Vastseliina vallas puhkes kolmapäeva õhtul viljakuivatis tulekahju, mille kustutamiseks kulus tunde.

Häirekeskus sai kell 21.26 teate, et Külaoru külas tuleb kuivati viljapunkrist suitsu, vahendas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Tulekahju kustutamiseks lasti esiti vilja punkrist transpordilindil välja ja korjati tulekoldeid vilja seest käsitsi välja. Samal ajal kasteti punkris olevat vilja veega.

Tulekahju lõplikuks kustutamiseks tuli punker vett täis lasta.

Põleng likvideeriti lõplikult kella 1 ajal öösel.

LÕUNAEESTLANE

Riigi Ilmateenistuse hoiatuse kohaselt on 12. augustil oodata mitmel pool äikest, millega kaasnevad tugevad vihmahood, võib sadada rahet ja pilvealused tuulepuhangud võivad olla kuni 25 meetrit sekundis.

13. augusti öösel püsib Mandri-Eestis suur äikeseoht, mistõttu soovitab päästeamet jälgida ilma ning ilmastikuolude tõsisel muutumisel võimalusel väljas mitte liikuda.

Liigeldes tuleb olla tähelepanelik, sest tugev tuul võib sõiduteele murda puid.

Päästeameti soovitused

Enne äikest

· Paigalda kodule piksekaitsesüsteem. See on eriti vajalik nendel hoonetel, millel on plekk-katus, harjaplekk või metallkonstruktsioonid, mis tõmbavad välku ligi. Samuti on see vajalik kõrgemal kohal asuvatel majadel.

· Televiisoriantennid peavad olema maandatud.

· Võta hoone peakaitsmest vool välja. Kui see pole võimalik, siis lülita välja elektriseadmed, ning tõmba pistikud seinast välja.

· Eemaldu veekogudest.

· Veendu, et lahtised ja lenduvad esemed (aiamööbel, telgid jne) on turvalises kohas või tugevalt kinnitatud. Vii kergemad esemed siseruumidesse.

Äikese ajal

· Ära ava veekraani. Vesi on hea elektrijuht.

· Ära tee ahju ega pliidi alla tuld. Laetud osakesed suitsus toimivad piksevardana.

· Ära varju üksikute puude, metallmastide ega -aedade lähedale. Välgutabamuse võimalus on seal suurem.

· Äikese ja halva nähtavuse korral ole autoga sõites ettevaatlik, paduvihma ja rahe ajal peatu maantee serval.

· Kui maja asub lagedal või mäekupli peal, siis sulge aknad ja uksed ning ära viibi äikese ajal akende all.

· Ära räägi võrgutelefoniga (võib põhjustada elektri- või akustilise šoki).

· Selgita lastele, et ohtlik ei ole müristamine, vaid välk.

Õnnetustest teata kohe telefonil 112.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: PIXABAY

Siseminister Andres Anvelt pani kolmapäeva lõunatunnil Vastseliina alevikus nurgakivi uuele päästehoonele, milliseid lähiaastail kerkib Eestisse kümmekond.

Võrumaa idapoolseimaks kutseliseks päästekomandoks olev Vastseliina kuulus veel pool kümnendit tagasi suletavate komandode nimekirja, kuid nüüd on ajad muutunud ning riik näeb vajadust ka selles kohas kutselisi päästjaid ametis hoida.

„Vastseliina komandole oli tollal tõesti punane rist peale tõmmatud,” lausus Võru maavanem Andres Kõiv. „Seda rohkem pakub nüüd rahulolu, et meil õnnestus komando mitte ainult säilitada, vaid saada siia ka riigi investeering uue päästehoone näol.”

Veerand sajandi jooksul kaks nurgakivi

Vastseliina vallavanem Raul Tohv märkis sõnavõtus, et Vastseliinas on viimase 25 aasta jooksul pandud täpselt kaks nurgakivi – mõlemad tänavu suvel. Alles mõni nädal tagasi pandi nurgakivi Vastseliina piiskopilinnuse juurde rajatavale palverändurite majale ning nüüd uuele päästehoonele.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel projekteeris ja ehitab Vastseliina depoohoone AS Semuehitus. Tööde maksumus käibemaksuta on 1,13 miljonit eurot.

