistul.

„Piirirežiimi ala tähistasime eesmärgiga muuta see veekogudel liikujatele nähtavaks ja seeläbi ennetada režiimialale sattumist ja ebaseaduslikke piiriületusi. Ühtlasi on märkide paigaldamise järel navigatsiooniperioodil Peipsi järvistul olijail võimalus visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes,” selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juhtivametnik Aimar Köss.

Peipsi järvistul lasti märgistustööde raames 126 kilomeetri ulatuses vette ühtekokku 130 toodrit. Peipsi järve piirirežiimi alal ankurdati need 200 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest ning Pihkva- ja Lämmijärvel 50 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest.

Lähiajal planeeritakse toodritega piirirežiimi ala tähistada ka Narva veehoidlal, kuhu need paigaldatakse 50 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest. Narva veehoidlale veesatakse 41 toodrit.

Toodrid paigaldati veekogudele ankrukettidega ning kahe toodri vaheline kaugus on umbes 800-900 meetrit. Seejuures järgiti nende paigaldamisel põhimõtet, et toodrid oleks teineteisest nähtavuskaugusel ning ujuvvahendiga piiriveekogul viibival inimesel tekkiks silmside kahe lähestikku asuva piirirežiimi ala tähistava märgiga.

LÕUNAEESTLANE

FOTOD: MIRJAM NUTOV/ERR

Peaminister Jüri Ratas külastas pühapäeval Eesti idapiiri, et tutvuda edasiminekutega piiri väljaehitamisel, Piusa kordonit ning Koidula piiripunkti.

Maismaapiiri tähistamise tööd on jõudnud lõpusirgele – Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni 556 piiripostist on paigaldatud 535 piiriposti ja vahepiiriposti, piir on puhastatud ning rajamisel on kaks katselõiku.

„Eesti idapiir saab olema üks moodsamaid ja kõrgtehnoloogilisemaid piire Euroopas,” sõnas Ratas. Ta lisas, et väljaehitatud ja korralikult hooldatud piir lihtsustab oluliselt politsei- ja piirivalveameti tööd nii ebaseaduslike piiriületajate tabamisel kui ka eksimusest tekkinud piiriületustel, samuti tagab see piirivalvuritele paremad töötingimused.

Valitsusjuht tunnustas samuti piiri ääres elavaid maaomanikke, kes on jõudnud riigiga kokkuleppele, et nende kodumaadelt jooksev piir puhastatakse ja ehitatakse välja ning nad mõistavad, et see on riigi julgeolekut arvestades oluline.

Idapiiri väljaehitamine ja selle katmine tehnilise ja elektroonilise valvega viiakse lõpule 2019. aasta alguseks. Kokku investeerib riik idapiiri ehituseks ca 74 miljonit eurot.

LÕUNAEESTLANE

FOTOD: RAIGO PAJULA/valitsuse kommunikatsioonibüroo

Luhamaa piiripunktist saadeti nädalavahetusel Venemaale tagasi kokku kolm Moldova ja üks Venemaa kodanik.

14. aprilli varahommikul tõkestati Luhamaa piiripunktis Eestisse sisenemine kahel 29-aastasel Moldova Vabariigi kodanikul, kelle põhjendused reisi eesmärgi ja tingimuste kohta ei olnud usaldusväärsed, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Samuti puudusid meestel asjakohased dokumendid õigustamaks reisi eesmärki.

15. aprillil tõkestati Koidula maanteepiiripunktis Eestisse sisenemine 41-aastasel Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kelle põhjendused reisi eesmärgi kohta ei olnud usaldusväärsed.

16. aprilli õhtul tõkestati Luhamaa maanteepiiripunktis Eestisse sisenemine 28-aastasel Moldova Vabariigi kodanikul, kellel puudusid riiki sisenemiseks vajalikud dokumendid.

LÕUNAEESTLANE

7. aprillil jõustub Schengeni piirieeskirjade muudatus, millega EList väljumisel ja ühendusse sisenemisel kontrollitakse senisest põhjalikumalt Euroopa Liidu kodanikke ja nende pereliikmeid.

Põhjalikum kontroll tähendab seda, et piirivalvurid kontrollivad välispiiril EL kodanike dokumente ning kontrollimisel kasutatakse rahvusvahelisi ning riigisiseseid andmebaase, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA).

PPA integreeritud piirihalduse büroo juhi Helen Neider-Veerme sõnul tehti EL kodanike, nende pereliikmete ja reisidokumentide kohta päringuid andmebaasidesse varem pisteliselt.

