Valitsus kinnitas neljapäeval pensioniindeksi väärtuseks 1,051, mille tulemusel tõusevad pensionid keskmiselt 5,1 protsenti.

Pensioni baasosa on tänavu indekseerimise tulemusel 161,9 eurot ja aastahinne 5,767 eurot. Näiteks 44-aastase staažiga inimese keskmine pension tõuseb 1. aprillist seniselt seniselt 395,92 eurolt 415,65 euroni, teatas sotsiaalministeerium.

Pensione indekseeritakse 417 500 pensionäril. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee.

Eesti riik arvutab igal aastal pensionid ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega.

Lõunaeestlane

FOTO: Pixabay

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele 2017. aasta pensioniindeksi eelnõu, mille järgi pensionid tõuseksid tänavu aprillist keskmiselt 5,1 protsenti.

Riikliku pensioni indeksi väärtuseks on kavas kinnitada 1,051. Pensioni baasosa on tänavu indekseerimise tulemusel 161,9038 eurot ja aastahinne 5,767 eurot.

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus on 2017. aastal ligi 65,5 miljonit eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse 417 516 pensionäril.

Riik viib igal kevadel läbi pensionide ümberarvutamise, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub pensionäri staažist ja alates 1999. aastast kogutud kindlustusosast.

Vanaduspension koosneb praegu baasosast, staažiosast ning alates 1999. aastast pensionile jäänutel lisaks ka kindlustusosast.

Valitsus kinnitab indeksi väärtuse hiljemalt 20. märtsiks.

Lõunaeestlane

Valitsus otsustas jätkata vanaduspensioni reformimist, sidudes alates 2027. aastast pensioniea oodatava keskmise eluea pikkusega ning ühtlasi hakkab I samba pensioni suurus sõltuma töötatud ajast.

„Meie ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „See tähendab, et pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle palkade suur erinevus.

Pensionivalem muutub

Pensionide solidaarsuse tagamiseks leppis valitsuskabinet kokku vanaduspensioni valemi muutmises. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguksid inimesed peale üleminekuperioodi edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest.

„Tulemusena saame pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast,” selgitas Iva.

Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata.

Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega ka juba kogutud kindlustusosakuid. Pensionivalemi muutmisega ei teisendata kogutud kindlustusosakuid ümber, kuid muudatuste jõustudes arvestatakse 2037. aastast ainult staažiosakut.

Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast (koguti kuni 1998.a) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.

Lõunaeestlane