Kui varem tervitas Vastseliina päästedepoo alevikku Võru poolt saabujaid, siis uus hoone rajatakse aleviku teise serva.

Ehitustööd on kavas lõpetada 2018. aasta jaanuaris. Valmides on see esimene nüüdisaegne päästeteenistuse tüüphoone, mille järgi kerkivad lähiaastatel kümmekond väikest depood üle Eesti.

Vaata pilte nurgakivi panekust.

ARVED BREIDAKS

Võru linnas puhkes kolmapäeva ennelõunal Petseri tänava elumaja neljanda korruse korteris tulekahju.

Päästjad said kell 10.09 väljakutse Petseri tn 2 kortermajast, kus neljanda korruse korteris oli pliidi kohal asuv ventilaator põlema läinud ning korter oli suitsu täis.

Kohale sõitsid pääste- ja paakauto ning Võru kiirabi.

Päästjate saabumise ajal põles köögis pliidi kohal olev ventilaator ja köögikapp. Koridoris kohtasid päästjad naist ja last, kes kohe välja juhatati ja kiirabi hoole alla anti. Tõsisemat viga nad ei saanud, kinnitas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Lõunaeestlasele.

Tulekahju kustutati kella 10.36. Naine ja laps viidi tuttavate juurde. Kohale kutsutud elektrikud lülitasid korterist voolu välja.

Põlengu tekkepõhjust selgitatakse.

Arved Breidaks

Rõuge vallas pääses autojuht ehmatusega, kui tema roolitud sõiduauto läbi tiigijää vajus.

Häirekeskus sai esmaspäeval kell 16.06 teate, et Nursi külas on sõiduauto läbi tiigijää vajunud.

Kohale saabunud päästjad leidsid auto juurest selle omaniku, kes selgitas, et jääl oli autoga sõidetud pühapäeval ning auto vajus siis jääst läbi.

Õnneks sai omanikust juht masinast ise välja ning pääses ehmatusega. Tema ülesandeks jäi 1990. aastast pärit Nissan Primera jääaugust kätte saada.

Päästjad juhivad tähelepanu, et soojemate ilmadega muutuvad jääolud kiiresti ning isegi inimesel on osadel veekogudel käimine eluohtlik, rääkimata autoga jääl sõitmisest.

Lõunaeestlane

Põlvas läks teisipäeva õhtupoolikult ühes Pihlaka tänava korteris pliidil kõrbema toit, mis võinuks tulekahju põhjustada.

Häirekeskus sai kell 15.50 teate, et kortermajas on tunda kärsahaisu ning viiendal korrusel töötab suitsuandur.

Päästjad selgitasid välja, kust täpselt suitsu tuleb ning sisenesid korterisse. Seal selgus, et pliidil on kõrbema läinud toit ning seda valmistanud mees magas toas, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Tuleoht kõrvaldati ning suitsu sisse hinganud mehe tervist kontrollis kiirabi.

Päästjad panevad inimestele südamele, et toidu valmistamise ajal ei tohi minna magama või kodust lahkuda, kuna süttiv toit võib põhjustada suurema tulekahju.

Lõunaeestlane

Võru äärelinnas asuvas mööblivabrikus neljapäeva õhtul laevalgusti elektririkkest alguse saanud tulekahju hävitas umbes viiendiku hoonest.

Tallinna maanteel asuvas vabrikus avastati tulekahju kell 18.51, kui süttinud oli hoone katlamaja-poolne ots ning tuli käis juba katusest välja. Kohapeal selgus, et tuli oli levinud ka laoruumidesse.

Suitsusukeldumisvarustuses päästjad sisenesid vabrikusse ning piirasid tule levikut tootmisruumidesse. Ühtlasi summutati leeke väljast, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Kui esmalt arvati, et tulekahju põhjustas hooletus keevitamisel, siis menetlusinspektori sõnul oli tulekahju põhjustajaks tõenäoliselt laevalgusti elektririke.

Tulekahju kustutati kella 00.36.