„Näiteks võisid ametnikud vajadusel kontrollida andmebaasi kaudu seda, kas mõni inimene võib olla tagaotsitav,” sõnas Neider-Veerme. Uue korra järgi hakatakse nii maanteede piiripunktides kui ka lennujaamades ja Tallinna reisisadamas kontrollima kõiki EList lahkuvaid või sisenevaid inimesi ka andmebaaside kaudu.

Neider-Veerme sõnul on selline kontroll vajalik ennekõike selleks, et Euroopa Liitu sisenemisel või väljumisel tuvastada avalikku korda või sisejulgeolekut ohustavad inimesed. „Julgeoleku olukord on viimastel aastatel muutunud ja seetõttu on koos teiste ELi liikmesriikidega vaja teha enamat ka piiriületajate kontrollimisel. Meie eesmärk on takistada nende inimeste ELi sisenemine Eesti kaudu, kelle viibimise soov pole selge või kes võivad kujutada ohtu teistele inimestele.”

Reisijatel palutakse varuda aega piiriületuseks.

LÕUNAEESTLANE

Eestis oli reedel visiidil USA piirivalve juhi kohusetäija Kevin McAleenan, kes külastas Narva piiripunkti ja Eesti maismaapiiri ühe olulisima tugipunkti Piusa kordonit.

Piiriolukorraga tutvumise järel anti ülevaade Piusal toimuvast rahvusvahelisest kiirreageerimisüksuste koolitusest, kus kiirreageerijad harjutasid parasjagu relvastatud kurjategijate kinnipidamist maastikul (vt pilte).

Esimest korda Eestis toimuval kiirreageerimisüksuste koolitusel jagavad USA tolli- ja piirivalveameti ja USA sõjaväe eriüksuse koolitajad oma teadmisi ja oskusi nii PPA kui lähinaaberriikide politsei ja piirivalve üksuste kiirreageerijatele.

„Eesti politsei- ja piirivalveamet on olnud hea partner USA tolli- ja piirivalveametile ning me hindame jätkuvat koostööd piiri turvalisuse vallas,” ütles Kevin McAleenan.

On piiride ehitamise aeg

Siseminister Andres Anvelt märkis, et koostöö Ameerika Ühendriikidega on alati olnud väga hea ja ehe näide sellest on USA instruktorite juhendamisel toimuv piirivalve kiirreageerimisüksuste koolitus.

„Kui sajandivahetusel rääkisime piiride avamisest, siis nüüd räägime kahjuks piiride väljaehitamisest ja nende tugevdamisest. Need piirid siiski ei tohi eraldada häid inimesi,” sõnas siseminister.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul on Eesti kiirreageerimismeeskond väga hea väljaõppega, kuid erioperatsioonid on edukad siis, kui üksused on seda korduvalt koos läbi teinud.

„Võimalus harjutada erioperatsioonide läbiviimist koos naaberriikide kolleegidega on meie kiirreageerimisüksuste jaoks kuldaväärt ning see tarkus, mida saame USA eriüksuslastelt, paneb meie kiirreageerijatel silmad särama,” ütles Vaher.

Kuupikkusel koolitusel treenitakse kiirreageerijate taktikalist tegutsemist ohtlike kurjategijate kinnipidamisel, milleks toimuvad erioperatsioonid nii maal kui õhus. Koolituse eesmärgiks on tõsta eri riikide kiirreageerijate reageerimisvõimekust riigipiiril aset leida võivatele vahejuhtumitele.

Lõunaeestlane

Piirivalvurid pidasid kolmapäeval piiriäärsel alal kinni kolm meest koos salakaubaga.

Koos kuue kasti maksumärkideta sigarettidega kinni peetud kolmest mehest kaks on Venemaa kodanikud ning üks topeltkodakondsusega. Meeste vanus on vahemikus 26-28 eluaastat, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Piirivalvurid selgitasid teenistuskoera abiga välja arvatava koha, kus ebaseaduslikult piiri ületati ning mehed viidi menetlustoiminguteks Võru arestimajja.

Lõunaeestlane

Piirivalvuritel tuli nädalavahetusel mitmel puhul Lämmijärvelt ja Peipsilt kaldale juhatada udus ära eksinud või Eesti-Vene kontrolljoont ületanud inimesed.

Reedel kella 11.20 paiku avastasid piirivalvurid Räpina traaversilt alkoholijoobes kalamehe, kes oli järvel liikudes kaotanud nii suunataju kui ka kaaslased.

