Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab avaveevõrkudega kala püüdma hakata 1. septembri asemel 15. septembrist, teatas keskkonnaministeerium.

Püügihooaja edasilükkamiseks tegi ettepaneku Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu, et tagada koha ja latika parem kvaliteet. Samuti vähendab püügihooaja edasilükkamine vähekvaliteetse kala tagasilaskmist.

Uuendusena kehtestatakse 14. septembrini lõkspüüniste kasutamise keeld. Keeld puudutab ala, mis asub Peipsi järvel Nina külast põhja poole jäävas piirkonnas, kaldast kaugemal kui 10 km. Püügi sulgemine on vajalik selleks, et vältida lõkspüünistest rääbise massilist tagasiheitmist, mille tagajärjel rääbis kui väga õrn kala hukkub.

Selleks aastaks on Peipsi järve rääbise 45-tonnine püügikvoot täitunud, mistõttu suleti maaeluministri käskkirjaga rääbise püük seal 14. juulist.

Samuti vähendatakse 6 mm võrra ka põhja- ja pöörinooda silmasuurust, viies see vastavusse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsusega, millega ühtlustatakse Eesti ja Venemaa Föderatsiooni kalurite püügitingimusi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalve ja politsei otsisid taga Peipsile sõitnud paatkonda, kes aga oma otsusest järvel ööbida aegsasti märku ei andnud.

16. juuli öösel tuvastasid piirivalvurid, et üks Peipsile sõitnud paatkond ei ole end järvelt maha registreerinud. Paadiga telefonitsi ühendus saada ei õnnestunud, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Võru patrull kontrollis inimeste kodust aadressi, kuid seal kedagi ei olnud.

Peagi saabus piirivalvuritele lühisõnum, et paatkond otsustas ööseks järvele jääda ning nendega on kõik korras.

Piirivalve paneb inimestele südamele, et plaanides järvele ööseks jääda, tuleks sellest kindlasti eelnevalt piirivalvuritele teada anda.

LÕUNAEESTLANE

Vasknarva lähistel veeskati kolmapäeval viimane kollane tooder, millega jõudis lõpule piirirežiimi ala tähistamine Peipsi järvistul.

„Piirirežiimi ala tähistasime eesmärgiga muuta see veekogudel liikujatele nähtavaks ja seeläbi ennetada režiimialale sattumist ja ebaseaduslikke piiriületusi. Ühtlasi on märkide paigaldamise järel navigatsiooniperioodil Peipsi järvistul olijail võimalus visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes,” selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juhtivametnik Aimar Köss.

Peipsi järvistul lasti märgistustööde raames 126 kilomeetri ulatuses vette ühtekokku 130 toodrit. Peipsi järve piirirežiimi alal ankurdati need 200 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest ning Pihkva- ja Lämmijärvel 50 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest.

Lähiajal planeeritakse toodritega piirirežiimi ala tähistada ka Narva veehoidlal, kuhu need paigaldatakse 50 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest. Narva veehoidlale veesatakse 41 toodrit.

Toodrid paigaldati veekogudele ankrukettidega ning kahe toodri vaheline kaugus on umbes 800-900 meetrit. Seejuures järgiti nende paigaldamisel põhimõtet, et toodrid oleks teineteisest nähtavuskaugusel ning ujuvvahendiga piiriveekogul viibival inimesel tekkiks silmside kahe lähestikku asuva piirirežiimi ala tähistava märgiga.

LÕUNAEESTLANE

FOTOD: MIRJAM NUTOV/ERR

Laupäeval, 18. märtsil kehtestatakse jäälemineku keeld kogu Peipsi järve ulatuses, sest soojade ilmadega on jää muutunud hapraks ja sellel liikumine on ohtlik.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo vanemkomissar Marek Klaus kinnitas, et jääolud on kiiresti halvenenud ja nii on piirivalvurid viimastel päevadel olnud abiks nii mõnegi hätta sattunud kaluri kaldasse toimetamisel.

„Eesoleval kahel päeval saavad kalastushuvilised ette võtta veel viimased õngitsemised Peipsil. Laupäevast alates on järve jääle minek keelatud nii transpordivahenditega kui jalgsi,” kinnitas Klaus. Ühtlasi on praegu praegu viimane aeg kutselistel kaluritel võrgud välja võtta.

Lõunaeestlane

Peipsi järvel sõitis 54-aastane mees kolmapäeval kella 16 ajal oma ATV-ga lumega kaetud jääprakku, kuhu see uppus.

Maastikusõiduk vajus vee alla, juht ise vigastada ei saanud, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Mees pöördus abi saamiseks piirivalvurite poole, kes aitasid kuni pimeduse saabumiseni jää alla vajunud ATV-d otsida. Paraku jäi sõiduk leidmata ning mehel tuleb selle edasise saatuse eest ise hoolitseda.

Arvatav koht, kus maastikusõiduk vee alla kadus on Meerapalu sadamast umbes 7 kilomeetrit põhjasuunas.

Mehikoorma piirivalvurid viisid mehe järvelt kaldale tagasi.