Sündmusele reageerisid lisaks Võru päästekomandole ka Vastseliina, Antsla, Otepää, Põlva ja Annelinna päästjad. Neil olid abiks Rõuge ja Lasva vabatahtlikud päästjad.

Vaata videost, kuidas käis tulekahju kustutamine esimesed poolteist tundi.

Arved Breidaks

Valgas puhkes teisipäeva hommikul tulekahju Transpordi tänaval asuva autoremonditöökoja katlaruumis.

Häirekeskus sai kell 5.52 teate, et töökoja katlamajas on näha leeke.

Selgus, et pelletikatla etteandmissüsteemis (pildil) põles küttematerjal. Päästjad avasid süsteemi ja kustutasid tulekahju, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Lõunaeestlane

FOTO: Lõuna päästekeskus

Varstu vallas puhkes teisipäeva ennelõunal tulekahju elumajas, kus elas eakas naine.

Häirekeskus sai kell 10.26 teate, et Varstu alevikus Pilpajärve tänaval põleb kahe korteriga paarismaja, kus sees on vanem inimene.

Päästjate saabumise ajaks oli põlevas korteris elanud naine ise välja saanud ja kiirabi võttis ta esmaabi andmiseks oma hoole alla, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästjad piirasid tule leviku teisele majapoolele ning avasid tulekahju kustutamiseks osa hoone katusest ja seintest. Põleng kustutati kella 12.44.

Paarismaja teine pool jäi alles, kuid põlenud pool muutus elamiskõlbmatuks.

Menetlusinspektorite esialgsel hinnangul on tõenäoline, et põleng sai alguse hooletusest lahtise tule kasutamisel või kütmisel.

Mõniste päästekomando meeskond oli korteris varasemalt tuleohutusalast nõu andmas käinud. Tõsiseid tuleohutusprobleeme tol korral ei leitud, suitsuandur oli olemas ja töökorras. Ka kustutustööde käigus leidsid päästjad sulanud ja laest alla kukkunud hoiatusseadme.

Lõunaeestlane

Fotod: Lõuna Päästekeskus

Vähemalt nädala vältav külmaperiood võib päästeameti hinnangul kaasa tuua tulekahjude arvu suurenemise.

Varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades suureneb hüppeliselt tulekahjude ja tules hukkunute arv, teatas päästeamet. Mullu hukkus aasta alguse külmalaine tulekahjudes jaanuari kolme nädalaga 11 inimest – ligi kolmandik kogu aasta hukkunutest.

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul paigutatakse riskikohtadesse ümber päästeressursi, et õnnetustele tõhusamalt reageerida.

„Kahe meeskonnaga komandode ressursi ümberpaigutamine on esmakordne ja uudne lähenemine. Kriitilisel ajahetkel on meeskonnad valmisolekus nii komandos kui ka suurema ohuga piirkondades kohapeal – inimestele ja õnnetustele lähemal, mis tagab vajadusel kiirema reageerimise elupäästesündmustele,” ütles Suurkivi.

Päästeameti soovitused eelseisvaks külmaperioodiks

Hoidu ülekütmisest

Külmad ilmad sunnivad ahjusid, pliite ja kaminaid rohkem kütma. Kütmisel soovitame järgida põhimõtet – korraga vähem, aga sagedamini.

Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi olla mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara.

Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

Hoidu toas suitsetamisest

Külma ilma korral veedavad inimesed rohkem aega toas. Päästeamet paneb südamele, et suitsetamine rõdul ja toas on eluohtlik, eriti kui seda teha voodis. Möödunud aasta jaanuari 11 hukkunust pooled olid voodissuitsetajad.

Hoidu lahtise tule kasutamisest torude sulatamisel

Korralikult soojustamata torude jäätumine on sage probleem külmade saabumisel. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torustikud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.

Kontrolli suitsuanduri korrasolekut

Elusid päästab ainult  töökorras suitsuandur! Testi, kas sinu kodus olev suitsuandur töötab. Vajadusel vaheta patarei ja pühi andurilt tolm.

Lõunaeestlane

Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo peaspetsialist Riivo Mölter kirjutab elektriseadmete ebaõige kasutamise tagajärjel kasvavast tuleohust.