Kuna nähtavust piiras tihe udu ning mehel puudus navigatsiooniseade, aitasid piirivalvurid eksinud kaluri tagasi kaldale. Kaldalt võeti ühendust joobes kaluri pojaga, kes isale järele tuli, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Samal päeval kella 15 paiku helistas häirekeskusele 64-aastane mees, kes oli Peipsil tugevas udus ära eksinud. Piirivalvuritele selgitas mees, et on kõndinud välja piiripostideni, ent ringiratast tiirutades ei suuda ta kuidagi kaldale tagasi jõuda.

Piirivalvurid selgitasid välja, et mees viibib Mehikoorma juures ning talle saadeti sinna järele piirkonnas viibinud hõljukimeeskond. Eksinud mees meedikute abi ei vajanud ning ta toimetati tagasi kaldale oma sõiduvahendi juurde.

Reede õhtul kella 18 paiku teatas murelik naine piirivalvuritele, et hommikul tõukekelguga Kolkjast Peipsi jääle läinud abikaasa ei ole senini järvelt naasnud. Piirivalvurid said kalamehega kontakti ning erinevaid otsinguviise kasutades tuvastasid piirivalvurid lõpuks ka mehe asukoha. Kalur toimetati kaldale, meedikute abi ta ei vajanud ning ta asus koduteele.

Eksinud lätlased

Laupäeva hommikul kella 8.40 paiku märkasid piirivalvurid, et Lämmijärvel on toime pandud ebaseaduslik ajutise kontrolljoone ületus Eestist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi. Hõljukipatrull toimetas järvelt kordonisse naise ja mehe, kellele määrati rikkumise eest rahatrahv.

Kella 17 paiku avastasid piirivalvurid Lämmijärvel Saarepera traaversil kahtlase liikumise. Asjaolusid selgitama sõitnud piirivalvepatrull andis kahtlaselt ringiratast tiirutavatele isikutele sõiduki sireenidega märku, kuhu poole tuleks liikuma hakata ning õige pea jõudsidki kaldale kaks meest.

Piirivalvurid selgitasid, et tegemist oli Läti kaluritega, kes olid järvel liikudes ära eksinud ning ei leidnud omal käel enam tagasiteed kaldale.

Lõunaeestlane

Reedel saadeti Eestist välja seltskond Vene kodanikke, kes väitsid piiril oma reisisihiks Tartu, kuid sõitsid hoopis Riia suunas.

13. jaanuaril kontrolliti kella 9.55 ajal Luhamaa piiripunktis Eestisse saabuvat Vene Föderatsiooni registreerimismärkidega sõiduautot. Sellega reisinud kolm Venemaa kodanikku väitsid enda reisisihiks olevat Tartu.

Kella 12.20 ajal kontrollis Luhamaa teenistuse autopatrull sama sõidukit, mis aga liikus Riia suunas, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Kuna isikud olid andnud valeandmeid oma reisi eesmärgi ja sihtkoha kohta, tunnistati neile väljastatud Eesti Schengeni viisad kehtetuks ning nad saadeti tagasi Venemaale.

Lõunaeestlane

Koidula ja Luhamaa piiripunktis saadeti kolmapäeval ja ööl vastu neljapäeva Venemaale tagasi kokku kuus inimest, keda ei soovitud Eestisse lubada.

Koidula piiripunktis tõkestati kolmapäeval kella 11 ajal riiki sisenemine 60-aastasel Armeenia kodanikul, kel puudus seaduslik alus Eestisse tulekuks.

Kella 16 ajal saabus Luhamaa maanteepiiripunkti Eestisse sisenevale suunale piirikontrolli 45-aastane Venemaa kodanik, kelle ütlused reisi eesmärgi ja sihtkoha osas olid kahtlustäratavad, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Niisamuti saadeti Venemaale tagasi ööl vastu neljapäeva kella 3.20 ajal Koidula piiripunkti kaudu Eestisse tulla soovinud neli Valgevene kodanikku. Nende kontrollimisel ilmnes, et valgevenelastel puuduvad vajalikud dokumendid põhjendamaks riigis viibimise asjaolusid ja reisi eesmärki.

Lõunaeestlane

Saatse kordoni piirivalvurid pidasid teisipäeva õhtul Värska vallas kinni mehe koos kuue kasti salasigarettidega.

Piirivalve avastas teisipäeva õhtul Verhulitsa külas kahe inimese liikumise piiri suunas. Asjaolusid suundusid kontrollima lähipiirkonna piirivalvurid koos teenistuskoeraga, kes pidasid kinni mehe koos kuue kasti salasigarettidega.

Teisel mehel õnnestus putkata Venemaale, millest teavitati kohe ka Vene piirivalvet.

Eestis tabatud mehe suhtes algatati menetlus.

Lõunaeestlane