Lõunaeestlane

Lämmi- ja Pihkva järvede jääkiht on sedavõrd õhuke, et inimest enam ei kanna. Seepärast on nende järvede jääle minek keelatud, teatas politsei- ja piirivalveamet.

„Järvejääl patrullivad piirivalvurid on viimastel päevadel jälginud hoolega, kuidas mõjutavad ilmaolud järvejää püsimist või kahanemist,” rääkis Lõuna prefektuuri piirivalvur Marek Klaus. „Kui Peipsi järve jää veel kannab, siis Lämmi- ja Pihkva järvel oleme sunnitud alates 3. märtsist liikumist piirama.”

Peipsi järve jääle mineku osas praegu muutusi pole ehk seal saavad kalastushuvilised liikuda nii jalgsi kui maastikusõidukitega.

„Sõidukiga järvejääle minekut võiks siiski tõsiselt kaaluda ning pigem minna jääle jalgsi. Mõlemal juhul tuleb aga olla äärmiselt ettevaatlik, sest soojade ilmadega muutuvad jääolud iga tunniga ning jääalune veevool võib kulutada jää kandevõimet ootamatult kiiresti,” lisas Klaus.

Lõunaeestlane

Piirivalvuritel tuli nädalavahetusel mitmel puhul Lämmijärvelt ja Peipsilt kaldale juhatada udus ära eksinud või Eesti-Vene kontrolljoont ületanud inimesed.

Reedel kella 11.20 paiku avastasid piirivalvurid Räpina traaversilt alkoholijoobes kalamehe, kes oli järvel liikudes kaotanud nii suunataju kui ka kaaslased.

Kuna nähtavust piiras tihe udu ning mehel puudus navigatsiooniseade, aitasid piirivalvurid eksinud kaluri tagasi kaldale. Kaldalt võeti ühendust joobes kaluri pojaga, kes isale järele tuli, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Samal päeval kella 15 paiku helistas häirekeskusele 64-aastane mees, kes oli Peipsil tugevas udus ära eksinud. Piirivalvuritele selgitas mees, et on kõndinud välja piiripostideni, ent ringiratast tiirutades ei suuda ta kuidagi kaldale tagasi jõuda.

Piirivalvurid selgitasid välja, et mees viibib Mehikoorma juures ning talle saadeti sinna järele piirkonnas viibinud hõljukimeeskond. Eksinud mees meedikute abi ei vajanud ning ta toimetati tagasi kaldale oma sõiduvahendi juurde.

Reede õhtul kella 18 paiku teatas murelik naine piirivalvuritele, et hommikul tõukekelguga Kolkjast Peipsi jääle läinud abikaasa ei ole senini järvelt naasnud. Piirivalvurid said kalamehega kontakti ning erinevaid otsinguviise kasutades tuvastasid piirivalvurid lõpuks ka mehe asukoha. Kalur toimetati kaldale, meedikute abi ta ei vajanud ning ta asus koduteele.

Eksinud lätlased

Laupäeva hommikul kella 8.40 paiku märkasid piirivalvurid, et Lämmijärvel on toime pandud ebaseaduslik ajutise kontrolljoone ületus Eestist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi. Hõljukipatrull toimetas järvelt kordonisse naise ja mehe, kellele määrati rikkumise eest rahatrahv.

Kella 17 paiku avastasid piirivalvurid Lämmijärvel Saarepera traaversil kahtlase liikumise. Asjaolusid selgitama sõitnud piirivalvepatrull andis kahtlaselt ringiratast tiirutavatele isikutele sõiduki sireenidega märku, kuhu poole tuleks liikuma hakata ning õige pea jõudsidki kaldale kaks meest.

Piirivalvurid selgitasid, et tegemist oli Läti kaluritega, kes olid järvel liikudes ära eksinud ning ei leidnud omal käel enam tagasiteed kaldale.

Lõunaeestlane

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel on alates 9. novembrist keelatud minna tekkinud jääle ja jäätunud veekogu osadele nii jalgsi kui transpordivahendiga.

Jääle minek on keelatud Peipsi järvistule Tartu, Jõgeva ja Põlva maakonna piires kuni otsuse muutmiseni. Piirivalvurid paigaldavad enamlevinud järvelemineku kohtadesse hoiatussildid ning samuti alustatakse jääluurega selgitamaks jää kandmisvõimet, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Kolmapäeva hommiku seisuga oli Peipsi järvistul kalda äärtes juba kuni paarisaja meetri ulatuses tekkinud jääkäte, mis kindlalt veel inimest ei kanna. Sestap paluvad piirivalvurid kehtestatud keeldu tõsiselt suhtuda. Kui jääolud paranevad, viiakse jooksvalt sisse vastavad muudatused piirangu leevendamiseks ja jäälemineku lubamiseks.

„See, et mõnes üksikus kohas kalda ääres võib jää juba kanda inimest, ei tähenda kindlasti seda, et kogu järvistu jääl viibimine oleks ohutu,” ütles Lõuna prefektuuri piirivalvekomissar Marek Klaus.

Ohutu jääleminek on tagatud, kui jää paksus on kogu järvel ühtlaselt vähemalt kümme sentimeetrit või enamgi.

Lõunaeestlane