Viimase aastakümne kiire tehnoloogiline areng on meie kodudes elektriseadmete arvu jõudsalt kasvatanud. Paraku on suur osa meie kodudest ehitatud ajal, mil elektriseadmete kasvubuumi ette ei nähtud. Nii ollakse sageli sunnitud paljusid voolutarbijaid pikendusjuhtme ja jagaja kaudu ühte pistikusse ühendama, mis koormusele vastu ei pea ning kuumenevad juhtmed põhjustavad tulekahju.

Kätte jõudnud külmaperioodil kasutatakse elektrikütte- ja muid koduseid elektriseadmeid rohkem, millega seoses kasvavad veelgi elektri kasutamisega seotud tulekahjuohud.

Pole ime, et üha suurema osa siseruumide tulekahjudest põhjustavad rikked elektrisüsteemides. Näiteks eelmise aasta sügisel Lõuna-Eesti kuues maakonnas juhtunud eluruumide tulekahjudest olid üle neljandiku ehk 23 tuleõnnetust seotud elektriga.

Kui kokku juhtus kodudes 82 arvestatava varalise kahjuga tulekahju, siis 10 nendest põhjustasid vanad või oskamatult parandatud elektrijuhtmed ning katkised pistikupesad. Kuus tulekahju said alguse rikkest elektriseadmes ning seitsmel juhul põhjustas õnnetuse hooletus elektriseadme kasutamisel.

Lõuna-Eesti kutselised ning vabatahtlikud päästjad on sel aastal tuleohutusalast nõu andnud juba enam kui 4000 kodus. Lisaks küttesüsteemi seisundile hinnati ka elektrisüsteemi olukorda. Kodukülastuste kokkuvõtetest selgub, et lausa 73 juhul hinnati elektrisüsteem tuleohtlikuks (7 juhul Jõgevamaal, 6 Põlvamaal, 22 Tartumaal, 6 Valgamaal, 12 Viljandimaal ning 20 kodus Võrumaal).

Värskendamist vajava elektrisüsteemiga kodusid oli tegelikult rohkem, kuid päästespetsialistid tuleohtu nendes veel ei näinud.

Kapi peale jäetud patareita suitsuandur elu ei päästa

Jätkuvalt on suitsuandur asendamatu vahend tuleõnnetuse varajaseks avastamiseks, et päästa tulekahjust oma elu, tervist ja vara. Käesoleval aastal on päästjad tulekahjupaikadelt üha rohkem leidnud suitsuandureid, millest polnud kasu, sest nende patarei oli tühi või oli seade laest mingil põhjusel alla võetud.

Päästjad tuletavad tungivalt meelde, et suitsuandur on eluruumides kohustuslik ja kasu on ainult töökorras ning täis patareidega andurist. Selles veendumiseks tuleb suitsuanduri korrasolekut testida vähemalt kord kuus, vajutades seadmel asuvat testnuppu, mille järel korras andur annab häiresignaali. Patarei tühjenemisest annab andur märku ebakorrapäraste üksikute piiksudega.

Vahet tuleb teha suitsuanduril ning vingugaasianduril, mis peatselt muutub osades eluruumides samuti kohustuslikuks. Kohustuslikuks muutub vinguandur gaasiseadet kasutavates majapidamistes ja hoonetes, kus vingugaasi ruumidesse kogunemise võimalust pole spetsiaalse ventilatsiooniga võimalik välistada.

Vingugaasianduri kasutamine lisaks suitsuandurile on mõistlik kõigis majapidamistes, kus on vingugaasi tekkimise oht. Olgu see gaasiseadme, aga ka tavalise pliidi või ahjuga majapidamine.

Kohustusliku suitsuanduri kasutamise lai levik, regulaarse professionaalse korstnapühkimise nõude kehtestamine ja päästeameti ennetusõppe projektid on inimeste tuleohutusalast tarkust jõudsasti kasvatanud. See on aidanud kaasa tuleõnnetuste üldarvu olulisele vähenemisele. Kuid paraku hukkub Eestis tulekahjudes endiselt aastas ligi 50 inimest ja siin ei saa olla rahul enne, kui see number on null.