Kuigi haldusreformi piirkondlik komisjon tegi valitsusele ettepaneku liita omavahel ühineda soovivad Vastseliina ja Orava vald loodava Võhandu vallaga, on viimasel ajal tehtud lobitööd, et Vastseliina ja Orava valla ühinemine katki jääks.

„Arvestades, kui tõsiselt on omavalitsused haldusreformi suhtunud, pean sellist mõjutamist kohalike kogukondade tehtud otsuste ja töö suhtes lugupidamatuks,” teatas Võru maavanem Andres Kõiv.

Nimesid ja üksikasju avaldamata on riigikogu liikmed Kõivu sõnul viimasel ajal kohalikke inimesi hirmutanud väidetega, mis ei vasta tõele.

„Loomulikult on igal pool külasid ja inimesi, kes tunnevad tugevamat seost muude piirkondadega, aga näiteks Orava valla konkurentsitult suure osalusprotsendiga [rahva]küsitlus, kus 82 protsenti inimesi toetas liitumist Vastseliinaga, näitab selgelt, millises suunas Orava ühineda soovib,” lausus Kõiv.

Vastseliina hoiab Võru poole

Vastseliina vallavanem Raul Tohv jääb teemat kommenteerides napisõnaliseks, öeldes, et Vastseliina ja Orava vald on esitanud valitsusele ühinemistaotluse, mille kinnitamist oodatakse.

„Muidugi on väikest virvendust ka siin,” lisas ta Lõunaeestlasele.

„Teada on, et kuna meie [Vastseliina-Orava] suhtes algatatakse sundliitmine, siis see peaks olema Võru suunal,” kinnitas Tohv. „Oleme alati Võru poole liikunud.”

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi 9. jaanuaril valitsusele ettepaneku Vastseliina ja Orava valla liitmiseks Sõmerpalu, Võru ja Lasva valla ühinemisel loodava Võhandu vallaga.

Teoreetiliselt on valitsusel võimalik aga jätta Orava ja Vastseliina valla omavaheline ühinemisplaan heaks kiitmata ning liita need vallad mõne teise valdade grupiga. Vastseliina-Orava ühinemiskava peaks valitsuse istungile jõudma veebruaris.

Arved Breidaks

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon otsustas esmaspäeval alustada ekspertarvamuse koostamist puhuks, kui neli Põlvamaa valda tuleb järgmisel aastal elanike vähese arvu tõttu sundliita.

Praeguse seisuga on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald otsustanud moodustada uue omavalitsuse, mille elanike arv jääb alla seadusega pandud 5000 elaniku piiri. Kolmes vallas elas aasta alguses kokku 4869 inimest.

Samuti on lahtine Orava valla saatus, kes peab liitumiskõnelusi Vastseliina vallaga, et moodustada pealt 2700 elanikuga omavalitsus.

„Põhimõtteliselt öeldi eilsel [esmaspäevasel] istungil välja, et hakkame siis mõtlema selles võtmes, et keda kellega sundliita,” ütles komisjoni kuuluv Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele.

Neljal vallal on võimalik sundliitmisest pääseda, liitudes vabatahtlikult näiteks Põlva vallaga või Orava puhul Räpina vallaga. Kanepi, Kõlleste ning Valgjärve vallal on samuti võimalus leida umbes 130 puuduolevat inimest, et täita 5000 elaniku nõue.

„Maavanemana olen Põlvamaa inimeste poolel ning soovin, et omavalitsused kasutaksid maksimaalselt ära riigi poolt pakutavaid hüved vabatahtliku ühinemise korral,” sõnas Taro. „Kriteeriumidele vastav ühinemine kindlustaks lisaks rahalistele toetustele ka ühiselt sõlmitud kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas.”

Lõuna-Eesti piirkondlik haldusreformi komisjon on üks kolmest riigihalduse ministri käskkirjaga moodustatud komisjonist, kelle ülesandeks on esitada soovitusi kohalikele volikogudele ja vabariigi valitsusele haldusreformi läbiviimiseks. Komisjoni kuuluvad maavanemad, ministeeriumi ametnikud ning ühinemiseksperdid.

Arved Breidaks